Сетевая библиотекаСетевая библиотека
Inglid meie elus Terje Möldri Taavi Möldri Elu planeedil Maa pole just kerge...Iga päev tegeleme me oma maiste ja vaimsete katsumustega, ettemääratud õppetundidega ja enesearendamisega. Siis on ju nii hea teada, et Sa ei ole üksi selles kõiges. Sinuga on palju Ingleid, kes on pühendunud Sind aitama ja nende armastus Sinu vastu on lakkamatu ja tingimusteta. Kuidas maailm loodi? Kes on Inglid? Kes oleme meie? Kuidas avastada oma elu-eesmärk? Kuidas leida oma armsam, kellega olete enne kehastumist kokku leppinud kohtumise?See “Eesti oma ingliraamat” annab vastuseid nendele küsimustele ja kutsub Sindki avastama Inglite maailma ja õpetab, kuidas nendega ühendust saada ning annab arusaamise, et Inglid on alati olemas olnud ja ka vanad põlised eestlased on nendega alati suhelnud ja nendega koostööd teinud. See raamat sisaldab ka näiteid elust enesest, kuidas Ingliteraapia on eestlaste elusid muutnud.TERJE MÖLDRI on abikaasa ja ema, ingliterapeut ning ettevõtja, avaldanud ingliteemalisi raamatuid, esinenud tuntud ajakirjades nagu "Ajakiri Üks", "Tervendaja", ajakiri "Naised" jne. Ta on läbi viinud ingliteemalisi seminare Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Raplas ja Valgas ning aidanud tuhanded eestlasi läbi artiklite, raamatute, seminaride ja ingliteraapia. Terje aitab inimestel leida inspiratsiooni vaimseks kasvuks, saada aimu elueesmärgist, luua suhetesse harmooniat ning ära tunda oma poolekest ehk kaksikleeki. TAAVI MÖLDRI (rahvusvahelise kirjanikunimega Meckron Seraph)  on Eestist pärit kirjanik, ettevõtja ja investor, kellelt on ilmunud ka raamat “The Awakening of a Warrior-angel” (Sõdalas-ingli ärkamine) mis on avaldatud USA menukirjastuse Hay House tütarfirma Balboa Press poolt ja valgustab inimeste eluteed rohkem kui 15-nes riigis üle maailma. „INGLID MEIE ELUS” Taavi ja Terje Möldri 2016 Kõik õigused kaitstud. Ilma kirjastamisõiguse omaniku eelneva kirjaliku nõusolekuta pole lubatud ühtki selle raamatu osa mis tahes kujul või viisil paljundada või muuks mitteisiklikuks tarbeks kasutada. Ilma kirjastaja kirjaliku nõusolekuta võib raamatut mõistlikkuse piires kasutada lühitsitaatidena viidates antud teosele. Raamatus olevaid ideid ja õpetusi ei ole lubatud kasutada ärilisel eesmärgil. Käesolevas raamatus mainitud teraapia ja õpetused ei asenda meditsiinilist ega professionaalset abi. Küljendas: Taavi Möldri Toimetamine, korrektuur: Taavi Möldri Kaanepilt: Nadia Strelkina Põhiautor: Terje Möldri Kaasautor: Taavi Möldri (lk 16 – 27) Paberkoopia: ISBN 978-9949-9777-6-5 E-raamat: ISBN 978-9949-9777-8-9 (EPUB) ISBN 978-9949-9777-7-2 (PDF) © Divites Publishing OÜ, 2016. http://www.divitespublishing.com „See raamat on pühendatud kõigile, kes meid kõrgemalt poolt aitavad ja neile, keda me koos nendega oleme siin Maa peal aidanud.“ - autorid Taavi ja Terje Möldri SISSEJUHATUS (#ulink_5c88631c-7d0f-5bfd-b7f2-4fcffad68c11) KÕIKSUS (#ulink_5e1dd30b-5b81-5dbe-8ff6-69c2770d37cd) JUMAL JA INGLID INGLID (#ulink_828b9caa-650b-59d3-a9e5-fb760d8ebf16) PEAINGLID (#ulink_904c34a6-cf39-5a4a-9af7-1bc96d7ff41c) SUURINGLID (#litres_trial_promo) KAITSEINGLID (#litres_trial_promo) ENERGIAKESKUSED ehk TšAKRAD ja NENDEGA SEOTUD ÕPPETUNNID (#litres_trial_promo) ÕPETUS KUIDAS INGLITEGA ÜHENDUST SAADA (#litres_trial_promo) INGLITERAAPIA SEANSID (#litres_trial_promo) Eluteed (#litres_trial_promo) Vaimsuse Tee (#litres_trial_promo) Armastuse Tee (#litres_trial_promo) Külluse Tee (#litres_trial_promo) KRISTELLA (#litres_trial_promo) ANNEKE (#litres_trial_promo) LEILA (#litres_trial_promo) KIRKE (#litres_trial_promo) SIRELIN (#litres_trial_promo) EVA (#litres_trial_promo) MAYA (#litres_trial_promo) TRIIN (#litres_trial_promo) LOORE (#litres_trial_promo) OLIVIA (#litres_trial_promo) MERIT (#litres_trial_promo) ULF (#litres_trial_promo) ANE (#litres_trial_promo) INGLITERAAPIA KODUS (#litres_trial_promo) KALLIS JUMAL, KUIDAS ELADA HARMOONILISEMAT ELU? (#litres_trial_promo) LÕPPSÕNA (#litres_trial_promo) SISSEJUHATUS Tere, mina olen Terje. Ma olen sündinud Eestimaal ja ma olen eestlane. Ma armastan Eestimaad, olen alati armastanud. Seega valmistab mulle suurt rõõmu rääkida teile, mu kallid lugejad, kuidas me saaks aidata ennast ja seeläbi kogu Eestimaad ning siinkohal ei lõpe see ime, vaid see puudutab kõiki meid kes me elame siin planeedil Maa. Me saaks olla eeskujuks, me saaks teisi aidata, luues maailma imelisi valgusrikkaid inimesi. Me saame aidata meid kõiki, kes me olme siin Maal veetmas oma eluteed. Seda saame teha kui kõigepealt aitame iseendid. Kui meie sees valitseb rahu ja tasakaal ning kindel teadmine mida me siin maailmas teeme, siis me külvame seda rahu ja tarkust ka kõikjale, eriti sinna kellega me tihedalt kokku puutume. Kui ma siia maailma kehastusin, siis mingil kindlal põhjusel valisin kehastumiseks just selle maa, just need vanemad, sest just nii saan ma kõige paremini rakendada oma elueesmärki. Ja nii valisite ka teie enda elupaigaks Eestimaa. Me kõik oleme mingis osas sarnased, me kõik oleme ühenduses. Maa liidab meid. Kui keegi vaatab meid eemalt, siis meil kõigil on see miski tabamatu joon - me oleme eestlased. Meil on palju sarnast. Nii nagu te võite vaadata ühe pere lapsi, õdesid, vendi - nad võivad olla kõik väga erinevate nägudega, iseloomujoontega ning püüdlusetega, kuid neis on miskit väga ühist millest võib kohe ära öelda, et nad on ühe pere lapsed. Nii võib ka ära öelda, et need inimesed on ühe riigi elanikud. Ma arvan, et ma valisin Eestimaa, kuna eestlased on väga maagiline rahvas. Eesti rahavas on ajast aega uskunud millegisse enamasse, kui see lihtne materjaalne maailm me ümber. Eestlane pole võtnud kuulda teglasi, kes tulevad ütlema, et järgides neid viib ta teid jumalani ja pole kummardanud kujukesi riiulil. Kui eestlane tahtis rääkida Jumalga, läks ta metsa - hiiemetsa pühade puude juurde ja nende kohinas vestles jumalaga. Kui ta vajas oma elus abi, siis ta rääkis