Сетевая библиотекаСетевая библиотека

Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse

Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse
Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse Maria Malksoo Piret Ehin Eiki Berg Andres Kasekamp Eva Piirimäe Raul Toomla Rein Toomla Õpiku on koostanud TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõud ja teadurid. Õpiku eesmärk on pakkuda vastuseid neljale põhiprobleemide kogumile:• Kuidas rahvusvahelisi suhteid analüüsida?• Kuidas käitutakse rahvusvahelisel areenil?• Kuidas lahendada rahvusvahelisi probleeme ja hoida ära riikidevaheliste suhete teravnemist?• Kuidas arendada rahvusvahelisi suhteid tulemuslikult ja hüvesid loovalt?Nendesse valdkondadesse kuuluvaid rahvusvaheliste suhete sõlmküsimusi analüüsitakse erinevate teoreetiliste tõlgenduste kaudu, keskendudes realistliku, liberaalse, neomarksistliku ja konstruktivistliku koolkonna poolt välja pakutud seletustele. Enamikes peatükkides vaadeldakse juhtumianalüüsi abil lisaks mõnda konkreetset rahvusvaheliste suhete probleemi. Mitmes peatükis analüüsitakse süvendatult Eesti jaoks olulisi teemasid.Õpik sobib enesetäiendamiseks nii tudengitele kui ka ülikooliharidusega iseõppijaile.Õpiku koostamist ja väljaandmist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium ja Sihtasutus Archimedes programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017” raames, Eesti Välispoliitika Instituut, Tartu Ülikool ja TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut. Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse Eiki Berg, Piret Ehin, Andres Kasekamp, Maria Mälksoo, Eva Piirimäe, Raul Toomla, Rein Toomla Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse Õpik kõrgkoolidele Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse. Õpik kõrgkoolidele. Peatoimetajad Eiki Berg ja Andres Kasekamp, tegevtoimetajad Raul Toomla ja Rein Toomla. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. Autorid: Eiki Berg, Piret Ehin, Andres Kasekamp, Maria Mälksoo, Eva Piirimäe, Raul Toomla, Rein Toomla Konsultandid: Mare Ainsaar, Mihkel Solvak, Urmas Varblane Retsensendid: Matthew Crandall (Tallinna Ülikool) ja Ivar Hendla (Tallinna Tehnikaülikool) Õpiku koostamist ja väljaandmist toetasid Haridus- ja Teadus-ministeerium ja Sihtasutus Archimedes programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017” raames, Eesti Välispoliitika Instituut, Tartu Ülikool ja TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut. Keeleliselt toimetanud Leelo Jago Küljendanud Kairi Kullasepp Kaane kujundanud Kalle Paalits ISBN 978-9949-77-762-4 (trükis) ISBN 978-9949-77-801-0 (epub) Autoriõigus: autorid, 2018 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Sisukord Õpikus kasutatud lühendid 10 (#u65c6a5a2-433a-50ca-8dd8-caf9c1c15dae) Eessõna 15 (#uc9f69247-4428-54fd-bccb-47effcfcac9a) I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted? 17 (#u66806ec8-e9db-5fbb-aa7e-a8dfdf6d53a6) 1. Rahvusvaheliste suhete asend inimühiskonnas 17 (#u66806ec8-e9db-5fbb-aa7e-a8dfdf6d53a6) 2. Rahvusvahelised suhted kui akadeemiline distsipliin 23 (#u87222ff1-1707-560f-889f-c381cdf9dc92) 3. Rahvusvahelised suhted kui poliitiline käitumine 26 (#ufb5ee669-4faa-5c34-a165-f6bdf8d0b0f9) 4. Mida sisaldab käesolev õpik? 30 (#u1fe3939e-5b05-54c7-850d-46cbfcb0bd7a) 5. Levinumad rahvusvaheliste suhete õpikud 31 (#uba936c03-90ef-5256-a987-812f53288361) 6. Kirjandus 32 (#u2a362501-93db-51d9-abe2-29fca426759e) 7. Glossaarium 32 (#u2a362501-93db-51d9-abe2-29fca426759e) II peatükk. Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? 33 (#u2dae95e3-7a21-5c4f-b91b-3e2b685c5226) 1. Fakt 34 (#uafca3178-717f-5e6a-a02d-0305dca62133) 2. Tunnus 35 (#u84cd9d68-da9f-5114-b8b9-cffe4f7fa88c) 3. Uurimismeetod 37 (#u9b05f6dc-690c-511d-9249-5e40543e04de) 4. Rahvusvaheliste suhete analüüsi tasand 47 (#u46af03e9-0b4b-5816-b955-2a6030ab59ee) 5. Rahvusvaheliste suhete tõlgendamine 51 (#litres_trial_promo) 6. Kirjandus 53 (#litres_trial_promo) 7. Glossaarium 54 (#litres_trial_promo) III peatükk. Rahvusvaheliste suhete teooriad 56 (#litres_trial_promo) 1. Teooriatest üldiselt 56 (#litres_trial_promo) 2. Teooriad rahvusvahelistes suhetes 57 (#litres_trial_promo) 3. Teoreetilised debatid rahvusvaheliste suhete uurimisel 58 (#litres_trial_promo) 4. Realism 60 (#litres_trial_promo) 5. Liberaalne koolkond 67 (#litres_trial_promo) 6. Konstruktivism ja kriitilised teooriad 73 (#litres_trial_promo) 7. Kriitilised teooriad 77 (#litres_trial_promo) 8. Kirjandus 80 (#litres_trial_promo) 9. Glossaarium 81 (#litres_trial_promo) 6 IV peatükk. Kuidas on võimalik maailma mõtteliselt jaotada? 84 (#litres_trial_promo) 1. Maailma liigendamisest 84 (#litres_trial_promo) 2. Geograafiline mõõde – geopoliitika 85 (#litres_trial_promo) 3. Kultuuriline mõõde – tsivilisatsioonid 89 (#litres_trial_promo) 4. Majanduslik mõõde – rikkus ja vaesus 96 (#litres_trial_promo) 6. Kirjandus 108 (#litres_trial_promo) 7. Glossaarium 109 (#litres_trial_promo) V peatükk. Rahvusvahelised reitingud 110 (#litres_trial_promo) 1. Sissejuhatus 110 (#litres_trial_promo) 2. Inimarengu indeks 111 (#litres_trial_promo) 3. Sotsiaalse progressi indeks 116 (#litres_trial_promo) 4. Vabadusindeks 118 (#litres_trial_promo) 5. Korruptsiooni tajumise indeks 121 (#litres_trial_promo) 6. The Economist’i demokraatia indeks 123 (#litres_trial_promo) 7. Kirjandus 126 (#litres_trial_promo) 8. Glossaarium 127 (#litres_trial_promo) VI peatükk. Mida nimetatakse rahvusvaheliste suhete süsteemiks? 128 (#litres_trial_promo) 1. Sissejuhatus 128 (#litres_trial_promo) 2. Käsitluste süstematiseerimine 129 (#litres_trial_promo) 3. Rahvusvaheliste suhete süsteemi tunnused 133 (#litres_trial_promo) 4. Rahvusvaheliste suhete süsteemi vaidlusküsimused 136 (#litres_trial_promo) 5. Juhtumi analüüs – Vestfaali süsteem ja tänapäevase süsteemi alused 142 (#litres_trial_promo) 6. Mis saab edasi? 146 (#litres_trial_promo) 7. Kirjandus 146 (#litres_trial_promo) 8. Glossaarium 147 (#litres_trial_promo) VII peatükk. Eetika rahvusvahelistes suhetes 149 (#litres_trial_promo) 1. Mis on normid? 149 (#litres_trial_promo) 2. Normatiivne käsitlus 150 (#litres_trial_promo) 3. Nüüdisaegsed normatiivsed teooriad 160 (#litres_trial_promo) 4. Humanitaarinterventsioon kui eetiline probleem 169 (#litres_trial_promo) 5. Kirjandus 175 (#litres_trial_promo) 6. Glossaarium 176 (#litres_trial_promo) VIII peatükk. Mis reguleerib käitumist? Rahvusvaheline õigus 178 (#litres_trial_promo) 1. Rahvusvahelise õiguse tüübid ja allikad 178 (#litres_trial_promo) 2. Rahvusvahelise õiguse kandjad 180 (#litres_trial_promo) 7 3. Konkreetsed õigusvaldkonnad 185 (#litres_trial_promo) 4. Juhtumi analüüsid 195 (#litres_trial_promo) 5. Kirjandus 197 (#litres_trial_promo) 6. Glossaarium 198 (#litres_trial_promo) IX peatükk. Rahvusvaheline suhtlus – välispoliitika 200 (#litres_trial_promo) 1. Välispoliitika kui käitumine rahvusvahelisel areenil 200 (#litres_trial_promo) 2. Välispoliitika tõlgendamine 204 (#litres_trial_promo) 3. Välispoliitiline analüüs 211 (#litres_trial_promo) 4. Liidri roll otsustamises 217 (#litres_trial_promo) 5. Juhtumi analüüs – Eesti välispoliitilised tunnusjooned 218 (#litres_trial_promo) 6. Kirjandus 222 (#litres_trial_promo) 7. Glossaarium 223 (#litres_trial_promo) X peatükk. Konfliktid ja nende reguleerimine 225 (#litres_trial_promo) 1. Nüüdisaegsed ohud stabiilsusele 225 (#litres_trial_promo) 2. Konflikti olemus ja põhjuslikud seosed 226 (#litres_trial_promo) 3. Konflikti intensiivsus ja kulg 232 (#litres_trial_promo) 4. Jõu kasutamine konflikti ohjamisel 236 (#litres_trial_promo) 5. Konflikti reguleerimine ja lahenduste otsimine 239 (#litres_trial_promo) 6. Konfliktist leppimiseni 244 (#litres_trial_promo) 7. Juhtumi analüüs: Operatsioon „Krimm” hübriidsõja näitel 246 (#litres_trial_promo) 8. Kirjandus 249 (#litres_trial_promo) 9. Glossaarium 249 (#litres_trial_promo) XI peatükk. Julgeolekupoliitika 252 (#litres_trial_promo) 1. Julgeolek: mis, kellele, milleks ja kuidas? 252 (#litres_trial_promo) 2. Julgeoleku üldteooriad ning kesksed mõisted 254 (#litres_trial_promo) 3. Eriteooriad 262 (#litres_trial_promo) 4. Juhtumi analüüs – Eesti Vabariigi julgeolekukontseptsioon 268 (#litres_trial_promo) 5. Kirjandus 272 (#litres_trial_promo) 6. Glossaarium 273 (#litres_trial_promo) XII peatükk. Rahu ja selle saavutamise teed 275 (#litres_trial_promo) 1. Rahu kui eesmärk ja seisund 275 (#litres_trial_promo) 2. Rahu teema rahvusvahelises teoorias 276 (#litres_trial_promo) 3. Demokraatliku rahu uurimisprogramm 284 (#litres_trial_promo) 4. Rahvusvahelised rahupüüdlused 286 (#litres_trial_promo) 5. Juhtumi analüüs: Kosovo „liberaalne rahu” 290 (#litres_trial_promo) 8 6. Kirjandus 292 (#litres_trial_promo) 7. Glossaarium 294 (#litres_trial_promo) XIII peatükk. Rahvusvahelised organisatsioonid 296 (#litres_trial_promo) 1. Sissejuhatus 296 (#litres_trial_promo) 2. Määratlused 298 (#litres_trial_promo) 3. Liikmed, struktuur ja hääletamine 299 (#litres_trial_promo) 4. Organisatsioonide klassifikatsioon 301 (#litres_trial_promo) 5. Rahvusvaheliste organisatsioonide rollid ja funktsioonid 305 (#litres_trial_promo) 6. Teooriad 308 (#litres_trial_promo) 7. Rahvusvaheline vabakond (INGO) 311 (#litres_trial_promo) 8. Regionalism ja regionaalsed organisatsioonid 312 (#litres_trial_promo) 9. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 318 (#litres_trial_promo) 10. Juhtumi analüüs: Hääletamine ÜRO Peaassambleel ja Julgeolekunõukogus 320 (#litres_trial_promo) 11. Kirjandus 323 (#litres_trial_promo) 12. Glossaarium 324 (#litres_trial_promo) XIV peatükk. Rahvusvaheline majandus 326 (#litres_trial_promo) 1. Mis on poliitökonoomia? 326 (#litres_trial_promo) 2. Klassikalised teooriad 330 (#litres_trial_promo) 3. Poliitökonoomia valdkonnad 337 (#litres_trial_promo) 4. Juhtumi analüüs – Eesti rahandus trilemma valguses 352 (#litres_trial_promo) 5. Kirjandus 353 (#litres_trial_promo) 6. Glossaarium 354 (#litres_trial_promo) XV peatükk. Regionaalne lõimumine Euroopas ja mujal maailmas 356 (#litres_trial_promo) 1. Sissejuhatus 356 (#litres_trial_promo) 2. Euroopa Liidu kujunemise lugu 359 (#litres_trial_promo) 3. Euroopa integratsiooni teooriad 366 (#litres_trial_promo) 4. Euroopa Liidu valitsemine 371 (#litres_trial_promo) 5. Õigusloome Euroopa Liidus 375 (#litres_trial_promo) 6. Regionaalne integratsioon mujal maailmas 377 (#litres_trial_promo) 7. Kirjandus 378 (#litres_trial_promo) 8. Glossaarium 379 (#litres_trial_promo) 9 XVI peatükk. Ühised mured – globaalprobleemid koos globaliseerumisega 381 (#litres_trial_promo) 1. Sissejuhatus 381 (#litres_trial_promo) 2. Rahvastikuprobleemid 382 (#litres_trial_promo) 3. Nälg ja vaesus 390 (#litres_trial_promo) 4. Keskkonnaprobleemid 395 (#litres_trial_promo) 5. Globaliseerumine 399 (#litres_trial_promo) 6. Kirjandus 404 (#litres_trial_promo) 7. Glossaarium 404 (#litres_trial_promo) XVII peatükk. Väikeriik maailmapoliitikas 406 (#litres_trial_promo) 1. Riikide klassifikatsioon 406 (#litres_trial_promo) 2. Väikeriigi koht rahvusvaheliste suhete süsteemis 411 (#litres_trial_promo) 3. Väikeriikide välispoliitiline käitumine 415 (#litres_trial_promo) 4. Juhtumi analüüs – Eesti võimalused 420 (#litres_trial_promo) 5. Kirjandus 424 (#litres_trial_promo) 6. Glossaarium 426 (#litres_trial_promo) Registrid 42 (#litres_trial_promo)9 Õpikus kasutatud lühendid AI Amnesty International (Rahvusvaheline Amnestia) AIDS acquired immune deficiency syndrome (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) ANC African National Congress (Aafrika Rahvuskongress) ANZUS Australia, New Zealand, United States APEC Asia-Pacific Economic Cooperation (Aasia-Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon) ARO Ameerika Riikide Organisatsioon ASEAN Association of Southeast Asian Nations (Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsioon) AÜO Aafrika Ühtsuse Organisatsioon Benelux Belgia, Holland (Nederland), Luksemburg BRAC Bangladesh Rural Advancement Committee (Bangla-deshi Maapiirkondade Arengukomitee) BRICS Brasil (Brasiilia), Russia (Venemaa), India, China (Hiina) ja South Africa (Lõuna-Aafrika Vabariik) CARICOM Caribbean Community (Kariibide Ühendus) CENTO The Central Treaty Organisation (Keskne Lepingu-organisatsioon) CIA Central Intelligence Agency (USA Luure Keskagentuur) COREPER