Сетевая библиотекаСетевая библиотека
Head ärikombed. Lihtne ametietikett ja käitumisjuhised Gerda Kroom (koostaja) Tänapäeva äritegevuses omistatakse firma näole suurt tähtsust. Firmad, kus etiketti ei järgita, kaotavad nii mõndagi. Seal aga, kus etiketireeglitest kinni peetakse, on kõrgem tootlikkus ja paremad tulemused. Seepärast tuleb alati silmas pidada tähtsat postulaati, mida teavad kogu maailma ärimehed – head maneerid toovad tulu.Et isiklikku karjääri ja firma edu lihtsate võtetega veelgi suurendada, pakub raamat ülevaadet riietumise ja avaliku esinemise nippidest, kontoris käitumise reeglitest, ärikontaktide organiseerimisest, eri rahvaste äri- ja diplomaatilisest etiketist ning on adresseeritud nii ettevõtte juhtidele kui ka teenistujatele. Koostanud Gerda Kroom Toimetanud Kristi Kingo © Odamees OÜ, 2016 odamees@odamees.ee www.odamees.ee ISBN 978-9949-576-46-3 ISBN 978-9949-576-69-2 (epub) SISSEJUHATUS Etikett on üks peamisi “instrumente” imago kujundamisel. Tänapäeva äritegevuses omistatakse firma näole suurt tähtsust. Firmad, kus etiketti ei järgita, kaotavad nii mõndagi. Seal aga, kus etiketireeglitest kinni peetakse, on kõrgem tootlikkus ja paremad tulemused. Seepärast tuleb alati silmas pidada tähtsat postulaati, mida teavad kogu maailma ärimehed: head maneerid toovad tulu. Palju meeldivam on töötada sellise firmaga, kus järgitakse etiketti. See on saanud tegevusjuhiseks praktiliselt kogu maailmas, kuna etikett loob tänu oma elulisusele meeldiva psühholoogilise kliima, mis soodustab ärikontaktide loomist ja arendamist. Tuleb meeles pidada, et etikett aitab meid vaid siis, kui puudub sisemine pinge, mis tekib, kui üritame teha etiketireeglite järgi seda, mida me pole varem kunagi teinud. On olemas kuus reeglit, mida järgides peaksime me suutma hästi lävida kõigi inimestega: 1. Tundke siirast huvi teiste inimeste vastu. Selleks et teisi inimesi tundma õppida, tuleb rääkida vähem endast, kuulata rohkem teisi ja vestluse käigus tarvitada võimalikult harva asesõna “mina”. Püüdke välja selgitada, mida teie vestluskaaslane arvab ühest või teisest küsimusest, kuidas ta elab, mille vastu huvi tunneb. 2. Naeratage inimestele. Inimene naeratusega huultel või silmades meeldib alati teistele. Ilma iroonia ja õeluseta naeratus, mis tuleb inimese hingest, ütleb: “Mul on hea meel sind näha, mul on meeldiv sinuga vestelda.” 3. Pöörduge oma vestluskaaslase poole nimepidi. Selleks et paremini meelde jätta nende nimesid, kellega olete tutvunud, tuleb mõttes neid nimesid mitu korda korrata, aga veel parem – üles kirjutada. 4. Osake vestluskaaslast kuulata, esitades sealjuures küsimusi, millele tahaksite isegi vastata. Osake inimesele kaasa tunda, kui ta seda vajab. Kui teil tekkis soov vestluskaaslast katkestada, hingake sügavalt sisse ja laske tal oma mõtet jätkata. Tähelepanelik vestleja märkab seda ja oskab hinnata. 5. Rääkige vestluskaaslasega sellest, mis teda huvitab. See on kõige kindlam tee inimese südamesse. 