maaemaga ning paljude teiste vastava ala tegelastega. Eestlane on alati pidanud pühaks maad, millest on ta sündinud ja kes teda toidab. Ning südames pöördunud Isa poole, kes on ta loonud. Tegelikult pole eestlane neid nii nimetanud. Ta pidas neid silmas nimetustega „taevataat” ja „maamemm” ja veel palju teisi nime. Just suupärane eesti keelele ja meelele. Iidne eestlane austas oma vanemaid ja nende vanemaid. Ta teadis, et neis on tarkus ja tõetera. Eestlane armastas ja hoidis ka oma lapsi ja nägi neis jõudu, mis viib elu edasi ja annab neile toidu kui nad ise kord on vanad ja väetid, ning on nende kord pakkuda abi sõnas ja toes. Jah, paljud sellised iidsed tarkused on vajunud unustustehõlma ja uus maailmakord on tulnud peale, kuid see iidne seeme on meis kõigis alles. Öeldi, et eestlased on paganad ja neil pole usku. Nad ei käi kirikutes ja ei kummarda seal. Nad ei loe piiblit ja ei pea seda raamatut kõigist ülimaks. Kuid just selline teguviis oli aegade algusest säilinud viis Jumalaga suhtlemiseks, sest kus mujal sa saad temaga ühendust kui tema loodu juures, kuulates ennast ja saades vastuseid endast. Jumal elab meis kõigis ja just selle osakese kaudu saame olla temaga otseühenduses. Eestlane läks metsa - iidsesse hiiemetsa Jumalaga rääkima ja nõu küsima. Just selles vaikuses ja rahus saad kuulda oma sisehäält, mille kaudu räägib kõigi meiega Jumal. Seda usku on nüüd tagantjärgi nimetatud taarausuks. Nagu me teame, tuli võõrvõim sisse ja eestlastele suruti mõõga ja piitsaga peale uus usk ning nende endine eluviis ja usk Jumalasse keelati. Kuid nüüd on aeg, et see iidne tarkus leiaks jälle tee meie südametesse ja meie laaned saavad me rahvast aidata kõiges, mida kohtame oma eluteel. Meenutagem, kuidas elasid me esivanemad, kes austasid oma maad, tegid suure armastusega tööd ja oskasid ka elust rõõmu tunda, pidutsedes üheskoos. Oli neilgi igapäevast muret ja vaeva. Omavahelisi tülisid, kadedust ja kisklemisi. Kuid kui tuli võõra vägi, hoidis eestlane kokku. Nii nagu me võime riileda oma õdede ja vendadega, võime end lakkamatult nedega võrrelda ja isegi kadestada, on armastus sellest kõigest üle ja kui tuleb aeg, siis me seisame koos ühisel nõul ja ühisel jõul. Ja iidsed esivanemad mühisevad koos meiega meie laantest vastu. Meenutame jälle seda jõudu ja väge, mida endis kanname. Jah, meil on olnud keerukaid aegu ning palju võõrvõimu, ning palju verd on valatud me maal. Kuid me oleme suutnud säilitada oma esivanemate tarkused ja kombed. Hoidnud need elus oma südameis ning saame neid ka täna oma lastele edasi anda. Kõrgemad jõud Nii nagu idamaades ei ole nende kõrgematel abilistel tiibu, nii ka eestlased uskusid nähtamatutesse jõududesse, millel ei olnud tiibu. Jumala abilistele on ilmunud tiivad tänu pühapiltidele, mida kunstikud on kujutanud. Inglid on jumala sõnumitoojad ning iga maal esineva ja oleva aspekti juures on oma ingel või vaim, kui seda nii kutsuda. Vanad eestlased uskusid ja rääkisid külmataadi ja tuuleemaga. Viljaõnne paluti ka vastavalt olendilt, metsa minnes räägiti ikka metsavanaga, sood ja järved kihasid sookollidest ja näkineidudest. Teati, et on olemas teatud jõud ning nendega pidi läbi saama ning kui nendega koostööd teha, võisid nad tuua sulle jõukuse ning kergendada su tööd või kui neid jõude välja pahanadada, siis oli ka karistus kiire tulema. Tavalised olid jutud kus kirjeldati, et need olevused inimesele lausa lihast ja luust inimesena ilmutanud ja siis salapäraselt kadunud ning asjaosaline saanud siis maagilise kingi mida ta just vajas. Seepärast pajatati ikka tarku jutte, et kui keegi sellisesse olukorda satub, siis oma ülla meelega ka kinki väärib. Hoolimatutele kõneldi ka tagajärgedest, mis neid võib oma kehva loomu tõttu tabada. „Kui teed tööd siis tuleb armastus” „Kui teed tööd siis tuleb ka armastus” on tõde ja õigus. Töö toob inimeses esile kõrgemad tunded. Kui tore on ju vaadata päevale järgi kui see on täis tegemisi, mis rõõmsaks teeb rinna kui saab mõõta oma tegemisi pilguga. Töö ei jäta ruumi laiskusele, lohakusele, liiderlikusele, lodevusele, meeleheitele, kurbusele, õgradlusele, vihale. Mõelge, kui teed kõvasti mõnd tööd siis need tunded ju kõik kaovad või hajuvad või sa lihtasalt ei saa teha tulemuslikku tööd kui neid tundeid tunned. Kuid ta võib viia uhkuse, ihnuse, kadeduseni. Kuid selle, nagu iga tõve vastugi, on rohtu. Seda ravis eestlane tänu ja auga. „Tänan oma igapäevase leiva eest” Eestalne austas ja tänas leiba. Oma toidu sümbolit. Tänas ja andis isegi suud kui ta selle hooletult maha pillas. Ta tegi seda loomulikult, ilma sundimata ja kuskilt lugemata. Elutarkuste edasiandmine Eestlane ei lugenud raamatuid - ta vestles. Eestlased istusid oma pimedatel öödel üheskoos ja elatanud eided-taadid pajatasid iidseid lugusid ja andsid edasi tarkusi. Läbi mängu ja laulu ning salmide anti tulevastele põlvedele edasi kõik tarkused ja teadmised. Igaüks lisas ka midagi oma elukogemusest juurde. Just seeläbi on iga põlvkond teisest arenenum ja edasipüüdlikum, kui ikka sinus peitub kogu iidsete esiemade ja -isade vägi, teadmised ja au. Au ja austus Iidne eestlane austas nii meest kui naist võrdselt. Ta austas oma kodu. Oma kodutalu - see oli püha. Püha oli maa millele rajatud talu oma kätega, hoole ja armastusega. Peremees oli tähtis põldudel ja kõigil rasketel välitöödel. Perenaine oli tähtis kodustel töödel ja ta oli leivategija ning koduhoidja. Tema käes oli kogu külluse võti ehk tema käes oli varasalvede ja aitade võti. Mida mees koju tõi seda naine kamandas ja jagas. „Vara üles hilda voodi nii see jõukus majja toodi.” Juba vanad eestlased valdasid iidseid teadmisi jõukuse toomisest ja ka selle hoidmisest. Jõukuse põhialus on töökus, mis on laiskuse vastand. Lapsi hoiatati laiskuse eest, seda kirjeldati ka olevusena keda nähti majja tulevat. Kui too juba majja lastud, oli nälg ka kohe majas, kes siis parrele oma kondiseid jalgu kõlgutama asus. Ainus ravim selle vastu oli