Сетевая библиотекаСетевая библиотека
Palgasõdur. Teine osa: Kassi-hiire mäng Kalle Klandorf Kalle Klandorf Palgasõdur. Teine osa: Kassi-hiire mäng Pühendan selle raamatu oma vanematele, kes on katsumusterohketel eluperioodidel mulle väga suureks toeks olnud ning seda oma tervise ja närvide hinnaga. Lugejale Endise kriminaalpolitseiniku ja eriteenistuse juhi Kalle Klandorfi esimene põnevusjutt “Palgasõdur. Üksik hunt” viis meid tänapäeva Eesti Vabariigi algusaegadesse, kui toimus palju valgustkartvaid lugusid. End üksiku hundina tundev Heiko on olnud sportlane, sõjaväes diversant, eradetektiiv, palgasõdur ja isegi palgamõrvar. “Sulle on teistsugust seiklust vaja, relvi täristada, raha kokku ajada ja siis see mingite kuttide ja naistega maha juua. Ilmselt hakkab närvidele ka see, et pead üksi ja ükshaaval inimesi tapma. Muidugi saab neid nimetada inimesteks suurte reservatsioonidega. Need on samasugused pätid nagu sina. Võib-olla veel hullemadki. Palgasõdur on hoopis teine tera,” arvas kangelane iseenda kohta eelmises raamatus. Raamatu (anti)kangelase eluohtlike seikluste läbi sai autor avaldada palju sellist infot, mida ta oma värvikast ja ohtlikust töisest minevikust ilmselt kunagi nende osaliste tõeliste nägude ja nimedega avaldada ei saaks. Ent paarikümne aasta politseitöö põnevad lood ei ole kokku võetavad ühe raamatuga. Uues Palgasõduri-seikluses on Heiko vastaseks ka eelmisest raamatust läbi vilksatanud kriminaalpolitsei ülem Mändmaa, kellega nad ei kohtu, kuid asuvad ometi mängima pingsat ja pinevat kassi-hiire mängu. Teadmata, et selles mängus on teisigi kasse ning tegelikult ei saa ükski tegelane kindel olla, kas ta selles mängus on parajasti jälitaja või jälitatav, heade või pahade huvides tegutsev. Ehk sellepärast, et tegelik mäng toimub kusagil hoopis kõrgemal, kus otsustatakse noore Eesti riigi saatust inimeste poolt, kelle karvane käsi paneb postidele poliitikuid ja korraldab oma huvides suuri rahvusvahelisi operatsioone. Selles mängus ei pruugi olla võitjaks need, kes pealtnäha peale jäävad, ometi käib võitlus elu ja surma peale üsna mitmel rindel. Kassist võib saada hiir ja hiirest kass, kunagi pole teada, millal järjekordne lõks kinni klõpsatab. See raamat pole järg eelmisele raamatule “Üksik hunt” selles mõttes, et eelmist lugemata ei saaks seda lugeda. Palgasõduri triloogia iga raamat on loetav ka omaette krimijutuna. Ajas asub see lugu eelmisest raamatust isegi eespool. Või osaliselt eespool, kuna Klandorfi põnevates seiklusjuttudes põimuvad erinevate aegade mineviku- sündmused läbi neis osalenud inimestes tekkinud seoste. Niisiis võib eelmist osa lugenu tunda ära mitmeid tegelasi ja meenutada seoseid nende vahel, kuid esimest korda just selle raamatu kätte võtnu jaoks võib teise osana või järjena tunduda hoopis “Üksiku hundi” lugu eelmises raamatus. Seega pole vahet, kummast te alustate, põnev ja kaasakiskuv lugemiselamus on garanteeritud mõlemal juhul.     