6. Sisendage sõpradele ja kolleegidele tunnet, et nad on tähtsadja vajalikud teile, kollektiivile, perekonnale. Kuid seda tuleb teha siiralt. Peate nägema teiste inimeste väärtusi, kiitma neid ja tänama selle hea eest, mida nad meile on teinud. Häid sõnu on meeldiv kuulda ja pärast nende lausumist tunnete ka ise, et olete muutunud paremaks ja hea-südamlikumaks. ÄRIETIKETI AABITSATÕED Kas olete kunagi mõelnud, miks kaks võimetelt ja arukuselt võrdset inimest võivad oma ametis täiesti erinevalt edasi jõuda? Üks ei pea selleks tähti taevast alla tooma ega millestki loobuma, et ülemustega suurepäraseid suhteid hoida. Teine aga, täiesti vastupidi, ei kohandu mitte kuidagi kollektiiviga ja temast pole ka erilist kasu. Milles seisneb siis eduka ärimehe saladus? Mitte alati ei saavutata häid tulemusi ainuüksi etteantud ülesannetega vaeva nähes, kella kümneni õhtul monitori ees istudes ning oma punetavaid silmi demonstreerides. Võimalik, et on saabunud aeg oma käitumist korrigeerida. Nende kahe kolleegi puhul omandas õnneseen kõik töökohaga kaasnevad käitumisreeglid, samal ajal kui hädavaresest töörügajal polnud ärietiketist vähimatki aimu, sest need suhteliselt lihtsad reeglid jäävad väga tihti kahe silma vahele. Me teame, et büroos töötades on vaja vastavalt riietuda, restoranis lõunatades ei asetata küünarnukke lauale ja vesteldes pole soovitav nina urgitseda. Kuid millegipärast ei mõtle paljud inimesed elementaarsest ametietiketist ega pea kinni üldiselt omaks võetud normidest. Ärietikett on välja kujunenud kõige otstarbekamate käitumisreeglite ja -vormide pikaajalise valiku tulemusena, mis aitab kaasa ärisuhete edukale arengule. Tugevate ärisuhete sisseseadmine välispartneritega eeldab kahtlemata ärietiketi tundmist. Meenutagem, kuidas asuti arendama kaubandussidemeid keskaegse Jaapaniga, mis oli kuni Meiji ajastuni kogu ülejäänud maailmale peaaegu täielikult suletud. Äri- või kaupmeest, kes ärisuhete loomiseks tõusva päikese maale saabus, esitleti keisrile. Esitlusprotseduur oli aga niivõrd alandav, et polnud kaugeltki mitte igale välismaisele külalisele jõukohane. Võõramaalane pidi vastuvõtusaali ukse juurest liikuma põlvili talle ette nähtud kohale, pärast vastuvõttu samal moel ehk vähi kombel tagurpidi tagasi komberdama. Kuid nagu ammustel aegadel, nii aitavad ka nüüd vastavad ärietiketi reeglid äri- ja kaupmeestel oma majandus- ja finantshuve lähendada. Kasum oli ja jääb ülimaks kõigist erinevustest rahvusliku iseloomu, usutunnistuse, sotsiaalse seisundi ja psüühiliste iseärasuste vahel. Need erinevused allusid ärimeest huvitava maa etiketile. Määrava poole mängureeglitele allumine pani aluse tehingu edukusele. Etikett sisaldab mitte ainult ajaloolisi, vaid ka geograafilisi ja etnograafilisi iseärasusi. Nii nõudis etikett Inglismaal Henry VII valitsemisajal, et “lõunale saabunud külaline suudleks perenaist, peremeest, nende lapsi ja ka koduloomi”. Türgis on kombeks võtta külalisi vastu saunas, aga Jaapanis vabandatakse lakkamatult külaliste ees, et neile pole midagi pakkuda (ehkki laud on hõrgutiste all lookas), idamaades serveeritakse suppi alles toidukorra (lõuna) lõpus, inglaste viisakus ilmutab end lausa pedantsuseni viivas täpsuses, Ladina-Ameerikas peetakse aga palavusest rääkimist halvaks tooniks. Suhtlemine algab tervitusest. Tervitusviisid on sedavõrd mitmekesised, et neid on