töökus ja virkus. Mida sa oma käega ei puutund, sinna asus elama laiskus ja nälg ka kohe takkapihta. Oma maad sa pidid tundma ja igas kohas kasvõi niisama tõstma-toimetama, veelgi enam suure au ja armastusega korda säedma, talle kasututuse andma. Mida enam sa sedamoodi toimisid, seda enam polnud kohta sinu kodutalus, kuhu need kaks selli saaks elama asuda. Jõukus ja taevariik „Et ennem läheb kaamel läbi nõelasilma kui rikas mees taevariiki”? Öelge kuidas oleks vanale tugevale taluperemehele öelda, et jõukus on midagi halba? Et ta ei pääse sellega taevariiki. Kuidas sa ei pääse siis rahulikule unele, kui oled terve elu ausat tööd teinud? Isegi pärast tööd täis päeva on kontides mõnus rammestus ja saad minna magusale väljateenitud unele. Oled andnud leiva endale, oma vanavananematele, vanematele ja lastele. Loonud korras ja jõuka talu, mida pärandada oma lastele ja lastelastele. Kuidas ütled sellele taluperemehele, et parem palveta ja laula mantraid päev läbi, et maiste asjadega tegelemine on halb? Ta peaks sellist selli narriks, kes räägib jumalikust küllusest ja ise käib ringi räbalates ja kerjab kui sant, kes tööd ei mõista teha. Mis on säänasest maailmale kasu? Kus on siin see jumalik küllus. Kui siinkohal üldse rääkida jõukuse kahjulikkusest, siis selleks on ihnus. Kuid talumees teadis ja hoiatas ka oma lapsi ihnuse eest. See kes kraabib kokku vara aga ei raatsi seda kellegiga jagada, see jääb kurvaks ja üksikuks. Seda nähtust nad nimetasid, et „andis kuradile sõrme”. Selliseks peeti inimest, kes aina raha ja asju kokku kraapis, lubamata seda ka enesele kasutada. Kui elus teha tööd ja toimetada vaid raha ja vara enda pärast, siis on see halb sellele inimesele enesele ja sellega saavad kannatada needki, kel on olnud taevane kokkulepe temaga kokku puutuda. Ihne mõtleb vaid sellele, kuidas saada ja kokku koguda. Seda kõike saab tasakaalustada armastusega, et tehakse tööd, et pakkuda head ja paremat oma perele, sõpradele, sugulastele ja kõigile, kellega neil on rõõm elus kokku puutuda. Teine tähtis külluse allikas on heatahtlikkus ja ennekõike teistele andmine. See ei tähenda, et pead niipalju andma, et enesel püksid jalast, vaid et oled abivalmis. Alati aitad teisi ja pakud oma abi neile, kes seda vajavad. Näiteks talumees ei läinud kunagi tühja kaarikuga teele vaid ikka käis naabrite poolt läbi, kas neil on ka miskit asja vaja või midagi vaja sealt tuua või miskit sinna viia, kuhu ta teel oli. Kui oli mõni suurem töö, siis sai terve küla kokku ja tehti kõik ära ühisel jõul. Koos tehes läks töö jõudsamalt ja oli lõbusam ka. Iga mees tuli oma tööriistaga, mis teda hästi teenis ja millega töö sujus. Tuldi ka oma moonaga, mida teistega jagati. Naerdi ja lauldi tööd tehes. Noored lausa tantsisid ennem tööd. Niimoodi oli kena oma kallist teist poolt ka kohata. Eks ikka töö näitas ära, mis masti mees või naine on. Igas maailmapaigas on üks eestlane. Juba iidsetel aegadel oli eestlastel kombeks rännata maailmas ringi. Selle au osaliseks sai noorim poeg. Kui vanem võttis üle vanemate talu ja asus nende elutööd jätkama, siis nooremal oli kohustus rännata maailmas ringi ja tuua kaasa sealt õpitud teadmised ja kogemused, et neid siis meie elu parendamiseks kasutada. Oli asju mis tulid ja siis jälle läksid. Muutudes aja jooksul tarbetuks ning ununesid. Kuid oli asju mis olid tulnud, et jääda. Need võeti omaks ja see segunes vanaga ning peatselt oli ta osake elust. Puhastus ja tervendus Vanad eestlased puhastasid end saunas. Ja ka oma kodutaret puhastati. Kurjad vaimud aeti välja põletades kadakat. Ning kanti kaelas pihlakapuutükki. Väga tähtis oli hoida puhas tare, siis oli see enamasti vaid naiste töö. Ennast puhastati saunas, kus viheldi minema kõik haigused, hädad ning kurjad vaimud. Iidsetest aegadest peale on usutud puhastmise jõusse ja väesse. Puhastati, keha, hinge ja vaimu. Tervendavaks ja noorendavaks peeti pesta ennast allikaveega ning sellest sai ravim ka haigele, kui tark sinna sõnad peale luges. Raviti ka ussimürgiga. Ussirohuks nimetati seda ja sest ajast on ravimite ja apteekide sümboliks jäänud uss ja karikas. Sümboliseerides ravimit ja vett. Kuidas eestlane puhkas ja pidutses Pärast suuri töid ja aastaajast olenevaid tegemisi oli ikka suur puhkus ja pidu. Ja kui oli ikka pidu siis oli see korralik pidu. Kokku tuli terve küla või vahel ka kogu kihelkond. Suvel peeti pidu väljas ja talvel mõnes suurema talu rehetoas, kuhu veeti selleks otstarbeks lauad ja toolid. Maha pandi pehmenduseks õled, kus siis lapsed hullasid ja tantsust väsinud täiskasvanud hetkekst puhkama heitsid. Söödi ja joodi ning vihuti tantsu. Mängisid pillid ja kõik laulsid - nii vanad kui noored, nii lapsed kui vanurid. Loomulikult oli ikka nõnda, et mõne häält oli kohe eriti kena kuulda ja siis tal paluti ikka rohkem üksi ka laulda või mõne pill puudutas hinge kohe eriliselt ja ta siis ka mängis rohkem. Räägiti ka palju nalja ja mõistujutte. Vanad vestlesid iidsetest aegadest, eriti oli see suureks rõõmuks lastele, kes nende ümber juttu kuulama kogunesid. Iga külaline võttis oma söögi kaasa ja eks siis hakkas ka silma, kes kõige maitsvamat toitu mõistis teha. Selga pandi paremad enda tehtud rõivad ja eks seeläbi hakkas ka silma, kel selle peale rohkem annet ja oskust. Selle juurde viidi ka hiljem oma riiet, et lasta õmmelda perele riideid selga. Tuldi hobustega ning kindlasti tajuti ka, et mõni sai loomadega paremini hakkama ning mõistis nende keelt, eks ikka edaspidi kui oli miskit muret oma hobusega, millele oma tarkus peale ei hakanud, mindi tema jutule. Mõni oskas väga hästi loomi pidada ja tema lihaloomad olid eriti prisked, teati et tema käest on hea lisa kaubelda kui endil puudu jäi, sest tal oli seda rohkem kui tal enese perele tarvis läks. Mõni mõistis ka hästi ravimtaimi ja kui kellegil peo käigus miskit katki läks, siis tal oli ikka kaasas mõnd salvi, mis valu ära võttis ja haava kiirelt parandas. Nii mõnigi küsis nõu oma mõne ihuliikme