Kirjastaja Inga Raitar Haihtunud tunnistaja Väljas lõõtsub tuul ja ladistab vihma. Tallinna Kriminaalpolitsei ülem Mändmaa on kamina ees istet võtnud ja loeb ajalehte. Järjekordne tööpäev lõppes mõne tunni eest. Ajalehed kirjutavad autode varguste kasvust. Tõepoolest, viimasel ajal on meid külastama hakanud gastrolöörid Riiast ja Vilniusest. Peab võtma ühendust piirivalvega ja vaatama, kuidas nendega paremat koostööd teha. Mändmaa paneb lehe käest. Vahel harva on üksi kodus hea olla. Naine viibib välismaal mingil balletiartistide konkursil, kohtunikuna. Vanem tütar on oma elukaaslasega välja läinud. Noorem ilmselt veel trennis, tema lõpetab keskkooli. Diivani juurde jalutab suur hallivöödiline kassivolask Efrusiine. Teeb maailma kõige tagasihoidlikuma näo pähe ja hüppab Mändmaale sülle. Tema on selle pere täieõiguslik liige, nagu ka suur kaukaasia lambakoer Roy, kes pole viitsinud veel kuuti minna, vaid istub vihmavarjus trepi varikatuse all. Laual hakkab piiksuma mobiil. Mändmaa vaatab kella, see on saanud 23.10. Äkki on noorema tütre autoga midagi juhtunud. Peab vist vastu võtma. Mändmaa viskab kassi maha, see vaatab talle vihaselt otsa ja marsib saba seljas teise korruse trepimademe poole. Samal ajal sõidab hoovi noorem tütar oma Opel Senatoril. Niisiis, tütar ei helista. Naisega olen ka täna rääkinud. Noh, ega palju rohkem arvata pole, kes helistada võiks. Telefon ei vaiki, vaid piiksub üha kõvemini. “Korrapidaja Laasik siin, vabandage härra aseprefekt, aga toimunud on tapmine Kuusepuu 222a, kas lähete kohale? Operatiivgrupp on juba teel sinna.” Kunagi seisis tema miilitsatöö algaastatel linna korrapidaja juures silt, kui alaealistega midagi juhtub, siis teatada Mändmaale. Nüüd teatatakse talle igast tapmisest või suuremast röövist. “Laasik, Laasik, alati kui sina oled korrapidaja, juhtub mingi järjekordne jama. Peab sind vist mujale üle viima. Ja mida sa kurat härratad. Muidugi sõidan kohale. Kes seal maha löödi?” “Ära vii mind palun välitööle üle, mul on siin hea soe olla, kui sina lähed vihma kätte,” teeb kolleeg hädaldava häälega mängu kaasa. “Maha lasti muuseas Tanel Koit hüüdnimega Mängur. Mäletad teda?” Laasikut tean ma juba 20 aasta ringis. Mina noor kriminaaljälituse töötaja ja Laasik kogenud korrapidamise töötaja. Tiiduga oli koos öövalvetes lõbus. Mehel jagus anekdoote ja naljakaid ütlemisi nagu varrukast. Linna hoidis ta oma vahetuse ajal korralikult kontrolli all, temaga juhtus alati lugusid, aga lahendusi leidis ta sama ruttu kui erinevaid anekdoote oma arsenalist. Aastatega sai minust pealinna kriminaalpolitsei ülem, aga Laasik oli ikka endiselt asendamatu juhtimiskeskuses. “Mäletan küll, noorema põlve kurjategija. Noh, ma siis lähen. Kes operitest täna valves on?” “Sündmuskohal on inspektor Oja ja mõrvagrupi ülem Elmar Tamm.” Teadsin mõlemaid. Oja oli suurt kasvu maapoiss. Hiljuti mõrvarühma tulnud. Tugev kui karu, aga küllaltki aeglase mõtlemisega. Tamm oli viimase aja suurepärane leid. Oja täpne vastand. Keskmist kasvu, hea jutuga, liikuv, füüsiliselt pigem osav kui tugev. Pea lõikas aga poisil hästi. Hakkasin endale teksaseid jalga ajama, kui noorem tütar tuppa astus. “Kuhu sina lähed, vaata kui vastik ilm väljas on.” Nagu naine ikka ütles, olid meie lapsed “tükikesed meie südame küljest”. “Keegi pätt on maha lastud, lähen heidan pilgu peale. Söö, hakklihakaste ja kartulid on pliidil. Anna koerale ka maiust, kass on söönud ja läks vist sinu voodisse magama. Viska mõned puud veel kaminasse.” Tütar vaatab mu toimetusi