raske kirjeldada ja klassifitseerida (peanoogutus, kummardus, käesurumine, suudlus, õhusuudlus, sõnaline tervitus jne). Maasai hõimu kohta räägitakse, et enne üksteise tervitamist sülitavad selle esindajad pihku. Maoorid aga puudutavad teineteist ninadega. Inglismaal tervitab naine tänaval kõndides reeglina meest esimesena, kuna tal on õigus otsustada, kas ta soovib avalikult kinnitada oma tutvust antud meesterahvaga või mitte. Eurooplased tõstavad tervituseks kaabut, mida saadab kerge peanoogutus. Jaapanlastel on kolm tervitusviisi: madal, keskmine ja kerge kummardus. Etikett näeb ette ka selle, kuidas hüvasti jätta. Kui seltskond on arvukas, võib hüvasti jätta ainult pererahvaga, teistega pole see kohustuslik. Kõikjal peale Inglismaa nimetatakse seda “lahkumiseks inglise moodi”, Inglismaal muidugi “lahkumiseks prantsuse moodi”. Mis puutub vestlejate vahelisse vahemaasse, siis võrdsel positsioonil asuvad partnerid suhtlevad üksteisega reeglina tunduvalt lühema vahemaa tagant kui ülemus ja alluv. Kuid ka Ladina-Ameerika ja Vahemeremaade elanikud suhtlevad üksteisega palju väiksemal kaugusel kui näiteks Põhja-Euroopa elanikud. Vahemaa vestlejate vahel väheneb Euroopas põhjast lõuna poole liikudes (samasugust seaduspärasust on täheldatud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerika osas). Kui Suurbritannia elanikule on loomulik pidada vestlust teineteisest 1,5–2 m kauguselt, siis Kreekas piisab täiesti 1 meetrist. Ameeriklased ja inglased seisavad kaasvestlejaga küljetsi, samas kui rootslased kalduvad sellist asendit vältima. Külalislahkuse institutsioon on eksisteerinud üsna sarnases vormis maailma kõige erinevamate rahvaste seas, nii vanadel germaanlastel kui juutidel, araablastel kui austraallastel, nii indiaanlastel kui ka põhjarahvaste esindajatel. Hämmastavad kokkulangevused külaliste vastuvõturituaalides ei saa nii ajas kui ruumis üksteisest kaugel elavate rahvaste puhul olla juhuslikud, vaid annavad tunnistust sügavate rituaalistruktuuride püsivusest, nende semantilistest motivatsioonidest. Jakuutidel võis mööduja astuda igal ajal elamusse, seada end seal sisse, juua teed, keeta toitu või ööbida. Peremees ei söandanud ilma piisavalt kaaluka põhjuseta isegi ebameeldivat inimest oma elamust välja ajada. Klassikalise külalislahkuse piirkonnaks peetakse õigusega Kaukaasiat. See on tingitud sealsete mägilaste elustiilist, kõrgrituaalse rüütelliku kultuuri säilimisest, aga ka geograafilisest isoleeritusest, mis soodustab arhailise olme konserveerumist. Samas pole see mingi erand, hulgaliselt paralleele kohtab ka teistes regioonides. Külalislahkuse reeglitest kinni pidamist on peetud inimese üheks kõige tähtsamaks kohustuseks. Ja sellel on ka rangelt silma peal hoitud. Põhja-Kaukaasias oli igal mägilasel külaliste jaoks spetsiaalne ruum. Jõukad inimesed kasutasid selleks lausa eraldi elamut, vähem jõukad aga ühte osa oma eluruumist, mis langes kokku meeste poolega. Külaliste maja kujutas endast omamoodi klubi, kuhu kogunesid noored, kus mängiti muusikat ja tantsiti, vahetati uudiseid jne. Paljude rahvaste jaoks oli võõramaalane iidsetel aegadel aga õigusteta olend, teda võis karistamatult