Comité des représentants permanents (Euroopa Liidu Alaliste Esindajate Komitee) DAC Development assistance committee (Arenguabi Komi-tee) DEM Saksa mark DDR disarmament, demobilisation, reintegration (relvitus-tamise, demobilisatsiooni ning taaslõimimise prog-ramm) ECOMOG Economic Community of West African States Monito-ring Group (Lääne-Aafrika Riikide Majandusühen-duse Seiregrupp) 11 ECPR European Consortium for Political Research (Euroopa Poliitikauuringute Konsortsium) EEK Eesti kroon EL Euroopa Liit EMÜ Euroopa Majandusühendus ESTÜ Euroopa Söe- ja Teraseühendus ETH Zürich Eidgenössische Technische Hochschule Zürich (Zürichi tehnikakõrgkool) EULEX (Kosovo) European Union Rule of Law Mission in Kosovo (Euroopa Liidu Õigusriigi Missioon Kosovos) EU-LISA European Agency for the operational management of large-scale IT Systems in the area of freedom, security and justice (EL amet suuremahuliste IT-süsteemide operatiivseks juhtimiseks) EUR Euroopa Liidu ühisraha euro EURATOM Euroopa Aatomienergiaühendus FARC Fuerzas Armadas Revolucionarias de Colombia (Colombia Revolutsioonilised Relvajõud) FDI Foreign direct investment (otsesed välisinvesteeringud) FIFA Fédération Internationale de Football Association (Rahvusvaheline Jalgpalliliit) FRONTEX Frontières extérieures (Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet) GATS General Agreement on Trade in Services (Üldine Tolli ja Teenuste Kokkulepe) GATT General Agreement on Tariffs and Trade (Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe) G7 Group of 7 (7 riigi rühmitus) G8 Group of 8 (8 riigi rühmitus) G77 Group of 77 (77 riigi rühmitus) GWP Global Warming Potential (globaalse soojenemise võimalikkus) HDI Human Development Index (inimarengu indeks) HIV Human immunodeficiency virus (inimese immuun-puudulikkuse viirus) HRW Human Rights Watch (Inimõiguste Valve) IBRD The International Bank for Reconstruction and Develop-ment (Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengu-pank) 12 ICISS International Commission on Intervention and State Sovereignty (Rahvusvaheline Komisjon Intervent-siooni ja Riikliku Suveräänsuse Uurimiseks) ICSID International Centre for Settlement of Investment Dis-putes (Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvus-vaheline Keskus) IDA International Development Association (Rahvusvahe-line Arenguassotsiatsioon) IFC International Finance Corporation (Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon) IFPRI International Food Policy Research Institute (Rahvus-vaheline Toidupoliitika Uurimisinstituut) IGO Intergovernmental Organization (valitsustevaheline organisatsioon) ILO International Labour Organization (Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) IMF International Monetary Fund (Rahvusvaheline Valuu-tafond) INGO International Non-governmental Organization (Rah-vusvaheline Valitsusteväline Organisatsioon; rahvus-vaheline vabakond) ISIS/ISIL Islamic State of Iraq and the Syria (Levant) (Iraagi ja Süüria (Levandi) Islamiriik) ITU International Telecommunication Union (Rahvusva-heline Telekommunikatsiooni Liit) IUCN International Union for Conservation of Nature (Rah-vusvaheline Looduskaitseliit) KFOR Kosovo Force (Kosovo Relvajõud) KHE kvalifitseeritud häälteenamus KOF Konjunkturforschungsstelle, ETH Zürich (Zürichi teh-nikakõrgkooli Konjunktuuriinstituut) LDC Least Developed Countries (vähim arenenud riigid) LIEO Liberal International Economic Order (liberaalne rahvusvaheline majanduskord) MDSD Most Different Systems Design (erineva süsteemi meetod) MERCOSUR Mercado Común del Sur (Lõuna Ühisturg) MIGA Multilateral Investment Guarantee Agency (Investee-ringute Tagamise Mitmepoolne Agentuur) 13 MSSD Most Similar Systems Design (sarnase süsteemi meetod) NAFTA North American Free Trade Agreement (Põhja-Amee-rika Vabakaubanduslepe) NATO North Atlantic Treaty Organisation (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) NGO Non-governmental organization (vabakond) NIEO New International Economic Order (uus rahvusvahe-line majanduskord) OAPEC Organization of the Arab Petroleum Exporting Count-ries (Naftat Eksportivate Araabia Maade Organisat-sioon) OAS Organization of American States (Ameerika Riikide Organisatsioon (ARO)) OECD Organisation for Economic Co-operation and Deve-lopment (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organi-satsioon) OEEC Organisation for European Economic Co-operation (Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon) OPEC Organization of the Petroleum Exporting Countries (Naftat Eksportivate Maade Organisatsioon) OSCE Organization for Security and Co-operation in Europe (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) PFLP Popular Front for the Liberation of Palestine (Palestiina Vabastamise Rahvarinne) QCA Qualitative Comparative Analysis QMV Qualified majority voting (kvalifitseeritud enamus-hääletus) R2P Responsibility to Protect (vastutus kaitsta) RKK Rahvusvaheline Kriminaalkohus (International Criminal Court – ICC) RKT rahvamajanduse kogutulu RO/RVO rahvusvaheline organisatsioon RÜ Regionaalsed ühendused SDR Special drawing rights (laenamise eriõiguste süsteem) SEATO South-East Asia Treaty Organisation (Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon) SKT sisemajanduse kogutoodang SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus 14 TGO Trans-governmental Organisation (valitsusasutuste organisatsioon) TNO Transnational organisation (transnatsionaalne organi-satsioon) UK United Kingdom (Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik) UNCTAD United Nations Conference on Trade and Development (ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents) UNDP United Nations Development Programme (ÜRO Aren-guprogramm) UNEP United Nations Environment Programme (ÜRO Kesk-konnaprogramm) UNFPA United Nations Populations Fund (ÜRO Rahvastiku-fond) UNMIK UN Interim Admistration Mission in Kososvo (ÜRO ajutine haldusmissioon Kosovos) USA United States of America (Ameerika Ühendriigid) USD United States dollar (Ameerika Ühendriikide dollar) VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon WCED World Commission on Environment and Development (Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon) WTO World Trade Organisation (Maailma Kaubandusorga-nisatsioon) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Eessõna Eiki Berg, Andres Kasekamp, Raul Toomla, Rein Toomla Selle õpiku koostamise põhjus oli lihtne – rahvusvahelisi suhteid õpitakse ja õpetatakse mitmes Eesti ülikoolis. Neis ülikoolides, kus rahvusvahelisi suhteid õpetatakse pea- või kõrvalerialana, aitab sissejuhatav õpik üliõpi-lastel teha esimese sammu saamaks selles valdkonnas eksperdiks. Seal, kus rahvusvahelisi suhteid õpetatakse üldainena, aitab see õpik rikastada õppeprotsessi, pakkudes muude erialade üliõpilastele võimaluse mõista maailma laiemalt. Me loodame, et õpiku kasutussfäär ei piirdu üksnes rahvusvaheliste suhete õppimise ja õpetamisega. Me loodame, et selle õpiku ilmutamisega aitame kaasa ühiskonnas toimuvale arutelule nii rahvusvahelisest elust tervikuna kui ka Eesti rollist ja võimalustest rahvusvahelises poliitikas. Käesolev õpik on eestikeelses teadusruumis esimene, mis katab sisse-juhatavalt rahvusvahelised suhted kui akadeemilise uurimisvaldkonna. Selles tähenduses korrastab õpik terminoloogiat ja paneb aluse selle täiendamisele. Olles küll sissejuhatav, annab ta võimaluse edasi liikuda probleeme täpsustades ja sügavuti avades. Niiviisi saab õpik ka meie tea-duskultuuri koostisosaks. Õpiku ülesehitus on teooriapõhine. Maailma ja seal sees toimuvat on võimalik tõlgendada mitmeti. Neli-viis teooriat on peamised, mis on seadnud ülesandeks ülemaailmsete poliitiliste protsesside lahtiseletamise. Iga õpiku peatükk annabki ülevaate sellest, kuidas ühte kitsamat prob-leemi on võimalik analüüsida erinevatelt alustelt lähtudes. Me arvame, et niisuguse ülesehitusega õpik on teiste samalaadsete õpikute seas võrdle-misi unikaalne – me oleme suutnud ühetoonilisuse asendada kirevusega. Õpiku koostajad on olnud seotud Tartu Ülikooli Johan Skytte polii-tikauuringute instituudiga nii õpetamise kui ka teadustegevuse kaudu. Olgu nad siinkohal esitletud tähestikulises järjestuses: professor Eiki Berg, vanemteadur Piret Ehin, professor Andres Kasekamp, alates 2017/18. õppeaastast Toronto Ülikooli Eesti õppetooli professor; vanemteadur Maria Mälksoo, alates 2016/17. õppeaastast Kenti Ülikooli vanemlektor 16 rahvusvahelise julgeoleku alal; dotsent Eva Piirimäe; lektor Raul Toomla ja lektor Rein Toomla. Kaardid valmistas ette Andres Võrk. Me oleme tänu võlgu konsultantidele – akadeemik Urmas Varblasele, professor Vello Pettaile, vanemteaduritele Mare Ainsaarele ja Mihkel Solvakule. Täname SA Archimedest, Eesti Välispoliitika Instituuti, Tartu Üli-kooli ning TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituuti, kelle rahalise toetuseta oleks õpiku valmimine olnud kindlasti keerulisem. I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted? Rein Toomla, Eiki Berg, Raul Toomla 1. Rahvusvaheliste suhete asend inimühiskonnas 1.1. Arengulugu Rahvusvahelised suhted – nii nagu me sellest tänapäeval aru saame – on vast sama vanad, kui inimühiskond üldse. Tekkiva ühiskonna iseloomu-likuks tunnuseks on indiviidide koondumine – neil kaugetel aegadel olid ühiskonnad imeväikesed, võib olla ainult paarkümmend inimest, kuid nad moodustasid enam-vähem kindla rühma. Ajapikku – kui selliseid rühmi juurde tekkis – astusid nad paratamatult omavahelisse suhtlusesse. Praegu pole oluline, milline see suhtlus oli, arvatavasti domineeris tülit-semine, kuid samal ajal võis rääkida mingisugusest vahetusest, mingitest lepetest, võib olla isegi ühinemistest. Me ei tea, kuidas seesuguste suhete raames iseloomustati ümbritsevat maailma – tõenäoliselt mitte kuidagi. Ka siis, kui erinevate inimkoosluste – linnad, riigid – vahel sõlmitud lep-peid hakati kirja panema, pole neis märki sellest, mida me tänapäeval nimetame rahvusvahelisteks suheteks. Ei Sumeri linnriikide lepingutes, Egiptuse-Hatti rahulepingus aastast 1274 eKr, isegi mitte Vestfaali rahu-lepingutes ei ole viidet rahvusvahelistele suhetele. Võib olla ei peakski, sest ka meile olulises Tartu rahulepingus ei räägita üldistest problee-midest. Kui oletada, et riikidevahelistes lepingutes piisab, kui fikseerida ainult lepingupartnerite õigused ja kohustused, puudutamata kolmandaid riike või suuremat riikide kooslust, siis riikidevaheliste suhete uurijad oleksid võinud kahe riigi tasandilt jõuda kaugemale ja kõrgemale. Kuid midagi taolist ei ole ei Thukydidesel, Machiavellil ega Grotiusel. Alles 18. sajandi lõpus pakub Jeremy Bentham välja uue mõiste – rahvusvaheline (Inter-national). Umbes poole sajandi pärast lisab Auguste Comte sellele sõna suhted – ongi sündinud termin rahvusvahelised suhted. Miks alles siis? 18 I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted? Miks mitte varem – oli ju selleks ajaks rahvusvaheliste suhete eri tahke kirjeldatud ja isegi analüüsitud üle paari tuhande aasta? Kõige tõenäolisem seletus tuleneb teadusliku mõtte arengust. 18. sajandi jooksul olid valgustusfilosoofid (ennekõike Montesquieu), täp-pisteadlased (ennekõike Newton) ja ajaloolased (ennekõike Vico) hakanud nägema oma uurimisvaldkonda terviklikult. Sajandi lõpuks nägid tervik-pilti ka need teadlased, kes tegelesid riikidevaheliste suhetega ning seda tervikpilti hakatigi nimetama rahvusvahelisteks suheteks. Kuid läks veel rohkem kui sajand, enne kui see valdkond muutus akadeemilistes uurin-gutes iseseisvaks. 1919. a loodi toonases Walesi ülikoolis Aberysthwythis esimene rahvusvaheliste suhete professuur, 1927 asutati esimene rahvus-vahelisi suhteid õpetav ja uuriv ülikool – Rahvusvaheliste uuringute insti-tuut Genfis, 1959 asutati esimene rahvusvaheliste suhete uurijaid koondav organisatsioon – Rahvusvaheliste Uuringute Assotsiatsioon (Internatio-nal Studies Association). Tõsi küll, see organisatsioon koondab peamiselt Ameerika, Aasia ja Okeaania õpetlasi. Euroopa teadlaste peamiseks koos-töövomiks oli algul Euroopa Poliitika-uuringute Konsortsium (asutatud 1970), hiljem on selleks osutunud Euroopa Rahvusvaheliste Suhete Assot-siatsioon (asutatud 2014). 