kaastundliku näoga ja ohkab. Eks meil mõlemal on raske. Tema peab õppima hakkama, mina tööle minema. Väljun majast ja keeran välisukse lukku. Maja on mul vana. Ehitatud 1920ndate keskel. Kui naisega siia viis aastat tagasi sisse kolisin, elasid siin joodikud. Vaatamata sellele, et iga jumala päev seltskond siin sees jõi, oli puhtus majas. Joodik müüs maja väga soodsalt. Ostsin talle veel kolmetoalise korteri Järvele. Kõik olid rahul. Tegin majas kohe remondi. Lõin kõik seest tühjaks ja ehitasin oma käega oma näo järgi üles. Sai ilus maja. Mul on mõned ameeriklased külas käinud, kes sattusid majast ja krundist suurde vaimustusse. Krundil kasvavad suured kastanid ja vahtrad. Kesklinna on vaid viis minutit autosõitu. Kui plikad olid väikesed, oli neid hea kooli viia ja siis edasi Lubja tänavale tööle minna. Nüüd sõidavad tüdrukud ise autodega ringi. Nooremal küll pole veel autojuhilube, aga lubas ise oma asjad ära klaarida, kui vahele jääb. Huvitav küll, siiani pole jäänud. Peaks vist ikka liikluspolitseil laskma teda kontrollida ja vaadata, kuidas ta asjast välja rabeleb. Suur valge kaukaaslane Roy on ennast trepimademele välja sirutanud ega taha mind õue lasta. Ta paneb oma tohutu käpa mulle kinga peale ega lase mind enne trepist alla, kui pole teda süganud ja rääkinud, miks ma pean kodust ära minema. Ükskord võtsin ma Roy päris südalinna jalutama. Läksin vaikselt taskuvaraste juurde. Lasin Royl neid veidi nuusutada ja ka nende peale väheke uriseda. Oleks siis varaste nägusid keegi näinud. Nad seisid hiirvaikselt ega liigutanud. Käskisin koeral istuda ja hakkasin nende dokumente kontrollima. Keegi isegi ei iitsatanud. Nägin, et Royl valgusid aegamisi silmad verd täis. See tähendas alati seda, et varsti hakkab ta kedagi igavusest hammustama. Lõpetasin kiiresti kontrolli, manitsesin taskuvargaid mitte täna varastama, sest muidu muutub mu koer närviliseks, ja läksin minema. Pärast sügamist ja jutustamist annab Roy mind vabaks. Istun autosse ja keeran väravast välja. Sõit läheb mööda Järvevana teed Nõmme poole. Kuusepuu 222a on tavaline eramaja. Selline, nagu neid ehitati 1950ndate lõpus ja 1960ndate alguses. Hoovis seisva BMW ja selle kõrval lamava laiba ümber askeldab operatiivgrupp eesotsas Tammega. Oja seisab BMW juures ja arutab eksperdiga midagi. “Elmar, tule räägi, mis toimus.” Mees läheneb, ise ilmselgelt mõtetega juba toimunut harutamas. “Kell 22.40 tuli Laasikule väljakutse, et siin lastakse. Võtsin Oja peale ja umbes kell 23.00 olime siin. Näete, maha on lastud Mängur, vabandust, Tanel Koit sünniaastaga 1969. Ta ei elanud siin, oli külas ühel naisterahval. Kohe ütlen, kellel, pagan, ei leia hetkel nime. Sündmus ise oli laias laastus nii, et Tanel Koit lahkus majast, teda tulistati kohe. Tehti mitu lasku. Kuul tabas vasakut poolt ja välja ei tulnud. BMWs on ka paar kuuli, need on läbi küljeukse läinud. Koit andis otsad enne kiirabi saabumist. Padrunikesti leidnud ei ole. Pime on. Esimesena jõudis kohale patrull. Hei, patrull, tulge siia! Kandke aseprefektile ette.” Minu poole jooksevad kaks kuulivestides noort politseinikku. Poisid on üsna ähmi täis ja tundub, et situatsiooni, mille üks osaline on laip, pole nende töises elus varem olnud. “Härra