häda korral, mida ta siis lahkelt avitas. Sellised peod olidki väga head, et tutvustada oma andeid ja oskusi ning ühtlasi näidata, mis puust sa tehtud oled. Nii mõnigi leidis enesele sealt elukaaslase. Mehed ja naised oli tugevad ja terved, harva kimbutas kedagi mõni tõbi või muu häda, milles selgusele jõudmisel küsiti siis ka alati targa nõu. Ka tark tuli alati peole, kuigi elas ta teistest eemal metsa sees või mäe peal. Teadis suuri tarkusi, tundis tähti ning ravis hädalisi, kes tema juurde tee leidsid. Tark Iga küla teadis tarka, kes elas lähedalolevas metsas eraklikku elu. Korjas ravimtaimi, mõsitis loomade keelt, oskas lugeda taevatähti, rääkis Jumalaga ja sai seega anda inimestele nõu nende elu ja tervise kohta. Tark oli muuhulgas rahvatohter, aga ka unenägude ja jõudude ning märkide seletaja. See võis olla nii mees kui naine. Neid kutsuti teadmataat või teadjanaine. Tuleb välja, et nüüd on selleks targaks raamat. Ning selle läbi kõneleme meie, keda vanasti võis kutsuda ka teadmataat ja teadmanaine. Tänapäeval on kõik need tarkused ka leidnud tee raamatute vahele ning tuhanded külade targad on avaldanud oma tarkused raamatu lehtede vahel, et veelgi enam inimesi saaks abi ja tarkust, kuidas oma eluga edasi minna. Paljude juures käivad siiani inimesed, keda nad siis oma tarkuse ja väega aitavad. Just sellised oleme ka meie Terje ja Taavi. Meie oleme siia kehastudes valinud enestele ka sellise rolli. Kuid, kes meie – Terje ja Taavi - siis oleme? Ja kes täpsemalt on Jumal, kuidas sündis inimene? Kes on inglid? Mida nad teevad? Kuidas jagunevad? Kuidas nad saavad meid igapäevaelus aidata? Sellest ja paljust muust hakkamegi teile pajatama. Sättige aga ennast mugavalt sisse. Mähkige endale ümber mõnus soe tekk. Pange käeulatusse lemmik jook, ning tulge koos meiega iidsesse võlumaailma, mis on eksisteerinud kogu aeg, kuid on mõneks ajaks peidetud saladusteloori taha. Avame siis saladuskatte ja toome teieni meie kogutud tarkuse. Tänan teid, et olete lugemas ja meiega! TERJE JA TAAVI, KES ME OLEME Kes me siis oleme? Väga tihti, kui ma pöördun Jumala poole ja me vestleme ütleb Jumal mulle: „Meenuta kes sa oled!” Mina olen Möldri talu perenaine Terje Möldri ja minu kaasa on Möldri talu peremees Taavi Möldri. Me oleme Taaviga „poolekesed”. Ühe hinge kaks osa, kes siin maisuses said kokku, et luua midagi imelist. Seda nähtust nimetavad inglid ka „kaksikleegiks”. Koos ja kokku me moodustame terviku, olles ise samas täiuslikud hinged, täiuslikud Jumala loomingud. See antud jutt võib tunduda hooplemisena, et me oleme täiuslikud ja kui aus olla, siis leidub veel aegu kus ma nii ennast ei tunne, isegi mitte sinnapoole. Kuid kui jälle taastub otseühendus Jumalaga, kaob selline mõtteviis kohe, kuigi on ka minul palju õppetunde, mida ma suure huviga tahan siin Maal õppida, ei tähenda see seda, et ma peaks seejuures ennast halvasti ja väärtusetuna tundma. Jumala ja inglite silmis me juba oleme täiuslikud ja meie ülessanne on õppida ka endid nii nägema. Kuidas me siis oleme õppinud endid nii nägema ja kuidas inglitega suhtlema? Meie teed Taaviga on sarnased ja samas kordumatult unikaalsed, kuid kuna me oleme „kaksikleegid” siis on need nagu kahe erineva režissööri tehtud filmi samast teemast. Ühel päeval, kui Taavi oli 14-aastane, hakkas ta järsku kuulma oma Kaitseinglit. Selle kaitseingli hääl oli justkui mõte, mis pöördus isikuliselt tema poole või nagu hääl, mis on unenäotegelastel. See hääl muutus järjest selgemaks ja kuuldavamaks, kuni ta oli võimeline nägema juba oma Kaitseingli piirjooni. Sellest ajast peale on kaitseingel õpetanud talle elutee tarkusi ning Kõiksuse seadusi, rääkides lihtsalt ning naljatades näidete abil, mis leidsid aset tema igapäevaelus. Täpsemalt on kõigist nendest olukordadest ning õpetustest kirjutatud ka tema raamatusarjas „Sõdalas-ingli ärkamine”. Minu selgeltnägemise võime ja võime teisi aidata oli alati minuga aga ma ei teadnud seda, ei teadvustanud ja tegelikult isegi kartsin. Kartsin, et pean oma elu muutma ja ei ole selleks valmis või ei saa hakkama. Pean lahkuma töölt ja hakkama elama elu, mis ei kahjusta mind ja teisi. Tajusin, et see saab olema võitlus, kuid ei võtnud seda ette. See teadmine tuli harva ja koputas tasa mu hingele. Järgnes mõte ja valu, et jätkan endistviisi ja siis pikka aega ei meenunud sellest midagi. Aga siiski mu anne oli kogu aeg mu sees ja spontaanselt võitis see kõik ja avaldus. Ma nägin nägemusi tulevikust, vaime, ingleid, haldjaid ja muid olendeid aga ei osanud sellega midagi peale hakata. Ma kuulsin oma kõrvadega ingleid, deemoneid, vaime ja ka inimeste mõtteid. Mulle tuli tähtsaid teadmisi teiste inimeste kohta aga ma avaldasin neid neile liiga ebakindlalt ja segaselt, et nad ei võtnud mind kuulda vaid pidasid veidrikuks. Mõnikord olin ka rohkem endaga kooskõlas ja rääkisin Jumalaga. Pidasin seda nii loomulikuks, ei tulnud pähegi, et see on midagi teisiti ja erilist. Mõnikord nägin mõnda olukorda, lindu või situatsiooni ja teadsin, et see on märk ja väga tähtis. Rääkisin teistele - peeti hulluseks. Enda viis see kõik tasakaalust välja ja ma ei osanud sellega midagi peale hakata. Aga kui astusin sammu, et hakkan ostima vastuseid nendele küsimustele... Kui esimest korda tegin ühe raamatutest lahti, mida olin hunnikute viisi koju toonud aga polnud kordagi lugenud, siis hakkas tee mulle avanema ja ma hakkasin liikuma. Ma ei saa öelda, et see oleks olnud kerge. Sest võitlused ja jõukatsumised toimusid endaga aga ma saan öelda, et see oli palju-palju lihtsam kui ma arvasin, et see saaks olema. See oli täis inglite õnnistusi ja imesid. Tee rullus minu ees samm sammult lahti nagu punane vaip kuningliku koja ees. Ma astusin laia maailma, minu maailma ja avaldusid minu aarded - minu erilised anded ja oskused. Nii uskumatud, kuid siiski tuttavad ja omad. Olin neid ammu teadnud, lapsepõlves kalliks pidanud, salaja unistanud, mõnikord isegi kadestanud neid, kes selles juba