Сетевая библиотекаСетевая библиотека
Elavad surnud: Kuberneri t?us Robert Kirkman Jay Bonansinga “Elavate surnute” maailmas pole vihatumat meest kui Kuberner, despoot, kes juhib m??ristatud Woodbury linna, kellel on omaenda haiglane ?iglustunnetus, sundides vange linnarahva l?bustamiseks zombidega v?itlema. Aga kuidas ta alustas? Kuidas tast sai selline mees? Romaanisarja “Elavate surnute” esimene raamat “Kuberneri t?us” keskendub just sellele. Tuleb v?lja, et ta alustas vaikse, rahuliku muusika?rimehena, kes armastas v?ga oma venda ja vennat?tart. Ta muutus romaani jooksul on ??rmiselt suur, sama v?ib ?elda ka k?igi teiste raamatu tegelaste kohta. Kui palju oli Kuberneri muutumisel s??di just see, et ta ei suutnud ?igesti ?mbritsevale vastu astuda, et ta pidi tegema, mis tegi, elluj??miseks, kuni tast sai see, kes ta oli? Kas peitub Kuberner meis endis? On elavaid surnuid t?is maailm ja Brian Blake, ta vend Philip, tolle t?tar Penny ja nende s?brad Bobby ja Nick, kes ?ritavad keset zombide maailmal?ppu ellu j??da, alguses teisi inimesi otsides, siis neid umbusaldades, viimaks – kahjuks k?ll enamikku neist – vihates. Kui maailm meie ?mber drastiliselt muutub, kas j??me iseendiks v?i muutume? Nietzchet tsiteerides: „Kes v?itleb koletisega, peab ette vaatama, et temast endast ei saaks koletis. Kui pikalt s?gavikku vaadata, vaatab s?gavik sulle vastu.“ Ja sa ei saa sinna midagi parata, et vaatab. V?i saad? Robert Kirkman, Jay Bonansinga Elavad surnud: Kuberneri t?us Jeanie-B-le, Joeyle ja Billile… mu elu armastustele.     – Jay Soniale, Peterile ja Collette’ile… luban t??tada v?hem niipea, kui kolledzi eest on makstud.     – Robert Esimene osa T?HJAD INIMESED Surmas pole midagi kuulsusrikast. Iga?ks saab sellega hakkama.     – Johnny Rotten ?KS Brian Blake k?ssitab l?ppunud pimeduses, hirmust hingetu, p?lved valusalt tuikamas, ja m?tleb, et kui tal oleks veel teine k?tepaar, v?iks ta ka omaenda k?rvad kinni katta ja purunevate inimpeade h??li summutada. Kahjuks on ainsad Briani k?sutuses olevad k?ed parajasti h?ivatud tema k?rval kapis seisva t?druku v?ikeste k?rvade katmisega. Seitsmeaastane laps v?riseb ta k?te vahel ja v?patab pidevalt, kui kapiukse tagant kostab j?rjekordne MATS-GAAHH-T?MPS. Siis v?tab maad vaikus, mida katkestavad vaid saabastatud jalgade kleepuvad sammud plaaditud p?randal ja kiired vihased sosinad vestib??list. Brian hakkab j?lle k?hima. Ta ei saa sinna midagi parata. Ta v?itleb selle neetud k?lmetusega juba mitu p?eva, aga kangekaelne t?bi ei taha kuidagi ta liigeseid ja p?sekoopaid rahule j?tta. Nii juhtub temaga igal s?gisel, kui Georgia ilmad muutuvad r?skeks ja h?maraks. Niiskus imbub kontidesse, r??vib j?u ja muudab hingetuks. N??d tunneb ta iga k?hahooga palaviku tukslevat survet. Ta surub k?ed kindlamalt v?ikese Penny k?rvadele, kui l?kastades ja hingeldades k?garasse t?mbub. Ta teab, et tema ragisev k?ha ?ratab teisel pool kapiust ja maja s?gavamates soppides palju t?helepanu, aga ta ei saa midagi teha. Iga l?kastusega lahvatavad ta silme ees eredad s?demed nagu tilluke ilutulestik pimedatel sarvkestadel. Vaevu ?le meetri lai ja ehk meetri s?gavune kapp on pime nagu ?? ja lehkab koirohu, hiiresita ning vana seedripuu j?rele. H?maruses rippuvad plastikust ?likonnakotid riivavad Briani n?gu. Briani noorem