1.2. Mida siis tähendavad rahvusvahelised suhted? Vaatleme seda valdkonda praeguste teaduslike arusaamade alusel. Pilt on üsna kirev. Kõige laiemateks käsitlusteks on arusaamad, mis väidavad, et rahvusvahelised suhted puudutavad inimsuhteid üldse ning mille kesk-seks mõisteks on vastastikmõju – seda kontekstis, kus pole ühtegi kõrge-mat autoriteeti, kes sekkuks või vahendaks ja mis on väljaspool ükskõik millise valitsuse jurisdiktsiooni (nt Nicholson, 2004). Siiski tundub, et niisuguse käsitluse järgi oleks küllaltki keeruline rahvusvahelisi suhteid analüüsida ja veel keerulisem neid prognoosida. Mõnevõrra kitsamad on need arusaamad, mille järgi rahvusvaheli-sed suhted on rahvaste ja riikide ning üldse kõikvõimalike ühiskondlike institutsioonide vahelised suhted (nt Holsti, 1995). Siinkohal põrkume kokku termini rahvusvahelised suhted sisuga. Termin räägib rahvustest – ingl International relations, sks Internationale Beziehungen, pr Relations internationales, sisu aga paljudest teistest ühiskondlikest ühendustest. Probleem on sõnas national, kui siinkohal piirduda ainult ingliskeelse vormiga. Ehkki algul – ladina keeles – tähendas sõna natio ennekõike rahvast, siis on selle areng paljudes Euroopa keeltes viimase kolme-nelja 19 I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted? sajandi jooksul lisanud tähenduse nii rahvuse kui ka riigi näol. Omadus-sõnaline vorm tähendabki üldjuhul riiklikku, seega on internatsionaal-sed suhted kõigepealt riikidevahelised suhted. Slaavi keeltes on tavaliselt tegemist tõlkega ning neis on säilinud sõna rahvas, vene keeles näiteks международные отношения – rahvastevahelised suhted. Ka eestikeelne väljend – rahvusvahelised suhted – on tõlge, kuid meie ei ole tõlkinud algse ladina sõna, vaid selle vormi, kus ta tähendas juba rahvust. Samas ei pruugi sõna rahvusvaheline tähendada alati riiki, näiteks väljendis rah-vusvaheline keel on tugevam just rahvusega seonduv etniline külg. Kuid akadeemilistes käsitlustes ei tähenda rahvusvahelised suh-ted ainult riikidevahelisi suhteid. Siia alla mahuvad enam-vähem kõik kontaktid ja vastastikused tegevused vähemalt kahe ühiskonna toimiva ühenduse vahel. Olümpiamängud on osa rahvusvahelistest suhetest, seda peegeldab kasvõi nende organiseerija ametlik nimetus – Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Kuid ka Eesti–Soome jalgpalli maavõistlus on osake rahvusvahelistest suhetest. Samuti kuuluvad rahvusvaheliste suhete alla kõikvõimalikud paljudest riikidest pärit osalejatega teaduskonverentsid, kultuurifestivalid ning seda loetelu annab päris pikaks venitada. Tavali-selt ei paku akadeemilisele maailmale, kes tegeleb riikidevaheliste suhe-tega, selline käsitlus kuigi suurt huvi. Mõnikord see huvi siiski tekib – kui esialgu mittepoliitiliste ühenduste koostöös hakkab ilmnema midagi poliitilist. 1980. aastate teisel poolel said populaarseks Hea Tahte män-gud – mõeldud leevendamaks olümpiamängude boikoteerimisest ja üldse Külma sõja tekitatud pingeid. Olümpiamängude boikoteerimine on läbi aegade teravdanud ka riikidevahelisi suhteid. 1.3. Mis ei ole rahvusvahelised suhted? Piiri tõmbamine protsesside vahele, mida peetakse rahvusvaheliste suhete alla kuuluvateks ja mida mitte, on üsna keeruline. Tavapäraselt jäävad välja riikides eraldi võetuna toimuvad – need mahuvad akadeemilise maailma jaoks võrdleva poliitika uurimisraamidesse. Kuid ka siin on erandeid. Nii on eriti viimasel ajal arvatud, et rahvusvahelised suhted on tingitud sellistest riigisisestest tegevustest, mis avaldavad mõju rah-vusvahelisel areenil (vt nt Kaufman, 2013). Osaliselt on sellist käsitlust tunnistatud ka varasematel aegadel – nii näiteks riigivõimu poolt vas-tuvõetud otsused välis- või majanduspoliitikas võivad kuuluda rahvus-vaheliste suhete alla, kui nad on tõepoolest väljapoole suunatud – näiteks tunnustada või mitte tunnustada äsja tekkinud riiki või kehtestada või 20 I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted? mitte kehtestada riikidevahelises kaubavahetuses mingid piirangud. Kuid needsamad otsused võivad ka mitte kuuluda rahvusvaheliste suhete alla juhul, kui nad on riigisiseseks tarbeks – peegeldades erinevate poliitiliste jõudude arutelu. Seda ei ole lihtne kindlaks teha – viimaste aastate pari-maks näiteks saab pidada Suurbritannias toimunud debatti, kas kuuluda Euroopa Liitu või mitte. 2015. a toimunud parlamendivalimistel aitas see vaidlus Konservatiivsel Parteil moodustada ainuvalitsuse, kuid võimule pääsedes oldi sunnitud korraldama ka lubatud rahvahääletus, mis tõigi kaasa Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise otsuse. Sise- ja välisasjade vahekorra analüüs on kaasa toonud metafoori suur veelahe – Great Divide (vt Clark 1999), mille abil sõnastatakse peamised erinevused riigisisese poliitika ja välismaailmale suunatud ettevõtmiste vahel. Need erinevused on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 1. Sise- ja välispoliitika erinevused. Kodumaine probleemistik Välismaine probleemistik Seesmine (inside) Väline (outside) Võimu ülimuslikkus riigisisesel tasandil Võimu hajutatus rahvusvahelisel tasandil Seaduse võim Eneseabi Turvalisus Kindlusetuse ja turvalisuse (insecurity/security) dilemma Õiglus Jõud, võim (power) Ühtsus Ühildumine ja vastandumine Kord ja rahu Konfliktsus Hierarhia Anarhia Mõnede autorite arvates on küsitav jooksvate sündmuste käsitlemine rah-vusvaheliste suhetena (vt nt Devetak, 2012). Meedia, mille kaudu toimub sündmuste edastamine, on liiga efemeerne ning tänu taolisele lühiajali-susele ei nähta seost erinevate sündmuste vahel. Rahvusvaheliste suhete analüüs seda aga otsibki, et siis tõlgendada protsessi tervikuna. See siiski ei tähenda, et sündmused oleksid midagi ebaolulist – need on aluseks faktidele, millele rajanevad edasised käsitlused. 21 I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted? 1.4. Rahvusvaheliste suhetega seotud mõisted Kuigi on ka selliseid seisukohti, et rahvusvahelised suhted on riikidevahe-lised suhted, on suurem osa teoreetikutest veendunud, et kui me räägime riikidest, tuleb kasutada mõistet maailmapoliitika – ingliskeelses teadus-kirjanduses World politics või mõistet rahvusvaheline poliitika – Inter-national politics. Neid kahte mõistet võib rahumeeli vaadelda sünonüü-midena – mõlema puhul on oluline sõna poliitika. Holsti (1995) arvates on sellise poliitika näol tegemist võrgustikuga, kus riigid kontrollivad pide-valt oma positsioone. Tavaliselt rahuldab riike status quo, kuid mõnedel tingimustel on riigid vägagi huvitatud senise stabiilsuse muutmisest või passiivsemalt – muutumisest. Võrdlemisi selgelt ilmnevad need tingimu-sed mõnda aega pärast globaalseid konflikte, mil kaotanud pool soovib liikuda kiiresti endisele positsioonile. Nii saab seda väita Saksamaa suhtes pärast I maailmasõda, mis viiski lõpuks välja II maailmasõja puhkemi-seni. NSV Liidu lagunemist on väga raskelt üle elanud Venemaa, kelle peaaegu avalikuks eesmärgiks on taastada kunagine suurvõim. Kuid mitte ainult suurriigid ei jälgi oma positsioone, seda teevad ka väike-riigid – ehkki mitte nii silmatorkavalt. Iisrael on huvitatud sellest, et teda peetaks lääne eelpostiks vastu islamiriike, Eesti rõhutab üsna sageli enda olemist ida-lääne piiril, mõeldes ida all tavaliselt Venemaad. Stabiilsust ehk status quo’d maailmapoliitikas hoiab Goldsteini ja Pevehouse’i (2014) arvates üleval nähtus, mida saab nimetada kollektiiv-seks hüveks – kõik on rahul. Ilmselt on sajaprotsendiliselt seesuguse olu-korra saavutamine küllatki keeruline, ka mainitud autorid täpsustavad, et väikestes riikide gruppides näib see veel võimalikuna, kuid mida rohkem riike, seda keerulisemaks suhted lähevad. Ilmekaks nüüdisaegseks näiteks on keskkonnaprobleemid. Kõik riigid võivad ju soovida globaalse sooje-nemise kontrolli alla võtmist, kuid mõni riik on huvitatud fossiilkütuste põletamise jätkamisest, et hoida oma majanduskasvu suurena. Enam-vähem sama olukord tuleb ette julgeolekupoliitilistes diskussioonides – arvatavasti kõik NATO liikmesriigid on huvitatud praeguse julgeoleku-süsteemi säilimisest, kuid vastavaid kulutusi on soovinud teha vähesed. Seda kollektiivset hüve on võimalik saavutada kolme tee kaudu. Need ei välista üksteist, nad võivad toimida küll omaette, kuid maailma kui tervikut võttes on tegemist läbipõimunud suundumustega. Domineerimine – selle aluseks on hierarhia, praegu pole oluline, kuidas see on tekkinud, tähtis on tema olemasolu. Hierarhia on olnud alati – kuid võib vaielda, mismoodi see on erinevatel aegadel 22 I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted? väljendunud ning kuidas see tuleb ilmsiks tänapäeval. Võib väita, et hierarhia keskmes on ÜRO Julgeolekunõukogu – tema otsused on kohustuslikud kõikidele ÜRO liikmesriikidele. Iseasi, kas neid suu-detakse alati ellu viia. Samas saab väita, et domineerivad suurriigid – see sõltub suuresti olemasolevast rahvusvaheliste suhete süsteemist. Bipolaarses maailmas on kaks domineerivat suurvõimu, multipolaar-ses rohkem kui kaks. Mingil hetkel saame rääkida hegemoonist. Nagu alati, on sel nähtusel kaks külge – positiivseks tuleb pidada prognoo-simisvõimet, negatiivse poole peale mahub survestamisest tekkinud pahameel. Vastastikune kasu – seda võib iseloomustada ütluse „käsi peseb kätt” kaudu. Sisepoliitikas igati taunitud nähe, kuid rahvusvahelises elus üsnagi tähtis komponent. On arvatud, et rahvusvahelised organisat-sioonid tegutsevadki suuresti sellisel põhimõttel, eriti hääletamistel. Põhimõte – toetage meid selle küsimuse arutelul, meie toetame teid ühe teise probleemi üle otsustamisel. Eesti jaoks ebameeldiv on näide kaugest minevikust – 1939. aasta detsembris arutati Rahvasteliidus NSV Liidu väljaheitmist agressiooni tõttu Soome vastu. NSV Liit hei-detigi välja, kuid Eesti – koos teiste Baltimaadega – jäi hääletamisel erapooletuks. Põhjus on arusaadav: Nõukogude baasid olid riigis sees ning vastuhääletamine oleks võinud viia täieliku okupeerimiseni (ju siis toona arvati, et erapooletuks jäämine on meile kasulik). Positiiv-sena tuleb näha võimalust koostööks üldse, kuid negatiivse küljena saab samal ajal esile tuua põhimõtetest loobumist. Kolmas tee pole nii otseselt seotud riigi huvidega kui kaks eelmist – selleks viimaseks võimaluseks on samastumine. See väljendub riikide sarnasusel, on see siis keeleline, kultuuriline, religioosne või poliiti-line – mis kõik kokku võivad tekitada sarnasuse eri riikide väärtussüs-teemides. Keelelise samastumise näiteks on ingliskeelne maailm, kus riigid – Suurbritannia, USA, Austraalia, Kanada ja mõni veel – saavad üksteisega enamasti sõbralikult läbi. Keeleliselt lähedased, kultuurilt sarnased on Skandinaavia riigid, nende koostöö on üldtuntud. Islami-maailm on aeg-ajalt üsnagi ühtne. Ka meie sõbralik läbisaamine Soo-mega kuulub sellesse valdkonda. Positiivne alge – grupi idealiseeri-mine, negatiivne – võimaliku vastasgrupi demoniseerimine. Kui eespool oli maailmapoliitika määratud kui võrgustik, kus riigid jälgi-vad oma positsioone, siis välispoliitika on käitumine nende positsioonide 23 I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted? säilitamiseks või muutmiseks. Vastavad otsused tehakse võimalustele tuginedes, arvestades nii riigisisest kui ka piiritagust survet. 2. Rahvusvahelised suhted kui akadeemiline distsipliin Alustame ühe äärmusliku seisukohaga – rahvusvahelised suhted ei saagi olla teaduslikuks distsipliiniks. Selline arusaam tugineb asjaolul, et rah-vusvahelised suhted on ennekõike tõlgendamine – ühte sündmust võib vaadelda mitme erineva nurga alt ja me ei tea, milline nurk võib olla õige. Rahvusvahelised suhted ja sotsiaalteadused üldse erinevadki selles tähen-duses loodusteadustest, kus üldiselt valitseb uurimisobjekti suhtes üks-meel (vt Nicholson, 2004). Eespool esitatud seisukohtadest annab järel-dada, et teadusmaailmas puudub üksmeel isegi selles suhtes, mis need rahvusvahelised suhted üldse on. Sellele argumendile lisanduvad veel kaks olulist nüanssi – kõigepealt on paljud õpetlased veendunud, et rah-vusvahelised suhted kui teaduslik distsipliin on läänemaailma-keskne – seletustele ei allu see, mis toimub või on toimunud mujal maailmas (Marsh, 2015). Pessimistlikud ollakse ka läänemaailma-siseste juhtumite prognoosimise võimes – tavaliselt tuuakse siin näiteks Nõukogude Liidu lagunemine ja 11. septembri 2001. aasta terrorirünnakud, mida ei suude-tud ette näha. Kuid on ka optimistlikumaid seisukohti. Teadlased, kes järgivad ühte kindlat tõlgendamissuundumust, on arvamisel, et selle tõlgendamise raa-mes on võimalik leida mingi kindla nähtuse põhjused ja tagajärjed ehk esile tuua sõltumatuid ja sõltuvaid muutujaid ning nende alusel prognoo-sida edasisi sündmusi. Nii võib mõnede arusaamade järgi väita, et NSV Liidu lagunemine polnudki rahvusvaheliste suhete probleem, tegemist oli ühe riigi sisese protsessiga, mida peaks analüüsima võrdleva poliitika reeglistiku järgi. Või 11. september 2001, kus mängus polnud ju riiki, vähemasti teiselt poolt – kuid just riigid on need, mille tegevus rahvus-vahelisel areenil moodustab suure osa rahvusvahelisest poliitikast. Akadeemilises õppes saavad kokku erinevate arusaamade esindajad. Tegelikult – akadeemilise õppe üheks eesmärgiks ongi nende erinevate esindajate arusaamade esitamine. Üldistatult mahuvad need arusaamad vähemasti kolme tasandi alla, esitame need alates laiemalt kitsamale. 