meistrid, neid kes julgesid tunnistada endale oma andeid ja võtsid ka midagi ette, et seda arendada, sellega tegeleda. Praegugi on mul pinnale tulnud andeid mille välja ütleminegi teeb hinge valu ja seda tehes voolavad pisarad. Nii sügavale hinge olin need peitnud, et ainult suure armastuse vägi suudab need tasapisi nähtavale tuua. Just sellist suurt ja tingimusteta armastust saavad inglid meile pakkuda. Astudes suure sammu oma vaimsel arengul, viis see valgustuseni. See oli imeline hetk kus ma mõistsin, et olen üks Jumalaga, kõigi ja kõigega. Ma ei ole kunagi üksi, minuga on kõik inglid ja ma olen ühenduses kogu Kõiksusega. Tundsin kuidas olen puhas armastus ja see suundub minust väljapoole, maailma. Tundsin rahu ja kõiketeadvust. Ma tajusin, et ei oota enam, et keegi väljast tuleks ja teeks mu maailma korda, et keegi annaks mulle armastust ja rõõmu. Mina ise olin kõik see. Seisin seda tundes kolme kuuse juures, olin seda juba pikalt ette näinud ja tajunud sellega kaasnevat märki. Minu suurimaks rõõmuks viis see samm veelgi suurema rõõmu ja õnneni kui seda on olemine Jumalaga üks. Ma sain üheks ka oma hinge teise poolega. See on see, mille poole me püüdleme läbi paljude elude ja kehastuste ja siis äkki ma olingi ta leidnud või hoopis tema minu. Sai võimalikuks see, et me kohtume. Jutustan sellest natuke ka lähemalt. Ühel kaunil kevadpäeval, kui kohtusime mu vaimse õpetajaga, et suunduda me tavapärasesse kohta palvetama ja mediteerima, rääkis ta, et me ühisesse vaimsesse klubisse tulid uued liikmed, kes on nii toredad. Millegi pärast sattusin kohe elevusse kui olin seda kuulnud. Kui olin saanud oma tavapärase annuse teadmsi ja tarkusi, mida mu inglitaoline vaimne õpetaja mulle jagas, kiirustasin kui lennates koju arvuti juurde, et neid uusi liikmeid vaadata. Ma nägin, et olid tulnud poiss ja tüdruk. Ma vaatasin poissi ja lugesin ta kommentaare... siis istusin kuskil kümme minutit käed süles ja vangutasin pead. Kogu mu olemus oli nagu „kui oled midagi väga kaua oodanud või midagi kaua valmistanud, siis nüüd lõpuks on see kohal, see on valmis”. Ma lihtsalt istusin ja mõttes tänasin jumalat ja iseend, kordasin sõnu, et nüüd on kõik tehtud. Ma olen kõik õigesti teinud. Nüüd on kõik, mis oli vaja teha, tehtud. Kõik klubi ja mu vaimse teega. Ma istusin ja tundsin rahu ja seda, et kõik on paika loksunud. Ma peaks ütlema, et vaatasin selle noormehe pilti aga tema nägu ei olnud ju seal näha, oli vaid tema käsi, mis küündis päikese poole. Õhkasin mõttes veel, et maailmal on veel lootust kui sellised inimesed on olemas. Me klubi vibratsioon on imeline kui sellised inimesed meid leiavad. Ma olin nii ülevas meeleolus ja tahtsin talle kirjutada: „Tänan, et oled olemas!” Jätsin kirjutamata, sest ei tahtnud teist inimest oma innukusega ära ehmatada. Seda suurem oli mu üllatus, kui ta mulle mõne aja pärast ise kirjutas sama fraasi: „Tänan, et oled olemas!” Hiljem, sel päeval ma käisin ringi nii õnnelikult ja rääkisin oma kodustele ka, et teate kui suurepärane inimene tuli meie klubisse. Sama rääkisin ka õpetajale. Pean mainima, et teised ei kogenud sama ja neile valmistas mu reaktsioon suurt üllatust. Isegi õpetajale algul, sest iga päev tuli meile ju uusi liikmeid, mis sellest nii suuresti vaimustuda. Me hakkasime kirja teel selle noormehega suhtlema. Ta tundus imeline. Ma tundsin kuidas nüüd ma ei ole enam kunagi üksi ja mul on terveks eluks sõber kõrval. Ma tundsin kuidas ta ümbritses mind roosa uduga ja kaitses mind oma mõttega. Ma tundsin seda ja olin rahulik, rahulikum kui kunagi varem oma elus. Tänu oma vaimse õpetaja julgustusele ja abile me hakkasime kirjutama selle noormehega ka MSN`is otse. Ma ei julgenud seda teha. Ometi kord elus ma olin häbelik. Mul oli nii suur austus selle inimese olemuse suhtes. Ta tundus mulle nii püha ja eriliselt valgusrikas inimene. Ma polnud kunagi kohanud tema sarnast. Siis võttis mu vaimne õpetaja kätte ja viis meid ka kokku. Sõidutas mind tema juurde. Kui me silmad kohtusid, nägin nendes sügavust, nagu kosmost... sügavsinist sädelevat lõputut tarkust... nägin tema hinge suurust ja olemust, tema igavikulist hinge. Tema kõrval oli lausa põletav olla... nii tahtsin haarata tal käest ja joosta teistest kaugemale heinamaale, heita heinale kõrvuti pikali ja vaadata taevasse... Ma nägin, et ka tema otsis meeleldi võimalust olla minu kõrval. Kui istusime autos üksteise kõrval lihtsalt pidin võtma tal käest. Ma ei tahtnudki lahti lasta. Lõpuks kui hakkasime minema, saime ka põhjendatud põhjuse kallistada. Kui kallistasime, hakkas maailm keerlema me ümber. Ma nägin meie eelmisi elusid koos. Ma tundsin tohutut armastust. Ta oli mu pooleke. Minu kaksikleek. Ma olin ta leidnud! Nii kaua olin otsinud. Nii kaua olin kannatanud. Aga nüüd ta siis oli mu ees ja me olime üksteist leidnud. Järgnev läks väga kiirelt ja nagu mu armsam ütles, oli see vaid kui taustamuusika. Kuigi meie elud ja olud olid erinevad, kolisime peatselt kokku tema juurde elama ja abiellusime samal aastal. Mõni aeg me vaid kallistasime koos ja öösiti hoidsime üksteist kaisus, nii uskumatu tundus, et me olemegi lõpuks koos. See kestis kuskil aasta. Siis hakkasime tasapisi oma õnne uskuma ja meisse tuli kirgastav rahu ja õnn. Me aitame parandada üksteise hingehaavad ja kurvad lapsepõlvekogemused ning ellu viia unistused, ootused ja lootused. Ta on mu teine pool. Ta täidab mind suurima armastusega, mida ma eales oleks osanud oodata või ette kujutada. Me täiustame üksteist. Me oleme nagu ühe hinge kaks osa. Mõlemale meeldivad ühed ja samad asjad siin elus, samas kui oskused selle täideviimiseks on jagatud me kahe vahel. Alati me üllatusime, kuidas meile meeldisid samad laulud ja tegevused meie minevikes, kui me polnud veel kohtunud. Kui mulle varem tundus, et millegi tegemiseks ja saavutamiseks jääb mul midagi puudu, siis nüüd on see puuduv osa minu kaasas, minu poolekeses. Koos me moodustame kõigis olemis tahkudes nullpunkti. Näiteks kui