röövida või isegi tappa. See tundub vastuollu minevat külalislahkuse institutsiooni ja suhtumisega külalisesse kui sakraalsesse figuuri. Lingvistiliste andmete põhjal kohtab sellist kahepalgelist suhtumist võõrasse vanadel indoeurooplastel. Seni, kuni tulijat ei tunta, suhtutakse temasse äärmiselt emotsionaalselt. Ta võib ju olla jumal, kes tuli, et külvata oma väljavalitule õnne ja rikkust, aga ka vaenlane, kes on valmis pererahva kõigest ilma jätma. Käibel oli kõnekäänd: “Oota külalist, oota surma”. Kõik need tundma saamise piinad asenduvad hingelise tasakaaluga, kui tulijast saab külaline. Siinkohal on väga tähtis tulija identifitseerimise moment. Niivõrd silmakirjalik ja potentsiaalselt ohtlik kui on tulija, sedavõrd ühetähenduslik ja ettearvatav on külaline. Külalislahkuse rituaal on paika pandud sel moel, et allutada külaline täielikult enda stsenaariumile, sõltumata sellest, kes ta on. Jumal, vaenlane või lihtne teekäija, kes oma asju ajab, võetakse vastu umbes ühtemoodi, ehkki erineval tasemel talle austust avaldades. Külalislahkuse rituaali võib kujutleda dialoogina kahe suhtleva poole vahel. Nii peremees kui külaline alluvad rangele etiketistsenaariumile, mis seob ja piirab nende tegevust, kuid samal ajal võimaldab saavutada kindlaid eesmärke: peremees võtab külalise vastu väärikalt, teenides ühtlasi ära kaasinimeste austuse ja lugupidamise, aga ka jumala armu, sest külaline saab toitu, peavarju ja abi. Peremees mitte ainult ei hoolitse külalise eest, vaid kohustub kaitsma teda nagu oma suguseltsi liikmeid. Kõige erinevamates traditsioonides kannab kohustuslikku iseloomu ühine söömaaeg, millest külaline ei või loobuda, et pererahvast mitte solvata. Selles seisneb üks traditsiooniliste kommete erinevus kaasaegsetest Euroopa tavadest, mille kohaselt on inimesel vabadus süüa seda, mida ta tahab, ja nii palju, kui ta tahab. Külalise toitmine on peremehe kohus, nii osutab ta külalisele au ja näitab üles oma heldust. Ühine söömaaeg kujutab endast keskset ja sihipärast rituaali, mis võimaldab näidata üles külalislahkust. See on sajandite vältel kasutusel olnud viis, kuidas äratada huvi oma kodu vastu ja teha külalisest nii-öelda oma inimene. Samal ajal on ühine söömaaeg ilmekas mudel kollektiivist, selle ideaalkujund. Head maneerid on tõelisele kõlblusele õilsaks raamistuseks, kuid sellest siiski ei piisa, et otsustada inimese üle tema väärtuste järgi. Head maneerid, käitumisstiil ja delikaatsus ei kujune välja iseenesest. Suurt tähtsust omab sotsiaalne mikrokeskkond, milles inimene elab, samuti lapsepõlves saadud kasvatus. Igal juhul võib inimene alati omandada head käitumismaneerid, kui see talle vaid huvi pakub. ÜLDISED NORMID JA REEGLID Ärietiketi põhimõtted Ärietiketi reeglite aluseks on üldised eeldused ja põhiprintsiibid. Üldisteks eeldusteks on, et: kõiki inimesi, kellega äritegevuses kokku puututakse, tuleb kohelda ühesuguse viisakuse ja austusega; etiketireeglid on sarnased nii meestele kui naistele. Loomulikult säilivad sealjuures üldiselt omaks võetud etiketireeglid, ehkki mõningad neist, näiteks rüütelliku käitumise elemendid, on tänaseks päevaks kaotanud oma aktuaalsuse. Restoranis arve