aseprefekt, kell 22.40 saime väljakutse juhtimiskeskusest sellele aadressile, et lastakse. Kui kohale jõudsime, oli kodanik juba surnud. Kohal oli kolm noormeest, kes ütlesid, et tulid pärast laskmist. Nende andmed on olemas.” Noorukid krabistavad püüdlikult märkmikulehti. “Öelge nimed,” püüan olla vähem ülemuslik, et mitte neid veelgi enam ähmi ajada. “Kohapeal olid Teodor Kuristik ja Igor Miškov. Aadressid panime kirja ja lasime nad minema. Polnud põhjust kinni pidada.” Poisid vaatavad mind küsivalt. “Kes kolmas oli?” Mehed lähevad selgelt närvi ja löövad pilgu maha. “Härra aseprefekt, kolmas oli ka, selline pikk, umbes 195 cm, aga ta haihtus kuidagi ja me ei jõudnud ta andmeid üles märkida.” Selle peale ei suuda ma ärritust tagasi hoida. “Haihtus! Ta lihtsalt läks minema, aga teie ei pööranud sellele tähelepanu. Kurat, mida teile seal Paikusel terve aasta õpetatakse. Olgu, kaduge mu silma alt. Minge kirjutage selle kohta raport, aga ärge kirjutage sellest, et keegi haihtus. Kirjutage, et magasime kolmanda maha.” Pööran poistele selja ja muigan omaette. Tamm popsutab naeru oma jope krae sisse. “Ja mida sina naerad. Kus sinu Oja on, mida ta latrab seal eksperdiga. Mingu rääkigu parem naabermajade omadega, kas keegi kuulis midagi. Homme hommikul punkt kell 10 tulge mõlemad minu juurde. Vaatame, mis edasi saab.” Lohakusviga Ilm on üsna vastik. Väljas on ka pime. Sain polkovnikult noormehe foto, kelle pean maha laskma. Ma tunnen seda kutti, olen teda linnas jõlkumas näinud. Kuulub Linnuvabriku grupeeringusse. Tema arvel peaks olema nii mõnigi tapmine, väljapressimine ja vägistamine. Ilmselt on ta kellelegi tähtsale varba peale astunud. Kurat, et see vihm ka üle ei jää. Päris niiskeks võtab. Nina juba löriseb. Kui ma polkovnikult pildi sain ja aadressi, kuhu Mängur pidi tulema, läksin koha peale olukorraga tutvuma. Vaatasin, kust oleks parem teda rünnata. Nüüd istungi siin aia taga ja silmitsen hoovi, millal Mängur tuleb ja kas ma saan teda kohe tulistada. Et ei peaks teine kord enam sama moodi sellise ilmaga passima. Kell on juba kümme läbi, aga Mängur istub ikka veel toas. Ah et kust ma seda tean? Mänguri BMW seisab hoovis vana koha peal. Mõni aeg hiljem avab keegi maja ukse ja mahe valgus täidab uksealuse. Äkki seisab uksel Mängur ja suundub oma BMW poole. Võtan põuetaskust relva ja tulistan teda mõned korrad. Huvitav, pauke kostis rohkem, kui arvasin ennast laskvat, aga ju oli see vist ainult kaja. Mängur kukub külili ja jääb vaikselt lamama. Nüüd on vaja kiiresti padrunikestad kokku korjata. Vaatan hoovi. Mängur lamab ikka külili, aga tema kohale kummarduvad mees ja naine. Kurat, kas tõesti jäi ellu? Leidsin üles kõigi nelja padruni kestad. Aga pean kontrollima, ega ta ellu jäänud. Kui jäi, siis pean ta ülesande lõpetamiseks ikka kuidagi ära tapma. Vigu ei saa endale lubada. Noormees Mänguri kõrval helistab meeleheitlikult kuhugi. Jälgin asjade käiku oma peiduurkast. Hoov täitub ajapikku inimestega. Hoovi sõidab veel üks auto, millest väljuvad kaks poissi. Nüüd on aias oma kümmekond inimest. Ka naabrid on hoovile tulnud. Lähen õige ja tutvun ka olukorraga. Liginen vaikides laibale. Uh, surnud on. Samal hetkel jõuab hoovi politseipatrull Suzukil. Kaks politseinikku