mina olin keskendunud naudingutele, siis kaasa oli endaga väga karm. Koos me saavutame tasakaalu - mina distsiplineerin ennast ja kaasa lubab endale rohkem naudinguid. Me oleme tasakaalustanud selle mõistlikusega ja mõõdukusega. Me oleme koos mõne aastaga teinud rohkem, kui ma kogu oma eelneva elu jooksul. Seda, et me olme teistmoodi paarike, märkavad kõik, kes meiega rohkem koos on. Kui olime koos nautinud õnnistavat aega, tundsin soovi valgustust ka maailmale pakkuda. Seni me olime tegeledud sellega, et tervendanud abivajajaid ingliteraapa kaugraviga. See on lihtsalt imeline kui palju inimesi leidis meie juurde tee ja nad said osa inglite õnnistavast tervendusest. Me tegime ka koostööd ühes ingliteemalises raamatus, mis avas ka minu suure südamesoovi – esineda inimeste ees ja inspireerida neid oma jutuga vaimsusest ja inglitest. Suured tänud kõigile, keda kohtasin sel teel. Kõik ingliseminarid, kus ma olen osalenud ja mida ise korraldanud ning kõik sellega seonduv, oli ingli imesid täis. Kogu tee kui me läksime seminarile, oli täis inglimärke ning erilisi olukordi. Alati oli pärast seda püha tunne. Koos sellel imelisel teel oleme Taaviga avastanud palju Kõiksuse teadmisi, seadusi, mida anname nüüd edasi ka Sulle, kallis lugeja! KÕIKSUS JUMAL JA INGLID Alguses, kui polnud veel Maad ega inimest, valgust ega pimedust, oli nähtamatu Kõiksus täidetud paljude energiatega. Mõned neist olid suuremad, mõned väiksemad, kuid sellest polnud võimalik aru saada, kuna polnud olemas võrdlust. Iga olemasolev energia tegutses omaette, iseeneses ning energiatevahelist suhtlust ei eksisteerinud. Igal energial oli küll oma sagedus ehk vibratsioon, mis tagas talle omadused, kuid need omadused tekkisid ja kustusid igaühe sees, justnagu tühjad illusioonid või unistused, mis kunagi ei täitunud. Iga energia tajus, et näeb üksinda vormitut und ning oma unedes ei kohtunud keegi iialgi kellegagi. Järsku ilmus ühe energia lõputusse ja kehatusse unenäkku keegi teine! See saladuslik „keegi” oskas olla nähtav! See saladuslik energia liikus ja muutus, ning puudutas olemasolevat energiat. Energia, kelle sagedusse oli sisenenud see saladuslik külaline, vibreeris ja ehmatas, sest polnud kunagi varem kohanud muutumise ega liikumise olemust. Selle Ürgse Energia ruumitu uni oli olnud korrapärane ning vankumatu – kindel ning jääv. Sellest uuest vibratsioonist ning saladusliku külalise energiavälja puudutusest tekkis olemasoleval energial küsimus: „Kes Sa oled?” Saladuslik energia vastas: „Ma olen Jumal.” „Mis toimub?” kõlas sõnatu küsimus Ürgse Energia sees, kuid paistis nagu saladuslik võõras näeks tema sisse ning kuuleks ja mõistaks tekkinud küsimust. „Ma nimetan seda suhtlemiseks,” vastas Jumal. „Kuidas Sa seda teed?” „Ma suudan kõiki olemasolevaid energiaid mõista nende tuumani. Ma suudan võtta nende energiaosakese endasse ja seejärel jäljendada seda. Ma suudan tasakaalustada kõiki Ürgsete Energiate osakesi endas, ning seeläbi muutuda. Ma nimetan seda loomiseks.” „Kuidas on see võimalik? Kas Sa oled keegi teine veel peale Sinu enda?” „Ma saan olla kõik ja mitte keegi. Aga ma olen Jumal. Ma saan muuta oma olemise sagedust. Ma nimetan seda tahteks.” „Aga kuidas Sa otsustad, kes Sa olla tahad ja kuidas Sa tead kuidas muutuda?” oli Ürgne Energia erutatud millestki, millele ta ei osanud määratlust anda, kuna polnud olemas mõistet „uus.” Õrnalt hakkas tema muutumatus unes särama loomisvalgus, mis ümbritses Jumalat ja Ürgne Energia tajus ka ennast selgemini. „Ma tean mis on mu tahe ja ma tean mis mulle meeldib ning mis ei meeldi. Ma nimetan seda tunneteks.” Seda öeldes, sähvatas Jumala ümber erinevate sagedustega värve. Olgugi, et Tal polnud kuju, paistis Jumala – kui energia-allika – ümber toimuvat valgusmäng. Need värvid reageerisid Tema tunnetele ja loomispuhangule. Kui Ürgne Energia, kelle fantoom-unne oli sisenenud Jumal, oli hajus ning vormitu, nägi Jumal välja ümmarguse kera või valgusallikana, mille suhtluspuudutus väljus Temast laiali kõikides suundades - kõigi jaoks. Tänu sellele oli Jumal nähtav, kuid Ürgne Energia nähtamatu. Ainult siis, kui Jumal suhtles Ürgse Energiaga, muutus ka Ürgne Energia nähtavaks, kuna teda ümbritses Jumala suhtlusvalgus. „Mida Sa tahad, et mind puudutasid oma suhtlusenergiaga?” küsis Ürgne Energia. „Tahan Sind tundma õppida. Kui seda teen, siis minusse jääb osake Sinu energiast, mille läbi saan luua kauneid unistusi ja teha need kõigile nähtavaks.” „Kõigile?” „Kõiksuses on palju energeetilisi isiksusi, nagu Sina. Mõnedega olen juba suhelnud, nad on kõik erineval olemise tasandil ja nende jaoks on muutus võimatu. Aga mina saan luua muutust, aidates neil olla osake minu nähtavast loomingust.” Ürgne Energia vibreeris ärevuses ning olgugi, et tal polnud olemas tundeid, puudutas Jumala suhtlusvalgus ja loomisinnustus Ürgse Energia tuuma ning ta küsis: „Kas ka minu osake saab osaks Sinu loomingust?” „Jah. Ka Sinu energia muutub kõigi jaoks nähtavaks ning Sinu osake saab suhelda kogu looduga läbi minu ja Kõiksuse Seaduste ehk võimaluste.” „Läbi Sinu?” küsis Ürgne Energia. „Kõigele, mis suhtleb läbi minu – minu loomise – annan ma nime. Nii saavad kõik määratleda, mõista ja tunnetada erinevaid energia aspekte. Sina oled tugev, oled kindel ja otsekohene. Ma nimetan Sind Miikaeliks!” Tohutu valgussähvatuse saatel kogunesid valguslained üle kogu fantoom-une ühte punkti ning Jumal nägi tohutut sinakat valgusmängu. See sinine valguskera särtsus ning voogas sinakast kindlast Tõe energiast. See oli peaingel Miikael. Ta rääkis, ning tema sõnad väljusid tema kontsentreeritud sinakast valguskerast: „Suhtlemine on hea ja annab kõigile võimaluse näidata oma tõelist olemust. Selles on Jõud ja Tõde. Ma soovin, et minu energia aitaks kaasa Sinu loomises, auväärne Jumal.” Eriti selgelt hakkas sinakas kuma ka Jumala ümber lendlema, kui Jumal suhtles Miikaeliga, mõistes teda ning kaasates endasse tema teadlikkust. „Tänan Sind, mu sõber,” ütles