maksmine, naisterahva ees ukse avamine, toolilt tõusmine, kui ruumi sisenev naine on saabunud kokkulepitud ajast hiljem, ja talle istumiseks tooli ette nihutamine, daami endast ette laskmine liftist väljumisel – need traditsioonid hakkavad minevikku vajuma. Kaasaegne ärietikett soovitab väljuda esimesena sellel, kes seisab uksele lähemal. Mees ja naine panevad ise endale mantli selga, ent kui kummalgi neist tekib sealjuures raskusi, on nad kohustatud teineteist abistama. Kuid kindlasti on vaja märgata tähelepanuavaldusi teise inimese poolt. Naised mitte ainult ei ava ise endale ust, vaid vajadusel lasevad ka teise endast ette, sõltumata sellest, kas tegemist on mehe või naisega. Lühidalt öeldes, vastutulelikkus, delikaatsus, andmine ja saamine, vajadusel üksteisele abi osutamine (sealjuures võrdselt mõlemale sugupoolele) – need on ärietiketi peamised tunnused. Järgnevalt on välja toodud ärietiketi kolm peamist reeglit: kuldreegel: suhtuge eranditult kõigisse nii, nagu tahate, et teisse suhtutakse; viis võlusõna: “palun”, “tänan”, “väga hästi tehtud”; ärge segage alkoholi ja narkootikume äriga. Ainuüksi sellest, et inimene on viisakas, vastutulelik ja heasoovlik, ei piisa. Ärietiketis omandavad õige käitumise üldpõhimõtted spetsiifilise varjundi, mis väljendub järgmistes põhiprintsiipides: tee kõike õigeks ajaks; ära liialt lobise; mõtle mitte ainult endale, vaid ka teistele inimestele; riietu nagu ette nähtud; räägi ja kirjuta korrektses keeles. Vaadelgem neid punkte üksikasjalikumalt. “Tee kõike õigeks ajaks”. Vähe sellest, et hilinemine segab tööd, see on ka märgiks, et vastavale inimesele ei saa loota, ta pole kohusetundlik. On täiesti ilmne, et taoline negatiivne omadus – kohustuste mitteõigeaegne täitmine – mõjutab ka tõusu ametiredelil. Esimene neist kohustustest on vajadus saabuda õigel ajal tööle, kusjuures nii on vaja teha iga päev. Kui asjaolud ei võimalda mingil päeval õigeks ajaks tööle ilmuda, tuleb helistada kontorisse ja anda sellest teada oma ülemusele. Ainult nii võib selles situatsioonis säilitada enda kui usaldusväärse inimese reputatsiooni. Nõudmine teha kõike õigeks ajaks puudutab ka teisi professionaalseid ja ametialaseid tegevusi. Kõik peab valmis olema tähtajaks! Seepärast omab suurt tähtsust oskus arvestada ülesannete täitmiseks vajamineva ajaga. Pidage alati silmas tuntud Murphy seadust: “Kui midagi saab untsu minna, siis see ka läheb” ja sellest tehtavaid järeldusi. – kõik tööd võtavad rohkem aega kui arvatakse; – kui neli võimalikku ebameeldivuste põhjust on kõrvaldatud, leidub alati viies; – kui asjad kulgevad isevoolu teed, on sündmustel kalduvus areneda halvalt veelgi halvema suunas; – niipea, kui asute töö kallale, leidub alati mõni muu töö, mis on vaja varem ära teha. Peale selle on kasulik pidada meeles ka Chisholmi teist seadust: “Kui asi edeneb hästi, siis läheb midagi untsu”. Niisiis, ülesande täitmiseks tuleb varuda aega ja võtta arvesse võimalikke probleeme, mida on raske prognoosida. “Ära liialt lobise”. Põhimõte seisneb selles, et inimene on kohustatud hoidma oma asutuse või organisatsiooni saladusi. Sealjuures tuleb silmas pidada kõike, mis seda firmat või