tulevad masinast välja. Naabrid on selleks ajaks hoovilt lahkunud. On veel ainult maja perenaine, tema sõber ja hiljem saabunud kaks noormeest. Politseinikud paluvad kõigil kohtadele jääda ja tõmbavad politseilindi ümber sündmuskoha. Mul on aeg vaikselt jalga lasta. Hiilin pimedasse aianurka ja hopsti, olen üle aia. Ma ju tean, et läheduses koeri ei ole. Jooksen läbi aia, hüppan veel ühest aiast üle ja olengi kõrvaltänaval. Nüüd on vaja siit kiiresti kaduda, sest varsti saabuvad eksperdid ja muud politseinikud sündmuskohale. Istun oma autosse ja sõidan kodu poole. Nüüd on vaja veel püstolist lahti saada ja siis on kõik korras. Sõidan koju ringiga läbi Keila. Teen peatuse ja viskan relva Keila jõkke. Koju jõudes ootab mind laual Martelli pudel. Joon suure klaasi konjakit ja ronin duši alla. Kurat võtku! Mul oli ju teine püstol TT tagavaraks kaasas. Kus see nüüd on? Keravälguna pladistan vannitoast tuppa, sobran kõik riided läbi, kuid relva ei ole. Nii, kuhu ma selle kaotasin? Ilmselt kukkus siis taskust välja, kui üle aia hüppasin. Seda ei saa sealt kätte ka. Ohtlik on minna võõrasse aeda püstolit otsima. Olen alati arvanud, et vanad tegijad hakkavad lohakaks muutudes vigu tegema, aga et nii olulisi. Tuleb ootama jääda, mis juhtub. Sellel kaotatud relval on number küll maha viilitud, aga sõrmejäljed on peal. Kurat, kas minu sõrmejäljed võivad politsei kartoteegis olla? Kuidas seda teada saada? Iseenesest relva järgi ei tohiks mendid midagi kindlaks teha. Kuigi see relv on olnud ilmselt Venemaal kusagil sõjaväes arvel. Aga miks nad peaksid seda relva sealt otsima? Vaevalt, et nad Venemaa versiooniga üldse välja tulevad. Operatsiooni käigus olid mul kindad kogu aeg käes. Aga enne seda käperdasin ma TTd ilma kinnasteta, nii et sõrmejälgede fragmente võib relvalt ikka leida. Midagi ei tohi välja tulla. Aga jama on selles, et krimkat juhib Mändmaa. Vot teda tuleb karta. Joon veel ühe Martelli ja süütan punase Marlboro. Maffiasõda Äratuskell pläriseb täpselt kell seitse. Vajutan kella kinni ja kooserdan vannituppa. Akna taga valitseb pimedus ja somp. Vihm trummeldab vastu aknaplekke ja teeb päris kõva lärmi. Muidugi tahaksin veel magada. Pagan, see eilne tapmine. Nüüd tuleb sellel vähe silma peal hoida. Päti tapmine on ju meediasündmus. Kohe hakkavad ajakirjanikud helistama. Ajalehes ilmuvad pealkirjad: “Maffiasõda jätkub” või siis “Politsei on maffia ees võimetu”. Olgu, hakkan jälle ajakirjanikega maid jagama. Käsi vääratab ja tõmban žiletiteraga enesele sisse. Pagan! Väikesest haavast näos tuleb alati suhteliselt palju verd ja seda ei saa kuidagi kinni. Loputan nägu külma veega ja panen plaastri näole. “Issi, ma tulen sinuga, jätan oma auto koju. Pärast kooli tuleb üks kutt mulle järele ja me läheme kinno,” kuulen tütre häält teiselt korruselt. Ei, peab ikka vist kirvega ümber maja käima hakkama, sest poisse tõmbab see maja ligi. Näed, üks juba ongi ja elab päriselt siin. Vanema tütrega. Vähemalt on poiss korralik, teeb sporti ja töötab pangas juristina. Aga nooremal on kavalere igasuguseid. Kõige hullemaid hoiab mu üsna tuntud nimi eemal. “Kes see peika sul siis on?” püüan seltskondlik olla. “Ah, üks sinu kolleeg,” kostab tütre rõhutatult ükskõikne hääl. “Mida