1. Rahvusvahelised suhted on taandatavad poliitilistele ja moraalsetele probleemidele, millega inimkond silmitsi seisab. Viimase aja võrdlemisi 24 I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted? levinud märksõnaks, mis püüab seda kõige üldisemat tasandit lahti sele-tada, on globaliseerumine. Selle all mõistetakse väga paljude inimtege-vuse valdkondade põimumist. Rahvusvahelised suhted on olnud peaaegu kogu ajaloo vältel – millal me saame rääkida põimumisest ja millal see kasvab üle globaliseerumiseks, on ägedate vaidluste küsimus. 2. Järgmine, täpsustav tasand hõlmab olulisemaid uurimisvaldkondi. Kui asju mitte üleliia keeruliseks ajada, saame rääkida neljast kitsamast rah-vusvaheliste suhete valdkonnast – rahvusvaheline poliitika, rahvusvahe-line majandus, rahvusvaheline õigus ja moraal rahvusvahelistes suhetes. Osaliselt võivad need valdkonnad kattuda. Nende uurimisvaldkondade juures on olulised kaks tahku – kes või mis neid valdkondi uurivad ning kuidas neid valdkondi uuritakse. Kes või mis – need küsimused leiavad vastuse ülikoolide loetelus, kus tooniandvalt uuritakse rahvusvahelisi suhteid ja saadud tulemused esitatakse õppetöös. On rahvusvahelistele suhetele spetsialiseerunud teadusajakirjad ja kolmandaks, erinevates maailma nurkades tegutsevad mõttekojad. 2017. a seisuga oli maailmas 86 rahvusvahelistele suhetele spetsiali-seerunud teadusajakirja, kus artiklid läbisid eelretsenseerimise ning mis on kajastatud teaduse tsiteerimise indeksis Web of Science. Tsiteerimis-indeksi abil on lihtne mõõta ühe või teise ajakirja mõjukust ning neid järjestada. Viimaste aastate tsiteerimisindeksite järgi kuuluvad maailma mõjukamate rahvusvaheliste suhete alaste teadusajakirjade hulka järgmi-sed väljaanded (tähestikulises järjestuses): European Journal of International Relations, asutatud 1994, toimetus on seotud Sussexi ülikooliga, Suurbritannia; Foreign Affairs, asutatud 1922, toimetus töötab Tampas, Florida, USA; International Security, asutatud 1976, toimetus on seotud Harvardi ülikooliga, USA; International Organization, asutatud 1947, toimetus asub nii New Yorgis, USA kui ka Cambridge’is, Suurbritannia; World Politics, asutatud 1948, toimetus on seotud Princetoni ülikoo-liga, USA. Esimesed mõttekojad tekkisid pärast I maailmasõda, et põhjalikumate teadmiste (mõistmise) kaudu rahvusvaheliste suhete kohta vältida sõja-lisi konflikte. Kõige kuulsam mõttekoda oli Kuninglik Rahvusvaheliste Suhete Instituut (Royal Institute of International Affairs) Londonis (tuntud oma hoone järgi kui Chatham House). Mõttekojad pakkuvad foorumi, 25 I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted? kus poliitikud, diplomaadid, ametnikud, teadlased ja ajakirjanikud saa-vad usalduslikus õhkkonnas mõtteid vahetada. Mõttekojad toodavad ana-lüüse, mis võiksid anda sisendi poliitikakujundajatele. Oluline osa mõtte-kodade tööst on välispoliitika selgitamine avalikkusele. Eestis tegutseb selles valdkonnas Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, kuni 2018. aastani ka Eesti Välispoliitika Instituut, nüüd Kaitseuuringute Keskuse allasutus. Järgnevalt on toodud valik maailma juhtivatest mõttekodadest – esi-tatud tähestiku järgi: Brookings Institution (USA); Council on Foreign Relations (USA); Royal Institute of International Affairs (UK); Stiftung Wissenschaft und Politik (Saksamaa); Stockholm International Peace Research Institute (Rootsi). Kuidas valdkondi uuritakse, sellele küsimusele annavad vastuse rahvus-vaheliste suhete teooriad, millele on pühendatud omaette peatükk. 3. Kolmas tasand on seotud rahvusvaheliste suhete uurimises kasutata-vate teadusharudega. Kõige tihedam on seos politoloogiaga, võib väita, et rahvusvaheliste suhete akadeemiline külg ongi välja kasvanud poliitika-teadusest. Peamine kategooria, mis neid kahte valdkonda ühendab, on võim. Poliitikateaduses on see riigisiseste protsesside analüüsi aluseks, rahvusvahelistes suhetes on võim riikide tegevuse pärusmaaks. Harutame lahti eelmises punktis esile toodud uurimisvaldkonnad ning vaatleme, millised teadused on nende uurimisel abiks. Rahvusvaheline poliitika – matemaatiliste meetodite kasutamine on andnud häid tulemusi relvastusprobleemide analüüsil; psühholoo-giateaduse eri aspektid on leidnud kasutamist otsustamisprotsesside lahtiseletamisel; kriitiline sotsiaalteooria on aidanud muuta võimu olemust läbipaistvamaks ning seletanud rahvusvaheliste suhete kuju-nemist identiteetidega. Rahvusvaheline majandus – valdkonna nimetusestki tulenevalt on majandusteadus selle valdkonna seaduspärasuste esiletoomisel vägagi oluline. Kindlasti ei tohiks siin unustada matemaatikat. Rahvusvaheline õigus – valdkonna nimetus viitab ühele olulisele tea-dusele, õigusele. Moraal – eetika ja filosoofia kategooriate kasutamine on täiesti loomu-likult omal kohal. Oluliseks tuleks pidada ka teoloogiat. 26 I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted? Lõpetuseks tuleb meelde tuletada ajalugu ja geograafiat – ilma nende teadmisteta pole rahvusvaheliste suhete uurimine mõeldav. 3. Rahvusvahelised suhted kui poliitiline käitumine Vastavates käsitlustes on mõnikord peetud vajalikuks eristada akadeemi-lisi käsitlusviise ja praktilist poliitikat. Lahendusena on nähtud suur- ja väiketähtede kasutamist (vt nt Brown, 2009). Nii on esimest valdkonda nimetatud Rahvusvahelisteks Suheteks – RS, ingliskeelses teaduskirjan-duses International Relations ehk IR ja praktilist poolt väiketähtedega – rahvusvahelised suhted, rs – ingliskeelne lühend ir. Pisut kohmakas see-sugune eristamine tundub olevat, olgu sellekohane mõttekäik esitatud lihtsalt mõtlemisharjutusena. Nimetatud kahte valdkonda on võimalik ka ühendada – RS on see, mis uurib rs-i . Niisugune käsitlus tundub loomulikumana, ehkki ka siin-kohal tekib küsimus, kas seda suhet saaks lihtsamini väljendada. Võib olla saakski, kuid selleks tuleks meil täpsemalt määratleda, mis on see rs ehk mida tuleks mõelda poliitilise käitumise all rahvusvahelistes suhtes. Sel-leks tuleb määrata ennekõike osalejad, siis valdkonnad, kus need osalejad tegutsevad ning viimaseks põhimõtted, mille alusel käitutakse. 1. Osalejate puhul räägime kõigepealt terminitest. Ingliskeelses teaduskir-janduses on selleks tarbeks kujunenud sõna actor, mis nii inglise keeles kui ka eesti keeles tõlkes tähendab enamikul juhtudel näitlejat. Rahvus-vahelistesse suhetesse selline tõlkevaste ei kõlba. Eestikeelses vastavas kirjanduses on kasutatud ka niisuguseid termineid nagu mõjur, tegur ja toimija. Viimast terminit on kasutatud ainsas inglise keelest eesti keelde tõlgitud õpikus (Michael Nicholson, „Rahvusvaheliste suhete alused”, 2004). Olgu siis ka selles õpikus edaspidi kasutusel termin toimija. Varasematel aegadel enamasti, tänapäeval mõnevõrra vähem mõel-dakse toimijate all riike. Viimased on omavahelises väga mitmekülgses suhtluses. Tavapäraselt rõhutatakse riikide suveräänsust, mis ennekõike tähendaks nende võrdõiguslikkust. Mõned riigid võivad küll mõjutada teiste riikide käitumist, kuid see tuleneb erinevatest jõuvahekordadest, mitte ülemvõimust. Kuid tänapäeval on riike, mida nimetatakse de facto riikideks. Need on riigid, keda teised – de iure riigid – pole tunnustanud, seetõttu on pii-ratud nende osalus näiteks rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. Ükski de facto riik ei kuulu ÜRO-sse. Kuid mõningatel juhtudel on de 27 I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted? facto riigid olulised toimijad – nt Taiwan etendab olulist rolli mandri-Hiina ja USA vahelistes suhetes, Transnistria teeb sama Moldova ja Vene-maa puhul. Kuid seesuguseid riike pole kuigi palju, kõigest kümmekond, ja neid pole võetud ÜRO liikmeks. Alates 1960. aastatest on teoreetilistes käsitlustes rahvusvahelistes suhetes toimijate hulka vaadeldud palju laiemana. Lühiülevaade neist on esitatud allpool, tuues näidetena välja uute toimijate markantsemad rahvusvahelistesse suhetesse sekkumiste juhtumid. Rahvusvahelised organisatsioonid jaotatakse tavapäraselt kaheks, eristades valitsustevahelisi ja valitsusteväliseid organisatsioone. Kõige tuntum valitsustevahelise organisatsiooni näide on ÜRO. Tema ühe koostisosa – Julgeolekunõukogu – otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud. Kuid seda kohustuslikkust võivad Julgeolekunõukogu alalised liikmed muuta veto abil kehtetuks. Selline käitumine on aeg-ajalt tekitanud riikide suhetes paksu verd. Venemaa otsus vetostada ÜRO sekkumine Süürias 2011. a on viinud olukorrani, kus ühelt poolt Venemaa ja teiselt poolt USA koos paljude teiste riikidega on Süüria kodusõjas sõjalises tegevuses erineval poolel. Selliseid valitsusväliseid organisatsioone, kelle peamiseks tegevus-valdkonnaks on rahvusvaheline poliitika, leiab ennekõike inimõigus-tele pühendunud ühenduste seast – Rahvusvaheline Punane Rist, Amnesty International, Human Rights Watch jne. Hargmaised korporatsioonid – eestikeelses teaduskirjanduses on kasutatud ka niisuguseid termineid nagu rahvusvahelised korporat-sioonid ja paljurahvuselised korporatsioonid – on sellised tootmis-ettevõtted, mille tegevus toimub ühel ajal mitmes riigis. Niisuguste ettevõtete sekkumine poliitikasse on kestnud sajandeid. Ajaloost on teada, et Briti Ida-India Kompanii oli selleks jõuks, mis allutas India Briti ülemvõimule. Hilisemast ajast on tuntud näide, mis on seotud Suessi kanali natsionaliseerimisega Egiptuse valitsuse poolt 1956. a ning sellele järgnenud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli agres-siooniga Egiptuse vastu. Rahvusvahelistest poliitilistest organisatsioonidest on vast kõige tun-tumad Euroopa Parlamendis tegutsevad erakonnad. Nii on Euroopa Liidu liikmesriikide konservatiivsed ja kristlik-demokraatlikud erakonnad koondunud Euroopa Rahvaparteisse ja sotsialistlikud ning sotsiaaldemokraatlikud parteid Euroopa Sotsialistlikusse Par-teisse. Ilmselt kõige markantsem näide Euroopa parteide sekkumi-sest oma liikmesparteide ja seega ka liikmesriikide siseasjadesse on seotud Austria Rahvaparteiga. 1999. aastal moodustas see erakond 28 I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted? valitsuskoalitsiooni natsilembese Austria Vabadusparteiga ning lan-ges selle tulemusena Euroopa Liidu diplomaatiliste sanktsioonide alla. Euroopa Rahvapartei oli tol hetkel Euroopa Parlamendi juhtivaks jõuks – seega saab väita, et sanktsioonid kehtestati suuresti üle-euroo-palise erakonna eestvõtmisel ühe oma liikmespartei vastu. Rahvusvahelised terroriorganisatsioonid on muutunud tänapäeva maailma üheks valulapseks, ehkki neid nii väga arvukalt polegi, kui päevauudistest paistab. Paljud tuntud terroriorganisatsioonid tegut-sevad või on tegutsenud ühe riigi raames – näiteks omaaegsel Lääne-Saksamaal tegutsenud Rote Armee Fraktion, rahvusvahelisteks saab pidada al-Qaeda’t ja Daesh’i. Nende organisatsioonide sekkumised rahvusvahelisse ellu on üldtuntud – al-Qaeda terroriaktsioonid viisid USA ja teised NATO liikmesriigid sõtta Afganistanis, Daesh’i tegevus on vallandanud konfliktid Süürias, Iraagis ja Liibüas. Ka üksikisikud on aeg-ajalt etendanud rahvusvahelistes suhetes mär-kimisväärset rolli. On käsitlusi, kus üksikisikute tegevust rahvus-vahelisel areenil on hinnatud kõige olulisemaks, võrreldes ülejäänud toimijatega (vt nt Bueno de Mesquita, 2014). Kindlasti on paljude rii-gijuhtide tegevus olnud muljet avaldav, eriti kui nad on seisnud oma kodumaa huvide eest. Kuid märgime siinkohal ära need poliitikud, kes on tegutsenud laiemate huvide nimel. Woodrow Wilson, USA pre-sident 1913–1921, etendas olulist rolli Rahvasteliidu loomisel; Robert Schuman, Prantsusmaa peaminister 1947–1948 ja Jean Monnet, kes kunagi ei tegutsenud mingites poliitilistes ametites, andsid suure panuse Euroopa Liidu loomiseks. Eraisikutest on märkimisväärne Norra polaaruurija Fridtjof Nanseni tegevus pärast I maailmasõda – tema initsiatiivil hakkasid riigid tegelema kodakondsuseta isikutega, nn Nanseni passide abil. Mõnikord on tähelepanu keskmesse tõusnud isikud, kelle tegevust hinnatakse positiivsena ainult lokaalselt ja sedagi mitte paljude poolt. Vast kõige tuntumaks näiteks tänapäeval on veel mõnda aega ka eespool mainitud al-Qaeda looja ja liider Osama bin Laden. 