asutust puudutab, alates tehnoloogilisest informatsioonist kuni kaadrit puudutavate küsimusteni. Sama võib öelda ka isikliku elu üksikasjade kohta, millest kaastöötajad üksteisele räägivad. “Mõtle mitte ainult endale, vaid ka teistele inimestele”. Ilma selleta ei saa mingist edust juttugi olla. Ostja, kliendi või partneri arvamuse ja huvidega mitte arvestamine on umbes sama, kui üritada vaakumis tiibadega lehvitades lennata. Üks ärimees on selle kohta öelnud: “Kõik ebameeldivused tekivad kas egoismist või siis oma isiklike ambitsioonide esile tõstmisest. Näiteks püütakse mõnikord oma kolleegidele kahju tekitada selleks, et saavutada eelis konkurentsis kaastöötajatega või asutuse siseselt end üles upitada.” Alati peab silmas pidama, et kõigil on oma huvid ja igas arvamuses sisaldub terake tõtt, isegi kui teile tundub, et teie oponendil või kaasvestlejal pole üldse õigus. Seepärast on ärietiketi vaieldamatuks nõudeks vajadus austada teise inimese arvamust ja üritada seda mõista. Juurige endast välja kannatamatus teisiti mõtlemise suhtes ja püüd oma “vastane” hävitada. Vastasel juhul leidub varem või hiljem keegi, kes on sunnitud hävitama teid. Kannatlikkus ja tagasihoidlikkus ei takista teil sugugi olemast enesekindel. “Riietu nagu ette nähtud”. Selles põhimõttes on kõige tähtsam vajadus sulanduda ümbritsevasse töökeskkonda, aga keskkonna sees oma tasemel töötajate kontingenti. Lisaks sulandumisele peab riietus olema maitsekalt valitud ehk vastama moele nii tegumoelt kui ka värvigammalt. Sama kehtib ka jalanõude ja aksessuaaride kohta. Kui kohe pärast tööd seisab ees äriõhtusöök, ei maksa riietuda õhtutualetti, muidu võib mõni inimene mõelda, et tema suhtes tuntakse isiklikku, mitte ametialast huvi (seda enam, kui kohtutakse vastassugupoole esindajaga). “Räägi ja kirjuta korrektses keeles”. Selle põhimõtte kohaselt peab nii öeldu kui kirjutatu kandma mitte ainult selget ja sihipärast mõtet, vaid olema väljendatud ka heas keeles, kusjuures kõiki isikunimesid tuleb hääldada ja kirjutada ilma vigadeta. Juhul, kui grammatika ja õigekirjaga tekib raskusi, kasutage sõnastikku, õpikut või asjatundlikumate kaastöötajate abi. Kindlasti ei tohi kasutada sõimusõnu ega ebatsensuurseid väljendeid, isegi mitte korrata teiste poolt öeldut. Eksisteerib hulgaliselt niinimetatud asendussõnu, mis võivad väljendada negatiivset suhtumist ühte või teise asja. Pealegi pole välistatud ka võimalus, et väga põhimõttekindel ülemus võib inimese mittenormatiivse sõnakasutuse pärast lihtsalt vallandada. Maneerid Käitumisviis on samasugune moodus ümbritsevate inimeste vastu austust ilmutada nagu puhas ja korrektne riietus, viisakas pöördumine kaasvestleja poole ja taktitunne. Käitumismaneeride puhul on küllaltki suur roll harjumustel. Need võivad rõhutada inimese väärtusi, kuid samuti muuta olematuks parimadki iseloomujooned. Mõnikord peab inimene end üleval ebaloomulikult ja kaotab sellega palju. Äriinimene peab olema loomulik, kuna katse näida kellegi teisena paistab kõrvaltvaatajale hästi silma. Žestid ja liigutused on osa imagost. Väga sageli juhtub, et just žestid näitavad, milline on inimese meeleolu, kuigi ta ise püüab seda