vend Philip ?tles, et kapis v?ib k?hida k?ll. Brianil oli vaba voli kas v?i pea otsast k?hida – see meelitakski koletisi v?lja tulema – peaasi, et ta Philipi v?ikest t?tart oma neetud haigusse ei nakata. Vastasel juhul lubas Philip hoopis Briani pea puruks l??a. K?hahoog m??dub. M?ni hetk hiljem h?irivad vaikust uued luusivad sammud ukse taga: veel ?ks surnud olevus siseneb tapatsooni. Brian surub k?ed k?vemini Penny k?rvadele ja t?druk v?patab, kui Koljupurustamise s?mfoonia D-mollis uuesti esitusele tuleb. Kui Brian Blake’il oleks palutud seda heli kirjeldada, oleks ta ammutanud inspiratsiooni oma l?bikukkunud muusikapoe omaniku karj??rist ja ?elnud, et peade purustamise h??led meenutavad p?rgulikku l??kpillis?mfooniat, mingit s?rreaalset Edgard Var?se’i katkendit v?i John Bonhami pilves trummisoolot. Selles on korduvad v?rsid ja refr??nid: inimeste raske hingeldamine, j?rjekordse elava laiba lohisevad sammud, kirve vihin, tuhm m?tsatus, kui tera lihasse tungib… Ja viimaks suur l?ppm?ng, niiske surnud raskuse plartsatus ligasel parketil. J?rgmisel puhkehetkel raputavad Briani keha palavikuv?rinad. Vaikus on kurdistav. Briani silmad on n??d pimedusega harjunud ja ta m?rkab ukseprao alt sisse imbuva paksu arteriaalse vere esimest helki. See meenutab mootori?li. Ta t?mbab oma vennat?tre laienevast loigust eemale, kapi tagaossa saabaste ja vihmavarjude vahele. Penny Blake’i v?ikese teksakleidikese serv puudutab verd. Ta t?mbab selle k?hku ?ra ja hakkab plekki paaniliselt h??ruma, nagu v?iks vere sisseimbumine teda kuidagi nakatada. Brian t?mbub j?rgmise krampliku k?hahoo all k?garasse. Ta v?itleb sellega. Ta neelatab – valulik kurk oleks nagu klaasikilde t?is – ja haarab v?ikese t?druku oma embusse. Ta ei tea, mida ?elda v?i teha. Ta tahaks vennat?tart aidata. Tahaks sosistada midagi lohutavat, aga ?htki sobivat m?tet ei tule p?he. T?druku isa teaks, mida ?elda. Philip juba teaks. Tema leiab alati sobivad s?nad. Kui Philip Blake midagi ?tleb, soovivad teised salamisi, et oleksid ise selle peale tulnud. Tema ?tleb ja teeb alati seda, mis vaja. Nagu praegugi. Ta on koos Bobby v?i Nickiga seal v?ljas ja teeb, mis vaja… Samal ajal kui Brian k?ssitab pimeduses nagu hirmunud j?nes ja soovib, et teaks, mida vennat?trele ?elda. Arvestades sellega, et Brian Blake on kahest vennast vanem, tundub imelik, et ta on alati olnud n?rgem. Brian Blake on koos saapataldadega vaevu 170 sentimeetrit pikk kondine hernehirmutis, kes paistab oma kitsastest mustadest teksadest ja rebenenud Weezeri T-s?rgist vaevu v?lja. Kidur kitsehabe, punutud k?ev?rud ja Ichabod Crane’i tume juuksepahmakas loovad pildi 35-aastasest igavesti peeterpaanlikku limbosse m?istetud boheemlaslikust k?rendist, kes n??d koirohul?hnalises pimeduses p?lvitab. Brian hingab k?hinal sisse ja vaatab alla Penny suurtesse silmadesse ning t?druku tumma, kapih?maruses kummituslikult kahvatusse ja ?udusest moonutatud n?kku. T?druk on alati vaikne olnud ja tema portselannuku jume muudab ta peaaegu ebamaiseks. P?rast ema surma on ta j??nud veel kinnisemaks, kahvatumaks ja tundetumaks, nii et ta n?ib lausa l?bipaistev, ronkmustad juuksesalgud suuri silmi varjamas. Viimased kolm p?eva pole ta peaaegu s?nagi lausunud. Muidugi on need olnud erakordsed p?evad ja trauma m?jub lastele teistmoodi kui