2. Väga tugevalt üldistatult ehk siis ka lihtsustatult on võimalik esile tuua kolm valdkonda, mille sees aktiivsemalt või passiivsemalt tegutsevad eri-nevad toimijad. Need valdkonnad ei ole esitatud hierarhiliselt, võimalik, et kindlatel tingimustel võib ükskõik milline neist olla prioriteetne. Strateegilised suhted on seotud tavaliselt riikide julgeolekuga. Kuid nüüdismaailm on selline, et riikide kadumine on globaalne katastroof, 29 I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted? mis tingib ka ülejäänud toimijate kõige tõenäolisema kadumise. Need julgeolekusuhted toimivad sõja ja rahu, koostöö ja konflikti kontekstis. Piiriülene suhtlus – võib olla tunnuslik kõikidele eespool esitatud toi-mijatele. Riikide puhul saame rääkida diplomaatiast, aga ka konflik-tidest. Rahvusvahelised organisatsioonid reguleerivad kaubandust, transporti, kommunikatsiooni ja paljusid muid valdkondi. Hargmai-sed korporatsioonid laiendavad tootmist ja vahetust, indiviidid kul-tuurilist suhtlust, turismi. Globaliseerumise alla mahuvad praktiliselt kõik eelmises punktis väljatoodud tegevused, kuid nüüd juba tunduvalt mastaapsemas, üle-maailmses haardes. Neile saab lisada mõned spetsiifilised valdkon-nad – siin olgu näidetena nimetatud rahandus ja keskkonnaprob-leemid. 3. Kui me hakkame otsima põhimõtteid, mida silmas pidades erinevad toimijad käituvad, siis ennekõike tuleb arvestada, et see käitumine toi-mub anarhilises keskkonnas. Tänane maailm ei ole muidugi sellises ole-kus, nagu ta oli veel sajand tagasi. Rahvasteliidu loomisega 1919. a astuti tugev samm anarhiast korrastatuse poole. Anarhia pole küll kuhugi kadunud, kuid enam pole ta kaootiline. Toimijad tegutsevad loomulikult oma huvides, kuid selle kõrval tuleb järjest tugevamini arvestada teiste huvidega. Seda teiste huvidega arvestamist kindlustavad peamiselt kaks suundumust. Eetika rahvusvahelistes suhetes – kindlasti ei saa väita, et kõik maa-ilma riigid ja teised rahvusvahelises elus osalevad toimijad jagaksid samu eetilisi põhimõtteid, kuid samuti oleks alusetu väita, et neid põhimõtteid üldse ei jälgita. Kui me eeldame, et rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks normiks on vastastikune kasu, siis eetilise põhimõt-tena võiks see olla sõnastatud järgmiselt: „Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse”. Arvatavasti on niisuguse üldprintsiibiga kõik toimijad nõus, iseasi kui palju sellest konkreetsetel juhtudel kinni peetakse. Rahvusvaheline õigus ideaalis tsementeerib need eetilised põhimõt-ted. Seda silmas pidades saaksimegi väita, et ÜRO põhikirjas sätes-tatud eetilised põhimõtted on muutunud kõikide toimijate tegevuse aluseks. Kuid samas on oluline ka teada, et rahvusvahelisel õigusel puudub efektiivne sunnimehhanism, mille abil saaks korrale kutsuda neid, kes ühel või teisel viisil neid põhimõtteid eiravad. Aga jällegi – sajand tagasi polnud fikseeritud isegi neid põhimõtteid. 30 I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted? 4. Mida sisaldab käesolev õpik? Õpik koosneb 17 peatükist, mis katavad rahvusvaheliste suhete kui ter-viku probleemistiku – kuid teevad seda sissejuhatavalt. Igast peatükist on võimalik edasi arendada terve akadeemilise kursuse. Üldistatult saame jagada õpiku peatükid ehk alateemad viie valdkonna vahel, mida saab esitada küsimustena. 1. Kuidas on võimalik analüüsida rahvusvahelisi suhteid kui terviklikku protsessi? Vastuse sellele küsimusele antakse õpiku esimeses kuues peatükis. Mis on rahvusvahelised suhted? Rahvusvaheliste suhete uurimise metodoloogia ja metoodika. Rahvusvaheliste suhete teooriad. Kuidas on võimalik maailma mõtteliselt jaotada? Kuidas maailma tegelikult jaotatakse – rahvusvahelised reitingud. Milline on rahvusvaheliste suhete süsteem? 2. Kuidas käitutakse rahvusvahelisel areenil? Hea käitumise kujunemine – eetika rahvusvahelistes suhetes. Mis reguleerib käitumist? Rahvusvaheline õigus. Kuidas astuvad riigid omavahelistesse suhetesse – välispoliitika. 3. Kuidas suhete teravnemist ära hoida? Suhete ebaõnnestumine – rahvusvaheline konflikt. Suhete reguleerimine – julgeolekupoliitika. Rahu saavutamise teed. 4. Kuidas suhted võivad õnnestuda? Koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides. Rahvusvaheline majandus. Integratsiooniprotsessid maailmas ja Euroopas. Globaalprobleemide lahendamise võimalused. 5. Viimasesse valdkonda kuulub ainult üks peatükk – „Väikeriigid rah-vusvahelistes suhetes.” See võiks olla aluseks mõistmaks nii Eesti seisun-dit kui ka tegevust rahvusvahelisel areenil. Rahvusvaheliste suhete mõistmine tähendab nende tõlgendamiste mõist-mist. Nii sotsiaalteadustele tervikuna kui ka rahvusvahelistele suhetele on iseloomulik arusaamade mitmekesisus. Need erinevad arusaamad 31 I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted? tulevad ilmsiks erinevate lähtekohtade, analüüsi erineva loogilise struk-tuuri ja neist tulenevalt erineva järelduse puhul. Niiviisi saamegi rääkida erinevatest tõlgendustest rahvusvaheliste suhete analüüsil. Need erinevad tõlgendused – realism, liberalism, neomarksism, konst-ruktivism jm – leiavad kajastamist selle õpiku erinevate rahvusvaheliste suhete probleemide avamisel. Mõne valdkonna puhul on erinevaid käsit-lusi arvukamalt, mõne puhul vähem. 5. Levinumad rahvusvaheliste suhete õpikud Inglise keeles on ilmunud palju korralikke rahvusvaheliste suhete ülikooliõpikuid. Järgnevas loetelus on neist kirjas ainult viimaste aastate jooksul nii Ameerikas kui ka Euroopas välja antud, suurema osa puhul on tegemist kordustrükkidega, mis suurendab veelgi nende õpikute väärtust. John Baylis, Steve Smith, Patricia Owens (2014). „The Globalization of World Politics”. Oxford University Press. Bruce Bueno de Mesquita (2014). „Principles of International Politics”. Sage. Barry Buzan, George Lawson (2015). „The Global Transformation: History, Modernity and the Making of International Relations”. Cam-bridge University Press. Richard Devetak, Anthony Burke and Jim George (2012). „An Intro-duction to International Relations”. Cambridge University Press. Joshua S. Goldstein, Jon C. Pevehouse (2014). „International Relations Brief: 2012, 2013 update”. Pearson Education. Robert Jackson, Georg Sørensen (2013). „Introduction to International Relations. Theories and Approaches”. Oxford University Press. Joyce P. Kaufman (2013). „Introduction to International Relations. Theory and Practice”. Rowman & Littlefield Publishers, inc., Lanham. Emilian Kavalski (ed.) (2015). „Encounters with World Affairs. An Introduction to International Relations”. Ashgate. Henry R. Nau (2015). „Perspectives on International Relations: Power, Institutions, and Ideas”. Sage. Keith L. Shimko (2016). „International Relations: Perspectives, Con-troversies and Readings”. Cengage Learning. Arlene B. Tickner, Ole Wæver (2013). „International Relations. Scho-larship Around the World”. Routledge. Paul R. Viotti, Mark V. Kauppi (2013). „International Relations and World Politics”. Pearson. 32 I peatükk. Mis on rahvusvahelised suhted? 6. Kirjandus Brown, Chris; Ainley, Kirsten (2009). Understanding International Relations. Palgrave Macmillan. Bueno de Mesquita, Bruce (2014). Principles of International Politics. Los Ange-les: Sage. Clark, Ian (1999). Globalization and International Relations Theory. New York: Oxford University Press. Devetak, Richard; Burke, Anthony and George, Jim (2012). An Introduction to International Relations. Cambridge; New York: Cambridge University Press. Holsti, K. J (1995). International Politics: A Framework for Analysis. Englewood Cliffs, N.J.: Prentice-Hall. Goldstein, Joshua S.; Pevehouse, Jon C. (2014). International Relations Brief: 2012–2013 update. Upper Saddle River, N.J.: Pearson Education. Kaufman, Joyce P. (2013). Introduction to International Relations. Theory and Practice. Lanham: Rowman & Littlefield. Marsh, Kevin (2015). The History of Global Politics. Rmt: Kavalski, E. (ed.). Encounters with World Affairs. An Introduction to International Relations. Farnham: Ashgate. 7. Glossaarium De facto riigid – piirkonnad, mis on küll välja kuulutanud poliitilise ise-seisvuse, kuid mis ei ole leidnud tunnustust teistelt riikidelt. De iure riigid – riigid tavapärases tähenduses, iseloomulik on teiste rii-kide tunnustuse olemasolu. Rahvusvaheline areen – metafoor tähistamaks rahvusvaheliste toimin-gute ühtset ruumi. Rahvusvaheline poliitika – riikidevaheline suhtlusvõrgustik. Rahvusvahelised suhted – tähistavad kõikide rahvusvaheliste toimijate vastastikust tegevust. Status quo – rahvusvahelise poliitika stabiilne seisund. Toimija – osaleja rahvusvahelistes suhetes. Toimija võib olla riik, rahvus-vaheline organisatsioon, hargmaine korporatsioon, poliitiline ühendus või üksikindiviid. Välispoliitika – ennekõike riikide tegevus jälgimaks ja muutmaks vahe-kordi rahvusvahelises poliitikas. II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? Rein Toomla, Raul Toomla, Andres Kasekamp Rahvusvaheliste suhete analüüs tugineb neljale üksteisega tugevamalt või nõrgemalt seotud osisele. Üldiselt ollakse veendutud, et kogu selle prot-sessi keskmes on teooria, mille abil on võimalik teha järeldusi seni toimu-nust ning prognoosida edasist arengut. Teooria kujunemine ja tema abil rahvusvaheliste suhete tõlgendamine sõltub paljuski uurimismeetodist ehk teisisõnu, mida võetakse ette kogu selle protsessi algelemendi faktiga? Need kolm analüüsi koostisosa on lahutamatult seotud – ei ole võima-lik iseloomustada teooriat, kui me ei tea, millist uurimismeetodit peavad kõige tõhusamaks õpetlased, kes peavad ennast kuuluvaks ühte või teise teoreetilisse koolkonda. Samuti pole võimalik välja jätta fakti – õieti küll faktide valimise mehhanismi. Erinevad teooriad võtavad analüüsi aluseks erinevad faktid. Kuid ei tasu arvata, et tegemist oleks ühesuunalise liik-lusega – faktid mõjutavad nii uurimismeetodite kujunemist ning täiustu-mist kui ka teooriate elujõulisust. Neist kolmest osisest mõnevõrra eemal asub rahvusvaheliste suhete analüüsi tasand. Selle eripära seisneb teatud universaalsuses – kui eri-nevad teooriad tõlgendavad rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse eri moodi, siis on nad enam-vähem üksmeelselt veendunud, et maailma saab nende protsesside toimumiskoha alusel jagada erinevate tasandite vahel. Kuid sarnasus arusaamades raamistiku kohta ei too kaasa sarnasust sellel või teisel tasandil toimuva kohta. Pärast järgmisel leheküljel toodud joonist, kus on kokku pandud eel-nevalt esitatud osised, vaatleme neid eraldi ja ka sügavamalt. Järjestuse aluseks on liikumine lihtsamalt osiselt keerulisemate poole. (1) Fakt → (2) Uurimismeetod → (3) Teooria Pärast nimetatud kolme osist jõuame analüüsi viimase komponendini – (4) Tasand. Selles peatükis on esitatud eeltoodud käsitluse pisut lõhutud 34 II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? variant – et rahvusvaheliste suhete analüüsil kasutusel olevaid teooriaid on mitu, siis on neile pühendatud selle õpiku järgnev, III peatükk. Joonis 1. Rahvusvaheliste suhete analüüsi üldskeem. Allikas: autorite koostatud 1. Fakt Arusaam faktist on tavakäsitluse kaudu juurdunud sügavalt meie tead-vusesse – selline asjaolu võiks välistada sügavama arutelu fakti olemuse üle. Kuid erinevates käsitlustes erineb ka suhtumine fakti. Üldistatult on tegemist kahe suuresti vastandliku arusaamisega. 