varjata. Liigutused ei tohi olla järsud ega kiired. Vestluse ajal ei maksa silmi maha lüüa ega istuda lõdvas poosis. Lõdvestuda võib jõudehetkel, tööajal on korrektne hoiak ärimehe lahutamatu osa. Kui viibite endast vanemate inimeste keskel, peate loomulikult käituma vaoshoitumalt ja taktitundelisemalt kui omaealiste seas. Kõnnak ei tohi olla lodev, ei maksa kätega vehkida ega võtta pikki samme. Kõige parem variant on mõõdukad liigutused ja sirge rüht. Toolil istudes pole vaja sellega kiikuda ega istuda tooli servale, ei soovitata ka küünarnukke lauale toetada. Istuda ja tõusta tuleb käratult. Tooli ei nihutata mööda põrandat edasi-tagasi, vaid tõstetakse teise kohta seljatoest kinni võttes. Harjumused masinlikult jalgu kõlgutada, toolil niheleda või aeg-ajalt kingakontsaga vastu tooli kopsida kuuluvad kindlasti sobimatute kilda. Sedasorti käitumise korral võidakse mõelda, et inimene lihtsalt ei soovi jutuajamist jätkata. Vesteldes on kõige parem istuda sirgelt, ei maksa ettepoole kummarduda ega tahapoole nõjatuda. Samuti ei ole ilus jutuajamise ajal pead kätele toetada. See võib jätta mulje, et vestleja tunneb igavust või väsimust. Käte rinnal ristamine on põhimõtteliselt lubatud, kuid vestluskaaslane võib seda žesti võtta kui rahulolematust või soovi vestlus lõpetada. Kõrgele tõstetud õlad ja õlgade vahele tõmmatud pea näitavad pinguldatud olekut, jättes teist kinnise inimese mulje. Vestluskaaslase poolehoiu võitmiseks on mõistlik pea veidi küljele kallutada. Selline žest loob mulje, et inimene kuulab tähelepanelikult. Vestluse ajal pole vaja teha asju, mida võiks tõlgendada ajavõitmisena (sigareti süütamine, prilliklaaside puhastamine). See näib katsena vastusest kõrvale hiilida. Vestluse puhul kehtib põhireegel, mille kohaselt tuleb vestluskaaslase suhtes näidata üles vaieldamatut austust ja lugupidamist. Enamasti ei luba hea tooni reeglid arutada vestluskaaslase või teiste kohalviibijate rahalisi asju, füüsilisi puudusi ega haigusi. Reeglina ei tohiks jutuajamine puudutada ümbritsevaid inimesi, samuti tuleb vältida teemasid, mis võivad anda põhjust kellegi süüdistamiseks laimus. Lubamatu on teha isiklikke rünnakuid ja ebakohaseid märkusi vestluskaaslase aadressil. Peab vältima jutuajamist kõrgendatud toonil, tuleb taktitundeliselt hoiduda teemadest ja küsimustest, mille üle arutlemine võiks põhjustada vestluskaaslase ägestumist. Jutuajamise käigus peab vältima pealetükkivat hoiakut, vestluskaaslase poolt öeldu tähelepanuta jätmist ja sellele kiirustades hinnangu andmist. Samas jätavad halva mulje ka need, kes on alati valmis otsekohe nõustuma kõigega, mis öeldakse. Tark vestluskaaslane annab alati kaasvestlejale võimaluse oma seisukoht välja öelda, sealjuures lühikeste repliikidega jutuajamist suunates. Ühiskonnas hinnatakse kõrgelt oskust kuulata ja pausi pidada. Osav vestluskaaslane ei hakka vastu vaidlema, rääkima käskival ja ähvardaval toonil ega tüütuid nõuandeid jagama. Suunake kogu oma tähelepanu vestluskaaslasele, reageerige ta sõnadele žesti, pilgu või lühikese lausega. Tähelepanematust võidakse pidada ülbuseks ja taktituseks. Komplimendid aitavad võita palju häid sõpru, saavutada edu ja