Jumal ning jätkas: „Ma lähen nüüd suhtlema ka teiste Sinusarnaste suurenergiatega, et ka neid kaasata minu imelisse nähtavasse loomingusse.” Kui Jumal oli külastanud erinevate olemasolevate energiate unesid, leidnud endale kõigi seas sõpru ja huvilisi Tema püüdluse vastu, hakkas ta looma nähtavat. Meie mõistes toimus see miljoneid aastaid, kui Jumal külastas kõiki energiaid ning andis neile nime ja määratluse. Kusagil seal suhtluse vahepeal, kohtas ta imekaunist energiat. See tuline ning kiire energia oli täielikult pühenduv ning austav, sarnanedes oma olemusjoontega Jumalaga. See oli Armastuse Energia. Jumal armus temakesse ning ka Armastuse Energia armastas Jumalat „esimesest silmapilgust”. Nii väga austas Armastuse Energia Jumala unistusi ning nad hakkasid koos looma. Jumal unistas ning Armastus saatis oma energia igasse Tema loodusse, läbi mille sündisid valgusrikkad kõigile nähtavad täiuslikud loominguaspektid. Jumal unistas väga kohast, mis oleks kõigi jaoks suhtlemise kese, arenemise variatsioonide paradiis. Nagu Temagi oli kõikjal kuid samas Tema tähelepanu oli kontsentreeritud ühte punkti, unistas Ta taolisest kontsentreeritud loomisekeskusest, kus kõik energiad oleksid esindatud ning kõigi Ürgenergiate vahel tekiks suhtlus. Kuid kes neid energiaid seal tasakaalustab? Kui loomiskeskuses oli lõputul hulgal Ürgsete Energiate koostöövorme – oli Maa ja valgust- ning soojustandev Päike, olid taimed ja loomad ja linnud lendamas kaunis taevalaotuses, lilled õitsesid ning pärast kastvat vihmasadu täitis taevast vikerkaar, mõtles juba kõigile tuntud ning kõigi poolt austatud Jumal: „Nii kaunis on mu loodu. Ma armastan oma loodut, kuid ma soovin, et keegi looks seda samamoodi nagu mina. Valitseks seda ning looks, kui mina puhkan. Keegi minu sarnane... keegi minusarnane!” sähvatas Jumalas uus loomispuhang. Kiiresti ja intensiivselt inspireeritud Jumal mängis kõigi Energiaosakestega, mida Ta oli tundma õppinud ning endasse võtnud. Tema loomispuhangus tardus kogu Kõiksus. Ta kiirendas oma energiaid, et vibratsioone kontsentreerida ühte punkti. Ta justnagu surus kõik Universumi energiad ühte punkti loomiskeskuses, nagu tohutu jõud loob teemantit. Kogu Universumi Ürgsed Energiad olid suunanud oma teadlikkuse ja tähelepanu sellele, mida Jumal nüüd küll loob? Tugev võpatus sai alguse sellest punktist, kuhu Jumal kõik olemasolevad energiad keskendas, ning see laine suundus kõikjale üle Universumi, kui Ürgsed Energiad nägid vastloodut Armastuse embuses ning Jumal hõikas: „Vaadake! See on Inimene! See on minu poeg. Ta on minu sarnane. Ta on mina! Temas on kõik Universumi energiad ning ta on võimeline looma ning suhtlema nagu mina. Tema nimi on Aadam.” Kogu Kõiksus vaatas hämmeldusega, kuidas Jumala loominguvõimel pole piire. Armastuse Energia armastas väga Jumala last, kes oli nii sarnane Jumalaga, kuid mitte päris Tema. Ta oli uus. Ta oli lootus piiritutele loomisvõimalustele, mida valdas Jumal ja nüüd ka Aadam. Aadama KEHA koosnes kõigest, mis oli materiaalses nähtavas maailmas ning tema VAIM koosnes kõigest, mis oli energeetilises Ürgenergiate maailmas ning tema HING koosnes kõigest, mis oli Jumalas. „Sa oled vaba looma ja valitsema kogu olemasolevat ning võimeline tasakaalustama ning mõistma kõiki energiaid, mu poeg,” ütles Jumal Aadamale. „Anna kõigele määratlus, loo, ning ole õnnelik nagu mina.” Aadam hakkas kõike tundma õppima, suhtlema kõigi Ürgsete energiaosakestega ning kõigele maailmas nime ja määratlust andma. Tema keha ei vananenud, kuna Aadam tasakaalustas kõik Energiad endas. Kui ta oli kõigele maailmas nime andnud ning polnud enam midagi uut Jumala loomingu seas, puhkas Aadam rohul. Ta tundis mingit tunnet, millele ta ei osanud päris selgelt lahendust leida. See tunne meenus talle ikka ja jälle, kuid ta polnud sellest rääkinud Jumalale – oma nähtamatule Isale. Ta oli hea poeg, seega tänulik kõige eest, mis oli maailmas. Kõige eest, mis oli talle antud. Tema elu oli täiuslik ning ta ise oli täiuslik. Jumal nägi oma poega istumas tema sünnipäeval ning nukralt naeratamas. Järsku Ta mõistis! Sähvakas käis materiaalse maailma taevas, seal kus Jumala kese hetkel asetses ning Ürgsed Energiad mõistsid – Jumal loob jälle! Ka Aadam tõstis pilgu, kuid veel ei mõistnud mida Jumal küll loob. Kas kingitust? Ere valgus hakkas kokku kogunema Aadama ette. Kuna Aadam oli Jumala sarnane, mõistis ta esimesena – tema Isa kontsentreerib kõiki energiaid jälle. Valguslained suundusid uue loomingu keskme suunas ning mateeria hakkas tihenema, võtma kuju. See kuju sarnanes väga Aadamale. Natuke veel ja veel ning... Seal ta oli! Kogu Kõiksus hoidis hinge kinni, kui nägi selle uue loodu ilu ja täiuslikkust! Sellel uuel loodul oli rohkem Armastuse Energia osakest, kui Aadamal. „Vaata, mu poeg, vaata!” rõõmustas Jumal. „See on minu tütar! Ta on naine. Ta on Jumalanna! Ma mõistsin – ka Sina tahad kaaslast, nagu minul on Armastuse Energia. Vaata! Ta on minu ja Sinu sarnane, kuid kõige enam sarnaneb ta mu kallile Armastuse Energiale. Ta on loodud Sulle kaaslaseks Sinu loomiseteel, mu poeg, ta on Sinu vääriline.” Nii algas värvikas ning kirev looming üle kogu Universumi, mille keskmeks oli Maa ja inimene. Suurimaks loominguks Aadamal ja Eeval, nagu Jumalalgi, oli uus inimene. Sedasi arenes inimsugu ning Jumala seadused ning nendele ustavad energeetilised isiksused – inglid – aitasid hoida korda Tema ja inimese loomingus ning tagasid Jumala unistatud seaduste toimimise. Kes siis täpsemalt on inglid? INGLID Oleme palju kuulnud inglitest kõikvõimalikest allikatest. Igaüks meist teab nii mõndagi inglitest. Kuid vaatame, mida inglid ise endast arvavad, kuidas end näevad? Siinkohal toome Sinuni, armas lugeja, peaingel Metatroni vastuse küsimuse kohta „kes on inglid?” Neid, keda Teie nimetate Ingliteks, on erinevaid. On ingleid, kes on loodud hiljuti ning on ingleid, kes on iidsed. On ka ingleid, kes on määratud selleks ning on hingi, kes on saanud