1. Enamik käsitlusi suhtub fakti nii, nagu seda määratletakse teatme-teostes – näiteks ENE 2. köide, 1987 märgib, et fakt on „tõsikindel üksik-teadmine ... kogemuslikult tuvastatav, üldjuhul kvantitatiivselt üldistav alginformatsioon sotsiaalse reaalsuse kohta. Fakt võib olla sündmus, tunnus, tegevus, suhe või nähtus, mis on fikseeritud statistiliselt või eri-menetlustega”. Sellises tähenduses võime olla kindlad, et rahvusvaheliste suhete käsitlemisel on võimalik leida fakte. Nii võivad faktid olla maa-ilmamajanduse kaubandusvood, konfliktides osalevate sõjajõudude suu-rused, riikide iseseisvumisdaatumid, rahvusvaheliste organisatsioonide eelarved jne. Kuid edasises analüüsis kasutatavad faktid ei tohi olla suva-liste andmete kogumid, neil peab olema korrastatus – on see siis ajaline järgnevus, sarnasus, võimalus paigutada neid kindlatesse raamidesse. Kui oletada, et kõik faktid on ainulaadsed, siis satume maailma edasisel sele-tamisel raskustesse. 2. Üks rahvusvaheliste suhete teooriaid – postmodernism – suhtub faktidesse teisiti, vaidlustades tavaliselt nende tõsikindluse. Fakte on On objektiivselt olemas FAKT Pettekujutlus UURIMIS-MEETODID TÕLGENDUSED ANALÜÜSI TASANDID Uurimisprogramm Teooriad Seletav Normatiivne Tõlgendatav Indiviid Grupp, ühiskond, riik Süsteem Traditsioonilised Positivistlikud Postpositivistlikud Kvantitatiivsed Kvalitatiivsed 35 II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? võimalik eri moodi tõlgendada ning seetõttu pole nende alusel võimalik teha ka üldistusi. Faktide erinev tõlgendamine on tuttav ka Eesti poliiti-lisest ajaloost – 17. juuni 1940 tähistab ühe tõlgenduse järgi Nõukogude okupatsiooni algust, teise tõlgenduse alusel on see kuupäev sotsialistliku revolutsiooni alguseks Eestis. Ühe tõlgenduse järgi on tegemist rahvus-vahelistesse suhetesse puutuvaga (okupatsioon), teine tõlgendus rõhutab vastasseisu olemasolu riigi sees (sotsialistlik revolutsioon). 2. Tunnus Lähtume siiski arusaamast, et fakti taga on selle tõsikindlus. Kuid edasise käsitluse tarbeks ei piisa üksikfaktidest või faktide suvaliselt kujunenud kogumist – faktid tuleb kujundada andmestikuks. Seda tehakse nii tea-duses tervikuna kui ka rahvusvaheliste suhete uurimisel tunnuste alusel. Teadusmetodoloogias eristatakse kolme tunnuste põhitüüpi – arvtun-nused, järjestustunnused ja nominaaltunnused. Rahvusvaheliste suhete käsitlusel on suurem tähtsus arvtunnustel. 1. Arvtunnuste alla mahub mitmekesine hulk andmeid, mida on või-malik esitada arvuliselt. Alljärgnevalt on esitatud faktid, mis on mõnede riikide väliskaubanduse iseloomulikuks tunnuseks. Neid tunnuseid võib esitada eri moodi – näitena on toodud väliskaubanduse andmed tabelina ja tulpdiagrammina. Ekspordi osatähtsus (%) riikide SKT-s aastatel 2009–2012 Riik 2009 2010 2011 2012 Austraalia 23 20 21 21 Eesti 64 79 91 91 Hiina 27 29 29 27 Saksamaa 42 48 51 52 USA 11 12 14 14 36 II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? Tulpdiagrammina näeksid esitatud andmed välja järgmiselt: Arvtunnustel rajanevaid andmeid on hulgaliselt kogutud arvukatesse andmebaasidesse. Mainime siinkohal olulisemaid: Uppsala Conflict Data Program (UCDP) – Uppsala ülikool; Correlates of War (COW) – Michigani ülikool; Arbeitsgemeinschaft Kriegsursachenforschung (AKUF) – Hamburgi ülikool; CASCON – Massachusettsi tehnoloogiainstituut. 2. Järjestustunnuste kasutamine ei ole väga levinud, kuid siiski võimalik. Toome selle näiteks mõnede Aafrika riikide iseseisvumise. Seda esitatakse ajaskaalal, mida on võimalik periodiseerida. Liibüa Maroko Guinea Togo Uganda Angola Zimbabwe 1945 1951 1956 1958 1960 1962 1975 1980 Aafrika riikide iseseisvumiste algus Iseseisvumiste tippaeg Viimased iseseisvumised 37 II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? Neid tunnuseid on võimalik esitada ka arvtunnustena, kuid pisut teise nurga alt. Liibüa iseseisvus 1951. a, 2017. a. oli see riik olnud sõltumatu 66 aastat – see on juba arvtunnus. 3. Nominaaltunnuste iseloomulikuks küljeks on rühmitamine. Ülaltoo-dud näidete alusel on võimalik ka rühmitamine. Ekspordi osatähtsuse näites on võimalik riike jaotada nende kuulu-mise järgi rahvusvahelistesse ühendustesse – Eesti ja Saksamaa on Euroopa Liidu liikmed, ülejäänud mitte, Aafrika riikide iseseisvumise näites võib aluseks võtta geograafilis-kultuurilise erinevuse – Liibüa ja Maroko on Põhja-Aafrika araabia maailma kuuluvad riigid, ülejäänud asuvad troopilises Aafrikas, kus on ülekaalus mustanahaline rahvastik. Kuid riikide rühmitamise aluseks võivad olla ka valitsemisviis (demo-kraatlik, autoritaarne, diktatuurne), ideoloogia (liberaaldemokraatlik, teokraatlik), religioon (kristlus, islam, budism) ning neid võimalusi on veelgi. Eelnevast käsitlusest hoolimata tähendavad faktid iseenesest vähe – nad saavad tähenduse tõlgendaja kaudu. Viimastele on iseloomulik enne-kõike individuaalne väärtussüsteem, mille alusel tõlgendaja kujundab välja mingi sündmuse hinnangu. Edasi, arvestada tuleb tõlgendaja usku-mustega, mis on tundmuslike teadmiste aluseks. Ning kolmandaks, tõl-gendajal on varem omandatud teadmised, mis on tajumissüsteemi ja selle muutuste aluseks. 3. Uurimismeetod Laias laastus jagunevad rahvusvaheliste suhete uurimises kasutatavad meetodid kolmeks. Varasemad on traditsiooniline ehk klassikaline ning positivistlik meetod. Nende kahe käsitlusviisi peamine erinevus peitub arusaamises uurimistöös kasutatavate faktide mõõdetavusest. Lisaks neile on 1980-ndatest alates populaarsust kogunud postpositivistlikud käsitlused. 38 II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? 3.1. Traditsioonilised uurimismeetodid Traditsioonilised meetodid kujunesid välja rahvusvaheliste suhete teo-reetiliste käsitluste algusaegadel, alates 20. sajandi 20-ndatest aastatest. Akadeemilistes uuringutes on tänapäeval selliste käsitluste osatähtsus jäänud üsna väikeseks, kuid kadunud pole need kuhugi. Traditsionalis-tid – nii selle valdkonna õpetlasi tavaliselt ka kutsutakse – on veendunud, et hulk rahvusvaheliste suhete valdkondi sisaldab uurimistööks vajalikku andmestikku, mis ei ole mõõdetav või vähemasti on mõõtmine seotud raskustega. Näitena saab esile tuua diplomaatia, moraali, rahvusvaheliste suhete ajaloo või ka rahvusvahelise õiguse. On väidetud, et kui traditsioo-nilisel koolkonnal on üldse mingi uurimismeetod, siis on selleks vaatlus. Selle suuna tänaseni tunnustatumaid autoriteete Hedley Bull (1932–1985) oli veendunud, et rahvusvahelisi suhteid ei saagi modelleerida ja statistili-selt uurida. Et distsipliin on äärmiselt keeruline, siis parim viis selle kohta teadmisi saada on vaadelda maailmas toimuvat ning selle üle mõelda ja järeldusi teha. Selline käsitlusviis annaks teadlasele arusaamise, mis maa-ilmas toimub, kuid see arusaamine ei ole universaalne. Maailm on muu-tuv ning arvestada tuleb kultuure, ajalugu ja ka õigust. Kui andmeid ei saa mõõta, siis millega traditsionalistid tegelevad? Kokkuvõtvalt võiks nende püstitatud uurimisülesandeid sõnastada järg-miselt. Valdkonna põhiküsimuste määratlemine. Neid põhiküsimusi käsitlevate kontseptsioonide selgitamine. Kontseptsioonide erisuste esiletoomine. Vastava argumentatsiooni loomine ja/või esiletoomine. Ajalooliste tingimuste kindlakstegemine. Muidugi on traditsioonilistel meetoditel palju kriitikuid. Peamiselt on nad positivistlikust leerist. Nende etteheited algavad sellest, et tradit-sionalistid ei kogu andmeid ega korrasta neid. Sealt edasi rõhutatakse, et hüpoteesid jäävad püstitamata ning kui juba nii, siis pole võimalik tõestada võimalikke põhjuslikke seoseid ja siit lõppjäreldus – klassika-line koolkond rahvusvaheliste suhete uurimises pole lihtsalt teaduslik. Tänapäeval on sellises võtmes üsna tihti koostatud suuri ülevaateid, olgu siinkohal toodud näidetena Henry Kissinger, „Diplomaatia”, eesti keeles 2000 (originaalis 1994) ja John Lewis Gaddis, „Külm sõda”, eesti keeles 2007 (originaalis 2006). 39 II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? 3.2. Positivistlikud uurimismeetodid Rahvusvaheliste suhete akadeemilisel analüüsil hakkasid need välja kujunema 1950. aastatel. Sageli peetakse vastavates käsitlustes positi-vismi esimeseks pääsukeseks Morton Kaplanit ja tema uurimust „System and Process in International Politics” (1957). Väga üldiselt on positivism epistemoloogiline (tunnetuslik) seisukoht sellest, kuidas saada teadmisi. Positivism on laialt kasutusel loodusteadustes ning selle järgi saadakse teadmised ainult meeltega tajudes. Teadmisi saab fakte kogudes ja nende põhjal seaduspärasusi luues (induktsioon) ning neid seaduspärasusi saab hüpoteesidena testida (deduktsioon). Siit tekib ka võimalus nähtusi mõõta. Positivismi järgi on teadus objektiivne ja väärtustevaba. Seetõttu on ka võimalik saada maailma kohta objektiivseid teadmisi. Rahvusvahelistes suhetes on positivism seotud tihedalt biheivioris-miga, positivistlikud koolkonnad on viimasest välja kasvanud. Rahvus-vaheliste suhete positivistlikud uurijad leiavad, et riikide käitumise empiirilise jälgimise abil on võimalik luua universaalseid teooriaid ning nendest dedutseeritud hüpoteese testida. Selles suhtes sarnanevad nad oma kolleegidega teistest teadusharudest, nagu füüsika või sotsioloogia. Ainult uuritav objekt on teine. Nagu eespool mainitud, on küsimusele „Kuidas me saame midagi teada?” väga üldiselt kaks vastust. Esiteks, me vaatame ise järele ning teiseks, me tuletame selle teadmise loogiliselt. Neid kahte võimalust nimetatakse vastavalt induktsiooniks ja dedukt-siooniks. Alljärgnevalt vaatamegi neid põgusalt, alustades viimasest. „Eesti keele seletava sõnaraamatu” järgi on deduktsioon „üksiku või erilise tuletamine üldisest, järeldamine konkreetse üksikjuhu kohta üldise põhjal”. Mida selline ülevalt-alla- käsitlus täpselt hõlmab? Nn puhas deduktsioon on loogiline järeldamine konkreetses valdkonnas kehtivatest üldistest seaduspäradest. Sellise deduktsiooni puhul saab teadmisi ilma empiirilise kinnituseta – dedutseerimine ise annab meile kindla järelduse. Deduktiivse argumentatsiooni näiteks võiks tuua järgmise mõttekäigu. 1. Demokraatlikud riigid ei sõdi üksteisega. 2 Eesti on demokraatlik riik. 3 Järeldus – Eesti ei sõdi teiste demokraatlike riikidega. Deduktiivne uurimus rahvusvahelistes suhetes ei ole siiski nii lihtne ning ka empiiriast ei saa mööda vaadata. Alan Brymani (2001) järgi on deduk-tiivse uurimuse peamine funktsioon andmete kogumise juhtimine, nende sidumine kontseptsioonidega. Seega ei anna deduktiivne uurimus meile 40 II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? loogilist järeldust, vaid võimaldab teoreetilisi seisukohti empiiriliselt tes-tida. Selleks tuletab uurija teooriast hüpoteesi, mida ta hakkab andmetele tuginedes kinnitama (või ümber lükkama). Skemaatiliselt näeb deduk-tiivne uurimus välja järgmiselt: Teooria → hüpotees → andmete kogumine ja analüüs → → hüpoteesi kinnitamine või ümberlükkamine Kui hüpotees saab kinnitatud, siis saab kinnitust ka teooria tugevus. Kui hüpotees lükatakse ümber, siis on vaja teooriat kas muuta või see täielikult kõrvale lükata ning asendada uue teooriaga. Seesugune käsitlusviis pole samas enam deduktsioon, vaid on üle kasvanud induktsiooniks. Indukt-sioon on deduktsioonile vastupidine teadmiste saamise viis. Eesti keele seletav sõnaraamat annab definitsiooniks „Üksiku või erilise põhjal üldise järeldamine”. Induktsiooni puhul saame teadmised oma empiirilise ana-lüüsi tulemusena. Me teeme üldise järelduse, põhinedes vaatlustel. Induktiivne käsitlus on sobilik juhtudel, kus puudub kindel teooria. Siiski tuleb ka sellistel juhtudel silmas pidada, et induktsioon ei pruugi viia kasuliku teooriani. Vaatlusandmete põhjal saab teha järeldusi, kuid teooriaks peaksid need üldistused saama pärast mitmeid deduktiivseid testimisi. Alan Chalmers (1998) nimetab sellist ohtu naiivinduktivis-miks – pelk teooriavaba andmete kogumine võib viia järeldusteni, mis on kas puudulikud või väärad. On päris keeruline teha puhtalt deduktiivset või induktiivset uuri-must. Deduktsiooni puhul jääb rahvusvaheliste suhete uurimisel paha-tihti puudu terviklikust teooriast ning viimast asendavad lihtsalt kirjan-duses esitatud ideed. Andmeanalüüs annab siis induktiivselt teooriale midagi juurde, seda täiendades või parandades. Puhta induktsiooni juures võivad esile kerkida eelmises lõigus esiletoodud probleemid. Seega sisal-davad enamik uurimusi nii deduktsiooni kui induktsiooni elemente. Näide: deduktsioon. Farber ja Gowa (1997) lähtuvad demokraatliku rahu teooriast, ideedevõrgus-tikust, mille tuntuim