lugupidamist. Kuid võlts ehk kohustuslik “valvekompliment” võib vestluskaaslast üksnes solvata, teist jääb mulje kui kahepalgelisest ja ebausaldusväärsest inimesest. Sellist arvamust on hiljem raske ümber lükata. Seega on komplimendi tegemise kuldreegel – see olgu täiesti siiras. Olge maksimaalselt sõbralik ja loomulik. Lubamatu on teha ühte ja sama komplimenti kahele kõrvuti seisvale inimesele. Komplimenti tehes pidage kinni mõõdu- ja taktitundest. Enda aadressil tehtud komplimenti vastu võttes tänage lühidalt ja andke mõista, et see meeldis teile. Vastake heade sõnadega, olemata pealetükkiv edasise kiituse suhtes. Erilist rolli mängivad komplimendid ametlikus kirjavahetuses. Real juhtudel, näiteks diplomaatilises kirjavahetuses, peetakse kohustuslikuks komplimendi olemasolu nii ametliku kirja alguses kui ka lõpus. Mõne taolise kohustusliku atribuudi puudumist võidakse pidada lausa sihilikuks solvanguks. Tänapäeval kasutatakse üha sagedamini võõrsõnu ja professionaalset žargooni, mis on paratamatu protsess. Tähtis on aga silmas pidada, et taoliste sõnade ja väljendite kasutamine ei muudaks suhteid ümbritsevate inimestega keerulisemaks ega solvaks neid. Professionaalse žargooni ja võõrkeelsete väljendite liigne kasutamine võib jätta vale mulje, justkui püüaksite vestluskaaslast alandada ja näidata teda ebakompetentsena. Püüdke rääkida kirjanduslikus keeles. Võõrsõnu ja professionaalset žargooni võib kasutada mõõdukalt vaid juhul, kui olete kindel, et vestluskaaslane teid täielikult mõistab. Kui selline veendumus puudub, aga võõrsõnade ja žargooni kasutamine on siiski vajalik (näiteks tsitaadi puhul), siis tuleb lisada oma sõnadele tõlge või lihtsalt öeldu mõtet selgitada. Erilise ettevaatusega tuleb läheneda võõrkeele või žargooni kasutamisele mitme vestluskaaslastega vesteldes. Püüdke valida kõigile mõistetav keel ja rahulik vestlusmaneer. Kui see pole võimalik, peab enne kahepoolse võõrkeelse jutuajamise jätkamist vabandama kolmanda osapoole ees ning hiljem talle lühidalt räägitu sisu ümber jutustama. ÄRIMEHE IMAGO Nõuanded välimuse kohta Ehkki öeldakse, et rõivas rõivaks, meest tuntakse tema sisu järgi, kujuneb arvamus inimesest suures osas siiski riietuse põhjal. Rockefeller alustas kuuldavasti oma äri sellega, et ostis viimase raha eest kalli ülikonna ja astus golfiklubi liikmeks. Ärimeest iseloomustavad ka korralikult kammitud juuksed ja läikima löödud jalanõud. Siinkohal võiks välja tuua mõningad üldreeglid: kandke võimalikult kvaliteetset riietust; hoidke oma riided puhtad ja korras; kui kahtlete, mida konkreetses olukorras kanda, siis parem riietuge konservatiivselt; riietuge võimaluse korral samas stiilis, nagu need, kellega peate kohtuma; ärge kandke midagi karjuvalt eredavärvilist; jälgige, et teie juuksed oleksid alati puhtad; püüdke teha nii, et teie teod, sõnad ja riietus jääksid meelde parimast küljest; kandke diplomaadikohvrit; kandke alati kaasas kallist sulepead; Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/gerda-kroom/head-arikombed-lihtne-ametietikett-ja-kaitumisjuhised/?lfrom=334617187) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
КУПИТЬ И СКАЧАТЬ ЗА: 710.39 руб.