tonti, kes see molkus on, et julgeb sulle ligi tikkuda?” Kehastan kurja isa pigem selleks, et mitte tütrel üle pea kasvada lasta, mitte et ma tegelikult ta peale vihastada suudaks. “Ära närveeri. Üks liikluspolitseinik. Mulle vajalik inimene.” Tüdruk tuleb teiselt korruselt alla, tema sabas Efrusiine, sama pai kassi nägu peas. “Kas sina, peletis, tahad süüa, mine püüa parem hiiri, va täissöönud kõuts.” Kass ei lase ennast samuti minu jutust segada. Valan talle ohates piima ja panen suure käntsaka kassitoitu. “Sellega pead õhtuni elama, ega lapsed sind ei toida. Tänu mulle ja emmele sa üldse elad, nii et arvesta sellega.” Kass asub matsutades toidu kallale. Nüüd peab koerale söögi ette panema. Tema sööb päeva jooksul tohutult suure kausi toitu ära. Seal on kondita kanaliha, herkulopuder, piim, hapukoor ja muud pererahvast üle jäänud asjad. Panen raadio mängima. Kuku raadios juba räägivadki maffiasõjast. Tütar väljub kooli juures. Mina sõidan edasi Lubja tänava poole. Kell on kümme, kui kabineti uksele koputatakse. Sisse astuvad süngete nägudega Elmar Tamm ja Risto Oja ning veel kaks kriminaaljälituse töötajat. “Noh, kaardivägi, miks nii hapude nägudega, kas ilm ei meeldi või pidasite öösel pidu? Rääkige, kuidas maffiasõjas asjad edenevad, ma loodan, et teil on kurjategija juba käes. Näed, Ojal on ordeni auk juba pluusi sisse tehtud.” Oja põrnitseb oma särgi rinnaesist ja seal on tõepoolest imepisike auguke, ilmselt suitsuotsaga põletatud. “Tehtud on kõik, mis vaja,” alustab Tamm veidi ebalevalt. “Kriminaalasi on algatatud. Sisse on viidud ka jälitustoimik. Hommikul tegime ka ekspertiisimäärused. Kõigepealt saatsime laiba lahkamisele, siis saatsime ekspertiisi kaks kuuli. Need olid deformeerunud ja asusid auto salongis. Täna hommikul tõi naaber aadressilt Kuusiku 160 politseisse relva, mille ta leidis oma ukse eest. See oli TT, mille padrunipidemes oli kaheksa kuuli ja üks rauas. Nüüd hakkame tegelema jälitusinfo kogumisega, vaatame, mida bandiidid ise räägivad. Õhtuks on minu juurde kutsutud see mees, kes relva leidis, ja Oja läheb koos teistega ümberkaudseid maju läbi kammima. Samuti on välja kutsutud kaks noormeest, kes kohal olid.” Elmar ütles seda kõike ühe hingetõmbega ja nüüd on tal toss väljas. Võtan juhtimise üle: “Kui kõik vajaminev oleks tehtud, istuks tapja vist juba kinni. See on muidugi remargi korras öeldud. Kas kolmas, kellel patrull haihtuda lasi, on tuvastatud? Mitu lasku tehti tapmiskohal? Oli neid kaks või kümme? Oskad sa, Tamm, midagi selle kohta öelda? Ei oska. Kes siis oskab?” Mehed põrnitsevad maha. Oja huuled liiguvad. Ta vist loendab laske. “Kolmanda kohta andmed puuduvad, aga me teeme tema leidmiseks kõik, mis võimalik.” Ma usun, et teevad. “Ega siis midagi. Läheme laiali. Töö ootab meid kõiki. Õhtul kell kuus kohtume, siis vaatame, mida meil huvitavat on kogunenud.” Noormehed väljuvad kabinetist ja mina hakkan oma vanu märkmeid sorima. Mõtlen, kellega küll kohtuda bandiitidest, kes võib midagi selle tapmise kohta teada. Leian oma märkmikust aastatetaguse sissekande selle kohta, et keegi Kaido Kull oli seotudsuurehõbedavargusegaühestkorterist.TänaonKull suure eestlaste kuritegeliku grupeeringu liider. Omal ajal jäi ta mulle paar