algataja oli Immanuel Kant. Teooria leiab üldiselt, et eri-nevatel põhjustel (nt valitsuse vastutus valijate ees) on demokraatiad omava-helises suhtluses rahumeelsed. Autorid püstitavad sellest lähtuvalt hüpoteesi, et demokraatlikud riigid ei sõdi üksteisega ning testivad seda kvantitatiivselt. Andmetena käsitletakse sõdu ja keskmise intensiivsusega relvakonflikte; riikide tüüpe; riikide huve ja kontroll-muutujaid (riikide kaugus ja staatus vastavalt 41 II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? riigi jõule). Autorid jõuavad tulemustele, et demokraatiad ei ole omavahel sõdi-nud eeskätt Külma sõja perioodil, varasemast ajast nii selget eristust ei ole. Tei-seks leiavad nad, et omavaheliste sõdade ärahoidmisel mängivad suurt rolli ka riikide ühised huvid. Ning et Külma sõja ajal olid demokraatlikel riikidel sarna-sed huvid, st nad olid liitlased, siis nad ka omavahel ei sõdinud. Farberi ja Gowa tulemusi saab kasutada demokraatliku rahu teooria täiustamiseks. Näide: induktsioon. Singer ja Small (1966) ei lähtu otseselt ühestki teooriast, vaid leiavad, et kui rahvusvaheliste suhete alane kirjandus räägib palju jõust, siis on kõrvale jäetud riikide staatus. Nad väidavad, et staatuse kasutamine võiks olla kasulik ning sellest saaks hiljem luua olulisi hüpoteese. Staatuse mõõtmisel kasutavad Singer ja Small ideed, kuidas üks riik võiks teist oluliseks pidada. Nad pakuvad mõõ-dikuna välja diplomaatilised esindused – riigid, kus on rohkem esindusi, on olulisema staatusega. Nad esitavad tingimused, millele riik ning diplomaatiline esindus peavad vastama. See on vajalik, et andmestik oleks selge ja uuringut oleks võimalik korrata. Järgneva analüüsi tulemusel reastavad Singer ja Small riigid järjekorda ning vaatlevad selle muutumist ajas. Nii loovad nad kontsept-siooni, mida saab korrata ja millest saab dedutseerida uusi hüpoteese. Eelnevast tulenevalt saame väita, et positivistliku uurimismeetodi kesk-mes on hüpotees ja selle testimine. Sotsiaalteaduste ühe tuntuma metodo-loogiaõpiku autori Earl Babbie (2010) järgi on hüpotees kindel testitav ootus reaalse maailma kohta, mis tuleneb teooriast. See on väide millegi kohta, mis teooria kohaselt peaks maailmas olemas olema, kui teoorial on õigus. Kõige lihtsam hüpoteesi vorm on nn mida-seda. Väide „mida roh-kem on riikidevahelist kaubandust, seda vähem on nendevahelisi konf-likte” on hüpotees, mis on tuletatud rahvusvaheliste suhete liberaalsetest teooriatest. Hüpoteesi püstitamise ja selle tõestamise näiteks oleme valinud Samuel P. Huntingtoni ilmselt kõige tuntuma uurimuse „Tsivilisatsioo-nide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine” (originaalis ilmu-nud 1996, eestikeelses tõlkes 1999). Selles monograafias analüüsitakse rah-vusvahelisi suhteid, lähtudes religioonidele tuginevate tsivilisatsioonide erinevustest. Neid tsivilisatsioone on 8–9 ning Huntingtoni arvates muu-tuvad nende vastuolud maailmapoliitika keskseks osaks. Selle mahuka uurimuse eellugu sai alguse 1993. a, mil Huntington avaldas ajakirjas Foreign Affairs artikli „The Clash of Civilisations?”, mis 1995. a ilmus eestikeelse tõlkena ajakirjas Akadeemia pealkirjaga „Tsivilisatsioonide 42 II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? kokkupõrge?” – siinkohal on otstarbekas juhtida tähelepanu küsimärgile nii originaalis kui ka tõlkeversioonis. Hiljem on Huntington tunnistanud, et „[ü]kski minu Foreign Affairs’is avaldatud artikli eraldivõetud väide ei pälvinud rohkem kriitikat kui „Islami piirid on verised” (Huntington, 1999, 329). Samuti tunnistab autor, et artikliversioonis esitatud järeldus oli tehtud pinnapealse ülevaate põhjal (Samas, 329). Monograafias esitab ta selle hüpoteesi kohta täpsustatud seisukohad. Näide. Hüpoteesi püstitamine Huntington (1999) esitab oma põhiväiteks, et islami piirid on verised. Täpsustatud hüpotees: Kui maailmapoliitika makro- või globaalsel tasandil on esmase tähtsusega tsivilisatsioonide kokkupõrge lääne ja ülejäänud maailma vahel, siis mikro- või lokaalsel tasandil on selleks kokkupõrge islami ja ülejää-nute vahel (Samas, 325). Tõestus algab ajaloost, mille abil Huntington tuletab lugejale meelde mine-vikus toimunud konflikte islami ja muudesse tsivilisatsioonidesse kuuluvate rahvaste vahel Euroopas, Venemaal, Lähis-Idas, Indias, Ida-Aasias ja Aafrikas. Edasi tullakse raamatu kirjutamise aega ning minnakse tunduvalt konkreet-semaks. Mitmetele eriuurimustele toetudes esitatakse aastate 1993–1994 kohta järgmised näitajad: 1) tsivilisatsioonidevahelisi konflikte – kokku 30, neist islami sekkumisel 11; 2 tsivilisatsioonisiseseid konflikte – kokku 20, neist islami tsivilisatsioonis 15; 3) kõik kokku – 50 konflikti, neist islamiga seotud 26. (Samas, 328). Üldiselt on hüpoteesil kaks poolt. Tavakeeles me võime nimetada neid põhjuseks ja tagajärjeks – riikidevaheline kaubandus (põhjus) põhjustab konfliktide vähesuse (tagajärg). Sotsiaalteadustes kutsutakse neid muu-tujateks. Põhiliselt on muutujaid kahesuguseid – sõltumatud ja sõltuvad. Sõltuv muutuja on see, mida püütakse seletada, sõltumatu muutuja on põhjus. Samas tuleb siinkohal olla põhjuslikkusega ettevaatlik. Sotsiaal-teadustes üldiselt ja rahvusvahelises suhetes täpsemalt ei pruugi põhjus-likkus olla nii üksüheselt tuvastatav kui loodusteadustes. On ka kolman-dat sorti muutujaid, mis kas võimendavad või vähendavad sõltumatu muutuja mõju. Neid nimetatakse tihti sekkuvateks muutujateks. Sellised on muutujad, mis ise tagajärge kaasa ei too, kuid mille olemasolu võib käivitada sõltumatu muutuja. 43 II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? Näide: muutujad Michael Brecher, „Crises in World Politics: Theory and Reality”, 1993 Näites toodud muutujad pärinevad rahvusvahelise konflikti puhkemisfaasi analüüsist. Seletame siinkohal lahti ainult esimestena esitatud muutujad – nii sõltumatud (struktuurimuutujad süsteemimuutujate grupis), sekkuvad kui ka sõltuvad. 1. Struktuurimuutujate aluseks on käsitlus jõudude tasakaalust. Maailm võib olla unipolaarne, bipolaarne ja multipolaarne. On veel teisi võimalusi, kuid need võime praegu rahumeeli kõrvale jätta. Kui maailmas toimub üleminek näiteks bipolaarsest maailmast unipolaarsesse – nagu see Brecheri uurimuse valmimise ajal toimuski –, siis võib see muutus kaasa aidata konflikti puhkemise võima-likkusele. 2. Niisugune jõudude tasakaalu muutus võib kaasa tuua kõige tavalisemad polii-tilised hirmud – heaolu languse, territooriumi murenemise, poliitilise režiimi muutumise ning seda nimekirja annab veelgi pikendada. Siin on nad esitatud kui väärtushirmud. 3. Teine sekkuv muutuja – lõhkuv tegevus – on seotud poliitilise otsustamisega. Eliit ei suuda olla konsensuslik, otsustajate vastasseisud süvenevad ning sealt võib jõuda konflikti puhkemisse. 4. Konflikti puhkemine ongi selle analüüsi sõltuv muutuja. Sõltumatud muutujad Sekkuvad muutujad Sõltuvad muutujad Süsteemimuutujaad Struktuur Tasand Suhtlusmuutujad Kestvus Võimelisus Režiim Kaugus Tegevus Iga Režiimi kestvus Suurus Väärtus-hirmud Lõhkuvad tegevused Puhkemine Algatamine Haavatavus a) Kvantitatiivne ja kvalitatiivne meetod Positivistlikus uurimises on võimalik eristada kahte suuremat mee-todite rühma – kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed. Earl Babbie (2010) järgi on nende peamiseks erinevuseks vaatluste numbriline esitamine. 44 II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? Kvantitatiivsetele meetoditele on iseloomulik vaatluste numbriline esin-damine ja töötlemine selleks, et kirjeldada ja seletada nähtust, mida need vaatlused peegeldavad. Selleks tuleb muutujad operatsionaliseerida, neid on vaja kuidagi mõõta. Kvalitatiivsed uurimused on Babbie järgi sellised, kus on tegemist mittenumbrilise vaatluste uurimise ja tõlgendamisega saamaks teada sügavaid tähendusi ning suhtemustreid. Kvalitatiivsed meetodid jagunevad omakorda kaheks – juhtumi analüüs ning võrdlev meetod. Peamine kvantitatiivne meetod on statistika, mis sisaldab palju eri-nevaid võimalusi olenevalt andmestikust. Statistikas antakse tunnustele arvväärtus ning arvutatakse, kui palju ühe sõltumatu muutuja suurene-mine toob kaasa sõltuva muutuja muutuse. Et kvantitatiivse meetodi ees-märgiks on näidata muutujate seoseid, siis on juhtumeid palju. See pär-sib ka meetodi kasutamist rahvusvaheliste suhete uurimisel, sest siin on juhtumite arv küllaltki piiratud. Maailmas on 200 riigi ümber ja see seab juhtumite hulgale piirid. Üheks rahvusvaheliste suhete valdkonnaks, kus saab kasutada edukalt kvantitatiivseid meetodeid, on poliitökonoomia. Näide: kvantitatiivne analüüs Chiozza (2002) testib Samuel Huntingtoni tuntud raamatu „Tsivilisatsioonide kokkupõrge” empiirilist paikapidavust. Artiklis on sõltuvaks muutujaks kahe riigi vaheline konflikt, mida mõõdetakse on-ei ole skaalal. Sõltumatuteks muu-tujateks on muuhulgas kuulumine erinevatesse tsivilisatsioonidesse, režiimi tüüp ja riikide kaugus. Chiozza annab kõikidele muutujatele numbrilise väär-tuse ning loob statistilised mudelid mõõtmaks iga sõltumatu muutuja mõju sõl-tuvale. Autor leiab, et kuulumine erinevatesse tsivilisatsioonidesse ei suurenda tõenäosust, et riik võib mõne teise konkreetse riigiga konflikti sattuda. Mudel 1 Mudel 2 Muutuja Kordaja p Kordaja p Tsivilisatsioonidevahelisus -0,643 0,016 -2,203 0,001 Külma sõja järgne periood -0,853 0,001 -0,874 0,021 Erinev Külma sõja blokk 0,805 0,000 0,428 0,223 Piir riikide vahel 2,800 0,000 2,325 0,000 Režiimi tüüp -0,056 0,000 -0,103 0,000 Moderniseerumine 4,703 0,000 4,667 0,003 Väljatoodud regressioonitabelis (siin on ainult osa Chiozza tabelist) saab näha, et tsivilisatsioonidevahelisus näitab negatiivset seost, olles statistiliselt oluline (p-väärtus). 45 II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? b) Juhtumi analüüs Juhtumi analüüsil minnakse süvitsi ühte konkreetsesse juhtumisse ning püütakse sellest võimalikult täpselt aru saada. Juhtumi analüüse tehakse väga erinevatel eesmärkidel. Kõige lihtsamaks võimaluseks on lihtsalt mõne sündmuse või olukorra detailne ja põhjalik kirjeldamine. Minnes kirjeldusest edasi, saab eristada juhtumi analüüsi kui mingi protsessi jäl-gimist (ingl process-tracing). Selle käsitluse mõte on uurida põhjuslikke seoseid mõne üldisema uuringu sees ning esile tuua täpsed põhjus-taga-järg-seosed. Teine grupp juhtumi analüüse on seotud teooriaga. Juhtumit võib kasutada illustreerimaks loodavat teooriat. Sellisel juhul pakub uurija mingile nähtusele uudse seletuse ning illustreerib seda konkreetse juhtu-miga. Sarnaselt võib illustreerida ka uue kontseptsiooni loomist. Juhtumi analüüsi saab kasutada ka teooria kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Juhtumi analüüs on abiks ka nähtuste tõlgendamisel. Seda võib vaja minna, kui olemasolevat teooriat hakatakse kohaldama mõnele uuele valdkonnale. See aitab olemasolevat käsitlust täpsustada ja parandada. Lisaks nn tavaliste juhtumite uurimisele teooria testimisel saab juhtumi analüüsi kohaldada eriliste juhtumite käsitlemiseks. Nende hulka kuuluvad näiteks hälbivad või äärmuslikud juhtumid – erindid (ingl outlier). c) Võrdlev meetod Võrdleva meetodi puhul vaadeldakse kahte või rohkemat juhtumit ning analüüsitakse nende erinevusi ja sarnasusi. Võrdlev meetod ongi väikese hulga juhtumite süsteemne analüüs. Võrdlevat meetodit sobib kasutada siis, kui statistilise uuringu jaoks pole piisavalt juhtumeid, kuid juhtumi analüüsi tarbeks on neid jällegi liiga palju. Klassikalise võrdleva meetodi lõi John Stuart Mill 19. sajandil. Prae-guseks on sellest saanud sarnase süsteemi meetod (Most Similar Systems Design – MSSD) ning erineva süsteemi meetod (Most Different Systems Design – MDSD). Esimese puhul vaadeldakse juhtumeid, mille sõltuma-tud muutujad on sarnased, kuid sõltuvad muutujad erinevad. See annab võimaluse leida mõni uus sõltumatu muutuja, mis selle erinevuse põhjus-tab. Teise puhul vaadeldakse võimalikult erinevaid, kuid sarnase sõltuva muutujaga juhtumeid. Siin on võimalik leida juhtumitel mõni läbiv sar-nasus, mis võiks olla sõltuva muutuja põhjustajaks. Lisaks konkreetse põhjuse leidmisele võib võrdleva meetodi abil leida ka muutujate kombinatsioone. Sellisel juhul võetakse appi formaalse loo-gika võtted. Tuntuim meetod, mille puhul seda tehakse, on Qualitative Comparative Analysis (QCA). Meetodi puudused ilmnevad olukorras, 46 II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? kus on palju erinevaid muutujaid. Sellisel juhul on ka väheste juhtumite võrdlemine keeruline, sest väheneb võimalus leida konkreetseid põhjus-likke seosed. Võrdlevat meetodit kasutatakse rohkem politoloogia teises harus – võrdlevas poliitikas. Näide: võrdlev meetod Ishiyama ja Batta (2012) uurimus on rahvusvaheliste suhete ja võrdleva polii-tika piirimail, sest uuritakse sisepoliitilist nähtust (parteisüsteemid) rahvus-vaheliste suhete valdkonnas (tunnustamata riigid). Autorid valivad sõltumatud muutujad, milledeks on teoreetilisest taustast lähtudes etniline kirevus, riigi SKT, rahva sõjaväestatus ja valimispiirkonna suurus. Sõltuvaks muutujaks on ühe domineeriva erakonnaga süsteem. Võrreldes 13 juhtumit, jõuavad autorid erinevate kombinatsioonideni, mis kõik võivad viia sõltuva muutuja esilekerkimiseni. Näiteks üheks võimalikuks kombinatsiooniks, mis toob kaasa domineeriva erakonnaga parteisüsteemi, on tunnustamata riigi etniline kire-vus, väike per capita SKT ning vähene militariseeritus. Tuleb tähele panna, et sõltuva muutuja saavutamiseks peavad olema täidetud kõik kolm tingimust. 