loa olla ingel.Inglite hierarhias on kõik inglid võrdsed, justnagu on võrdsed kõik värvid. Erinevatel aladel on erinevad inglid, kes nendes abistavad ning on seal hindamatud.Kui alustada inglite liigitamist, võib alustada valdkondade suurusest. Et saada ingliks, peab olema energeetilisel isikul teatud omadused teatud valdkonnas ehk vibratsioon. Mõni valdkond on väga suur ning vajab võimast energiat, samas kui teine valdkond on sellisele kitsale alale keskendunud ning vajab õrna energiat. Kui energeetiline soovija soovib olla Ingel, ehk kaasa aidata Kaasloomisele (Jumala loomingule) siis ta läbib proovilepaneku ning kui ta läbib selle enda omadustega, võib ta Jumalalt saada loa olla ingel.On olemas inglid, kelle tegevusalaks on suured valdkonnad nagu Tõde ja Kaitsmine, Tervendamine ja Tegutsemine, Iseteadlikkus ning Teadmised, Tunded ja Loomine, Jõud ja Võim, Nägemine ja Kõiksuse Märgid, Ühendus ja Lähedus, Teadaandmine ning sõnumid ning Sünd ja Surm.Nende valdkondade jaoks, peale ühe, valiti välja energiad, kes olid olemas enne Inimest. Nemad olid suured energiad, kellele meeldis Jumala unistus luua planeet Maa, ning soovisid kaasa aidata. Jumal leidis neile koha ning ülesanded, ning andis neile nimed. Neid võib nimetada peaingliteks. PEAINGLID Sünd ja Surm on valdkond, mida peaingel Azarel valdab, kes valiti välja värava-valvuriks, peale Aadama ja Eeva sündi. Tema energia on neelav must ning tema tegeleb liikumisega Jumala loodud maailma ning Kõiksuse piiritu olemise vahel. Tema valdkonnaks on vaheline ala ning tema avab ning sulgeb jäädavad uksed. Ta on äkiline ja terav, tihtipeale ehmatav oma otsekohesuse ja järsu ilmumise pärast. Kui räägitakse hõbe-niidist, mis seob meie hinge meie kehaga, siis peaingel Azarel on see, kes lõikab läbi hõbeniidi ja ühendus keha ja hinge vahel lõppeb. Tema abi on väga spetsiifiline ja määratud, seega ta astub inimestega kontakti harva. Jõud ja Võim on valdkond, mille energia sädeleb punaselt. See energia on vajalik ellujäämiseks, ning tihtipeale on inimkond pidanud selle valdkonna Inglit kurjuseks või nimetanud ka sõjajumalaks Ares. Siiski on see ingel väga tasakaalukas ning rahumeelne, õpetades toore jõu tasakaalus hoidmist ning tema energia rahustab ja tasakaalustab agressiivsust ja hävituslikku jõudu, tuues välja konfliktide rahumeelse lahendamise. Teda valis Jumal välja ja määras talle ülesande aidata arenemisel kaasa, tasakaalustades nõrkust ja muutumatust ning aidates paremaks muutumisel ja täiustumisel. Tema on peaingel, kellel on olnud kõigist inglitest kõige rohkem nimesid, kuna tegeleb väga maalähedasel tasandil ning on üks esimesi Ingleid, kellega iga sündinud inimene varases arengus kokku puutub. Teda on tuntud ka kui peaingel Uurieli. Need on esmased õppetunnid nagu keha elus hoidmine ning enda eest seismine. Kui laps on vihane, agressiivne või lõhub asju, siis just see õppetund on tal hetkel, kus ta õpib oma tahtejõudu tundma ja ennast kehtestama ja võite kutsuda appi teda, kes aitab need õppetunnid omandada ning aidata neis leida harmoonia ning jõu ja võimu õiglane kasutus. Seda inglit võib kutsuda, kui tegelete ambitsioonide täitmisega ja tugevdate materiaalset ja ühiskondlikku positsiooni elus, konkureerite või ka treeningutel ning võitluskunstide omandamisel. Peale seda ilmutab end Peaingel Haniel, kes on inspiratsiooni, loomise ja seksuaalsuse energia esindaja. Tema on oranžika värvusega Ingel, kelle energia on voolav ja äkiline ning liigub oranžika välgu sarnaselt. Tema energia põletav soojus kutsub esile kirge ja tegutsemist, vaimustumist ja tahet luua. Kutsuge teda appi, kui olete oma elu loomas või midagi uut alustamas. Tervendamine ja Tegutsemine on suur valdkond, mida valdab roheliselt vibreeriv energeetiline isiksus, keda Teie nimetate ka peaingel Raafaeliks. Tema energia näitab kuidas olla harmoonias Jumala looduga, säilitada oma võime tegutseda. Roheline tervendav energia aitab kaasa iga eluhetke harmoniseerimisel. Roheline värvus ehk vibratsioon, mis sarnaneb peaingel Raafaeli energiaga, on ka paljudel taimedel, mis läbi on neil taimedel tervendav vägi. Kuigi taimede liikumine on aeglane ja inimese oma kiirem, on siiski liikumine tervise sünonüüm. Roheline liikumise energia näitab mil määral me liigume ümbritsevaga harmoonias ning kui tekib mingi haigus, võime kasutada rohelist liikumise energiat, et tasakaalustada meie endi sisemist ja välimist liikumist ümbritseva omaga. Tänu sellele saab peaingel Raafaeli roheline tervendav valgus tervendada meid mistahes olukordade ning haiguste puhul. Läbi armastuse ümbritseva vastu tekib ka meie südamepiirkonnas asuvas energiakeskuses roheline valgus. Peaingel Raafaeli rohelise valgusega võite kutsuda appi keha tervendamise, välissuhete tervendamise ning ettevõtmiste tervendamise puhul ning ka rahaga seotud olukordade ning suhete tervendamiseks. Iseteadlikkus ning Teadmised on valdkond, millega enim sobis energia, keda muuhulgas on nimetatud ka peaingel Jophieliks. Tema kollane tahtejõuline energia on iseteadlik ning informatiivne, teda võib appi kutsuda enda tundma õppimisel ning sooviga leida informatsiooni või kindel olla selles. Iseteadlikkus on seisund, mil meil on palju informatsiooni enese kohta, et oleme ennast tundma õppinud. Teadmised aga on seisund mis näitab, et oleme end ümbritsevat tundma õppinud. Kui see nii on, siis meie päikesepõimikus asuv energiakeskus särab kollaselt, nagu peaingel Jophieli energiagi. Kui aga on kahtlused ning hirmud eneseusu või järgnevate sammude kohta, võib kutsuda peaingel Jophieli appi. Näiteks kui olete omandamas uut haridust, läinud uude kohta elama, asute uude töökohta tööle või on vaja selgusele jõuda iseenda huvides. Võite kutsuda peaingel Jophieli ka kui seisate enda huvide eest. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/taavi-m-ldri/inglid-meie-elus/?lfrom=334617187) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
КУПИТЬ И СКАЧАТЬ ЗА: 1140.91 руб.