teenet võlgu, nii et võin teda tülitada. Valin numbri, teadmata, kas see veel kehtib. Telefoni võtab vastu Kaido. “Tere, Kaido, Mändmaa olen. Mul oleks vaja sinuga kokku saada eilse tapmise asjus. Kus kohtume?” Kohtumispaigaks määrab Kull Pirital Olümpia Purjespordikeskuse kohviku. Ega ta eriti minuga kohtuda tahtnud, telefonikõne ajal püüdis minult iga lause vahele küsida, ega ma teda kinni ei taha võtta. Rahustasin mehe maha. Jõuan kohvikusse kell 12 ja märkan, et Kaido istub saali kõige tagumises nurgas üksinda ja sööb friikartuleid viineritega. Kohviku ukse kõrvale on aga ennast sisse seadnud kaks kiilakat ja ilma kaelata olevust. Muigan vaikselt omaette, võtan baarist kohvi ja istun Kaido lauda. “Head isu siis, kuidas laste praad ka maitseb?” ütlen tavalisest kõvema häälega. “Oli asja ka või?” küsib Kaido tõredalt. “Asja on ikka. Kas sa oled oma elu pärast kartma hakanud, et üksi ei julge enam lõunal käia?” noogutan peaga kahe ümarpea poole. “Mis see sinu mendi asi on,” teatab ta valjuhäälselt. Kaks nahkpead pööravad oma jämedate kettidega kaelu ja põrnitsevad mind. Baaris pole peale meie ja baaridaami kedagi. Need tema sõnad ongi neile määratud. Pilgutan paljaspeadele silma ja soovitan Kaidol hoo maha tõmmata. Sellega on tervitustseremoonia lõppenud ja võib asuda tõsise jutu kallale. Kaido Kull pole üldse loll mees. Matsutab vaikselt oma viinerit ja kuulab mind. Vahetevahel jääb viiner mõtlikult kahvli otsa, aga siis sööb ta vaikides edasi. Lõpuks lükkab ta taldriku kõrvale ja vaatab mulle kaastundlikult otsa. “Kas sa tõesti arvad, et leiate tapja üles. Selle jutu peale arvan mina, et tulistaja oli proff. Pealegi arvan ma, et see ei olnud kohalik. Minul on sellega kõige vähem pistmist. Sa tead, et ma enam millegagi ei tegele, tegelen spordiga. Olen jahilaskmise liidu esimees. Aitan laskureid ja sponsoreerin neid oma äridest. Noh, aga kui kuulen midagi, eks siis paistab. Sinu number on mul olemas. Ma püüan selgitada, miks ta maha lasti. Need võisid küll mingid vankad olla.” Kaido tõuseb lauast ja sätib ennast minekule. Kaks härga hakkavad ka uniselt liikuma. Kaido pöörab ümber ja tuleb minu laua juurde tagasi. “Muide, see võis olla vabalt ka Varese Ix. Ta on siin Hispaaniast. Ja alati, kui ta Tallinnas käib, juhtub siin midagi.” Õhtul kell kuus istun kabinetis. Minu ees laual on patakas dokumente, neist pealmisega püüan parajasti tegeleda. Mõelda, kas lisada see käesoleva juurdluse toimikusse või mitte. Õiend välisjälgimise ülesande juurde Igor Varese kohta. Igor Vares kuulub püsivasse kuritegelikku grupeeringusse, kes tegeleb väljapressimiste, narko- ja tulirelvakaubandusega. Samuti võib sooritada tellimusmõrvasid. Teda kahtlustatakse mitme tellimusmõrva sooritamises Eesti territooriumil. 1992. aastast kuulub Kaitseliidu kiirreageerimise gruppi. On Kaitseliidu poolt valmistatud ette nii laskmiseks snaiperrelvast kui ka automaatrelvast. Omab Kaitseliidu poolt välja antud relvaluba automaattulirelva kandmiseks. Omab autot BMV numbrimärgiga 111ATT. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/kalle-klandorf/palgasodur-teine-osa-kassi-hiire-mang/?lfrom=334617187) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
КУПИТЬ И СКАЧАТЬ ЗА: 359.84 руб.