3.3. Postpositivism Postpositivism kerkis esile positivismi kriitikana. Selle meetodi peami-seks seisukohaks on, et sotsiaalset reaalsust ei saa uurida samamoodi, nagu loodusteadlased uurivad loodust. Inimesed, nende suhted ja nende loodud institutsioonid on looduslikust maailmast niivõrd erinevad, et positivismi ei saa nende uurimisele kohandada. See erinevus väljendub eeskätt konstruktivismis. Postpositivistid usuvad, et sotsiaalne reaalsus on inimeste konstrueeritud. Samamoodi on seda rahvusvahelised suhted. Olles sotsiaalselt konstrueeritud, on võimalik vaid rahvusvaheliste suhete kontekstipõhine uurimine, mis vastandub positivistlikule objektiivsuse taotlusele. Tegemist on uurimisega, mis vaatleb ennekõike sotsiaalsetele nähtustele omistatud intersubjektiivseid tähendusi – seda, kuidas erine-vate subjektide vahelises tähendusloomes sünnivad tähendused ja teadmi-sed sotsiaalsete ja poliitiliste faktide kohta. Postpositivism hõlmab palju erinevaid koolkondi, tegemist ei ole ühtse ja selge käsitlusega. Neid kõiki ühendabki positivismi kriitika. Postpositivistlikeks saab pidada näiteks kriitilise teooria uurimusi, kriitilist geopoliitikat, poststrukturalismi, postmodernismi ning feminismi. Üldiselt kasutavad postpositivistid positivistidega sarnaseid meeto-deid, peamiselt juhtumi analüüsi ja võrdlevat meetodit. Suurim erinevus 47 II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? seisneb muutujate käsitlemises. Kui positivism leiab, et sotsiaalne reaal-sus on uurijatest sõltumatu, siis postpositivism seab selle eelduse kahtluse alla. Seega ei saa rahvusvaheliste suhete uurimisel kasutada ka loodustea-duslikku metodoloogiat. Postpositivistlikus uurimises on olulisel kohal diskursus ja selle analüüs. Kriitiline diskursuse analüüs sai alguse 20. sajandi II poolel lingvis-tikas. van Dijki (2005) järgi tegeles lingvistika sel ajal pigem grammati-kaga, diskursuse analüüsi eesmärk aga „on seletada süstemaatiliselt teksti ja kõne keerukaid struktuure ja strateegiaid, mida tegelikult sotsiaalses kontekstis ellu viiakse”. Diskursuse analüüsi mõte ongi seega seostada kõnet või teksti – diskursust – reaalse sotsiaalse praktikaga. Need seosed väljenduvad diskursuse ja praktikate üksteise taasloomises. Politoloogias on diskursuse analüüsi kasutatud näiteks võimu analüüsimisel – kuidas keel muudab või kinnistab mingisuguseid võimusuhteid. Ka rahvus-vaheliste suhete uurimises on diskursus mõningates käsitlustes olulisel kohal. Näiteks poststrukturalism rõhutab keele olulisust ning diskursiiv-seid praktikaid. Samuti on diskursuse analüüs oluline vahend feminist-like koolkondade juures. Samas tuleb siiski meeles pidada, et diskursuse analüüs ise ei ole meetod, nagu seda on statistiline, võrdlev või juhtumi analüüsi meetod. Diskursuse analüüsi võib teha nii võrdlevalt kui juhtumi analüüsi kasutades, statistikat on vähem kasutatud. 4. Rahvusvaheliste suhete analüüsi tasand Erinevaid analüüsitasandeid saab sotsiaalsete suhete uurimisel olla kui mitte lõpmatult, siis vähemalt päris palju. Erinevad tasandid annavad meile võimaluse leida erinevaid muutujaid, mis võiks seletada rahvus-vahelisi suhteid, rahvusvahelisi sündmusi. Siiski tuleb meelde jätta, et analüüsitasandid ongi mõeldud just analüüsiks. Me ei saa maailma nii lihtsalt tükkideks jagada, samas annab selline jagamine meile analüütilist selgust. Me saame esitada täpsemaid uurimisküsimusi ning testida erine-vate muutujate mõju. Esimeseks teoreetikuks, kes tõi analüüsitasandid rahvusvaheliste suhete uurimisse, peetakse Kenneth Waltzi, kes 1959. a identifitseeris neid kolm – indiviid, riik ja süsteem. Paar aastat hiljem arvas J. David Singer (1961), et piisab riigisisesest süsteemist ja rahvusvahelisest süsteemist. Singer tegeleski palju rahvusvahelise süsteemi uurimisega, seega tundub kahe süsteemi eristamine loogiline. Indiviidi tasandi süsteem ei tundu 48 II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? selles raamistikus ka pädev. Buzan ja Little (2000) võtavad aluseks Waltzi liigituse ning lisavad sinna allsüsteemi ja allüksuse tasandi. Üksus vastab Waltzi riigitasandile, kuid et Buzan ja Little lähevad oma analüüsis kau-gele ajalukku, siis nad ei leia, et üksuse tasandit iseloomustab ainult riik. Teised autorid näevad lisaks neile veel spetsiifilisemaid tasandeid. Näiteks Viotti ja Kauppi (2013) toovad sisse grupi tasandi, Joyce Kaufman (2015) ühiskondliku tasandi. Allpool vaatame kõiki tasandeid ükshaaval. Rahvusvahelise süsteemi tasandil tulevad riikide käitumist mõjutavad tegurid kas riikidevaheliste suhete mustritest või süsteemi struktuu-rist, mis riikide käitumist piirab. Analüüs sellel tasandil ei võta arvesse riikide omapära ega riigijuhtide isiksuseomadusi. Rahvusvahelisest süsteemist räägime pikemalt vastavas peatükis (VI ptk ). Allsüsteemi tasandiks peetakse enamasti regioone. Üldiselt on käsitlu-sed siin sarnased süsteemi tasandi omadega, ainult süsteem on piira-tud mingi konkreetse geograafilise ruumiga ega hõlma tervet planeeti Maa. Riigi (üksuse) tasandi puhul tulevad riigi käitumist seletavad muu-tujad riigist seest. Arvesse tuleb võtta poliitilise süsteemi struktuuri ja iseloomu. Näiteks, kas tegemist on demokraatliku või autoritaarse valitsemisega. Rahvusvahelist poliitikat silmas pidades on nende kahe valitsemisviisi peamine erinevus otsustamises ja seda ennekõike kahes tähenduses. Esiteks, demokraatlik valitsemine eeldab pidevaid arute-lusid, ka välispoliitika ja rahvusvaheliste suhete valdkonnas. Arutelud võtavad aega ning seetõttu pole alust loota seesuguste valitsuste kiirele reageerimisele. Autoritaarsed režiimid suudavad otsustada kiiresti, kuid selle tõttu on nende poliitika suuresti prognoosimatu – ühel het-kel võib olla tegemist liitlasega, järgmisel momendil vaenlasega. Klas-sikalised näited – NSV Liidu ja Saksamaa poliitika enne II maailma-sõja puhkemist. Teine oluline tahk – teoreetilises mõtlemises praktika kaudu kinnitust leidnud arusaam, et demokraatiad üksteisega ei sõdi. See teadmine süvendab stabiilsust, samas kui autoritaarsete valitsuste käitumine sunnib ettevaatlikkusele. Allüksuse tasandil otsime samuti muutujaid riigi seest, mitte enam riigi enda struktuuridest, vaid erinevatest toimijatest, kes võivad riigi poliitikat mõjutada. Siin me saame eristada kolme käsitlust. 1. Geograafiline. Riikide haldusterritoriaalsed üksused kui toimijad rah-vusvahelistes suhetes. Üldiselt on välisriikidega suhtlemine keskvõimu 49 II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? pärusmaa, kuid mitte alati. Näiteks erinevad piiriülesed suhtlusviisid võivad hõlmata riigisiseseid üksusi. Samuti on vahel föderaalsetes rii-kides föderatsiooni subjektidel õigus mingis ulatuses välissuhtluseks. Küll formaalselt, aga näiteks sobivad Ukraina ja Valgevene NSV, kes olid ÜRO asutajaliikmed. 2. Teiseks võib välja tuua grupitasandi. Grupi võivad moodustada otsus-taja lähimad nõunikud, kuid selleks võib olla ka mõni välispoliitilistel arengutel silma peal hoidev huvigrupp. Grupp võib olla oma seisu-kohtades enam-vähem üksmeelne – huvigrupp võikski olla seesugune näide, kuid ta võib olla ka teravalt lõhestunud. Niisuguse grupi kõige ilmekam näide on parlament, kus arusaamad lahenduskäikude otsin-gutel võivad olla risti vastupidised. Omaette küsimus grupi tasandil otsustamistel võib olla vahekord isiku tasandiga – tegelikus poliiti-kas sageli ettetulev riigipea või valitsusjuhi ja teiselt poolt parlamendi vastuolu. Samasse kategooriasse mahub ka poliitikute ja valitsus-bürokraatia vastuolu . Bürokraatia rolli rahvusvaheliste suhete kujun-damisel ehk teisisõnu – välispoliitilisel otsustamisel – seletavad lahti mitmed mudelid alates 1950. aastastest kuni tänaseni. Nende hulka kuuluvad näiteks organisatsioonilise protsessi mudel ja bürokraatliku poliitika mudel. 3. Samuti võime eristada riiki ühiskonnast, mis annab meile ühiskond-liku tasandi. Et tegemist on väga mitmetahulise analüüsitasandiga, siis saab ühiskondliku tasandi mõju mõõta mitmete tunnuste alusel. Ühiskonna majanduslik struktuur – eeldatakse, et turumajanduslikud ühiskonnad on rohkem koostöövalmis, riigikapitalistlikud ja tugeva plaanimajandusliku kallakuga riigid võivad eelistada isolatsionistliku-mat ja autarkilisemat poliitikat. Äärmuslikematel juhtudel võib maa-ilm jaguneda üksteisega vaenutsevateks majandussüsteemideks – nagu juhtus Külma sõja aegadel, mil sotsialistlik maailmasüsteem vastandas ennast teravalt turumajanduslikule maailmale. Ühiskonna avalik arvamus on midagi, mida riigijuhid arvestavad. Siiski tuleb silmas pidada, et avaliku arvamuse arvesse võtmine saab toimuda demokraatlikemates riikides. Avalik arvamus võib muutuda tähtsaks näiteks siis, kui riik kavatseb võtta endale kohustusi rahvus-vahelisel areenil. Samuti on avalikku arvamust uuritud konkreetsete sündmuste puhul. Arvamust saab küsida rangelt formaalselt, näiteks referendumitega või valitsustele mittesiduvate küsitlustega. Esimese valdkonna näiteks on kaks rahvahääletust, mille tulemusena Norra ei 50 II peatükk.Kuidas uurida rahvusvahelisi suhteid? liitunud Euroopa Liiduga ning rahvahääletus, mille tagajärjel toimub Suurbritannia lahkumine EL-st. Teise valdkonna puhul saab näidetena esile tuua araabia kevade ühe tagajärjena lahvatanud rändekriisi, mil-lesse paljude riikide elanikud suhtuvad ülima skepsisega. Kaugemale ajalukku minnes saab rääkida USA kodanikest ja nende suhtumisest Vietnami sõjasse. Riikide käitumist saab prognoosida kultuuri sarnasuse alusel – pigem on see positiivne kui vaenulikkust tekitav või suurendav. Indiviidi tasandit saab vaadelda kahte moodi. Üheks võib olla inimloo-muse rõhutamine, nagu tegid varasemad realistid. See lähenemine on siiski vähemoluline, sest inimloomus on praeguseks uurijate jaoks täht-suse kaotanud. Teise võimaluse keskpunktis on liider, kes võtab otsuseid vastu ainuisikuliselt või vähemasti mõjutab otsustamist märkimisväär-selt. Indiviidi tasand on oluline näiteks välispoliitika analüüsis, kus uuri-taksegi otsuste langetamist. Peamiseks uurimisprobleemiks on viimaste aastakümnete jooksul olnud keskkonna tajumine otsustajate poolt. Levi-numaks tehnikaks järelduste tegemisel peetakse operatsioonilise reeglis-tiku nime kandvat lähenemist, kuid kasutatakse mitmeid teisi psühho-loogilisi käsitlusi, mõistmaks, miks on langetatud just niisugune otsus. Tähelepanu pööratakse isikuomadustele, ennekõike stressitaluvusele. Otsustamisteooriates eristatakse ratsionaalset ja irratsionaalset otsus-tamist, see viimane võikski olla midagi sellist, kus otsus on langetatud kaalutlemata, tugeva surve all, seega stressi tingimustes. Pole võimatu, et otsuse langetaja vaimsed võimed võivad olla pärsitud. Rahvusvahelises poliitikas otsitakse irratsionaalsust selliste otsuste puhul, mille tagajärjed on katastroofilised. Aeg-ajalt kohtab peamiselt publitsistlikus kirjanduses väiteid näiteks Hitleri või Stalini vaimsete hälvete kohta, kuid praktiliselt puudub selle korraliku tõestamise võimalus. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/andres-kasekamp/sissejuhatus-rahvusvahelistesse-suhetesse/?lfrom=334617187) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
КУПИТЬ И СКАЧАТЬ ЗА: 1898.42 руб.