t?iskasvanutele, aga Brian kardab, et Penny v?ib olla ?okki saamas. «K?ik saab korda, pisike,» sosistab Brian ja paneb sellele punkti v?ikese h?dise k?hatusega. T?druk vastab midagi tema poole vaatamata. Ta pomiseb seda vaikselt, silmad maha l??dud, pisar m??rdunud p?sel helkimas. «Kuidas palun, Pen?» Brian surub ta enda vastu ja p?hib pisara ?ra. T?druk kordab seda veel kord ja veel kord ja veel, aga mitte otseselt Brianile. See on pigem nagu mantra, palve v?i loits: «Miski ei saa enam kunagi korda. Mitte kunagi, mitte kunagi.» «Kuss.» Ta surub t?druku pea ?rnalt vastu oma T-s?rki. Lapse n?gu on Briani ribide vastas soe ja niiske. Brian katab ta k?rvad, sest kuuleb v?ljastpoolt j?rjekordset kirvel??gi m?tsatust, kui tera purustab pealuu ja tungib l?bi k?vakesta v?limiste kihtide kuklasagara halli tarretisse. See on lirtsuv h??l, nagu l??daks pesapallikurikaga m?rga palli. Verine tomp langeb p?randale m?rja mopina, tuues kuuldavale kohutava niiske n?taka. Veidral kombel on just see heli Briani jaoks k?ige hullem: ??nes niiske m?tsatus, mis teatab surnukeha kukkumisest kallile keraamilisele plaatp?randale. Plaadid on eritellimusel valmistatud, keerukate kaunistuste ja asteegi mustriga. See on kaunis maja… V?i v?hemalt kunagi oli. M?ra lakkab j?lle. Taas j?rgneb kohutav tilkuv vaikus. Brian summutab k?hahoo, ta hoiab seda kinni nagu kohe l?hkevat raketti, et kuulda v?ljastpoolt vaevum?rgatavaid muutuseid hingamises v?i luusivaid samme verest ja sisikonnast libedal p?randal. N??d aga valitseb haudvaikus. Brian tunneb, kuidas laps tema k?rval pingule t?mbub – v?ike Penny valmistub veel ?heks kirvehoopide seeriaks – aga vaikus aina venib. Paari sentimeetri kaugusel kl?psatab lukk ja kapi uksenupp p??rdub. Brianil tuleb kananahk ihule. Uks avaneb. «H?sti, k?ik korras.» See suitsune viskih?nguline bariton kuulub mehele, kes n??d kapih?marusse piilub. Philip Blake pilgutab pimeduses silmi, n?gu higine ja zombide k?rvaldamisest punane, verest m??rdunud kirves tugevas t??lisek?es. «Oled sa kindel?» pomiseb Brian. Philip ei pane venda t?hele ja vaatab alla oma t?tre poole. «K?ik on h?va, pisike. Issi on terve.» «Oled sa kindel?» kordab Brian k?hides. Philip silmitseb oma venda. «Kata suu kinni, semu.» «Oled sa kindel, et ?hk on puhas?» k?hiseb Brian. «Pisike?» Philip Blake r??gib oma t?trega v?ga ?rnalt ja tema kerge l?unaosariikide aktsent varjutab ereda v?givallas?deme, mis alles n??d ta pilgus kustuma hakkab. «J?? n??d korra siia, selge? P?si siin, kuni issi ?tleb, et v?id v?lja tulla. Saad aru?» Kahvatu t?drukuke noogutab arusaamise m?rgiks n?rgalt. «L?hme, semu,» kutsub Philip oma vanemat venda peidukohast v?lja. «Koristamisel oleks su abi vaja.» Brian ajab end raskustega jalule ja tungib mantlite vahelt l?bi. Kapist v?lja astudes paneb vestib??li ere valgus silmi pilgutama. Ta vahib ringi, k?hib ja vahib veel natuke. Hetkeks tundub, et kahekorruselise koloniaalstiilis h??rberi uhkes eeskojas, mida valgustavad peened vaskl?htrid, k?ib halvatud remondimeeste renoveerimist??. Seinte sinakasrohelist krohvi m??rivad suured baklazaanlillad laigud. P?randaliiste ja simsse kaunistavad mustad ja tumepunased tindilaigud. Siis haarab ta pilk p?randal lebavaid kogusid. Kuus laipa vedelevad veristes hunnikutes, k?ed-jalad laiali. Vanust ja sugu on kohutava tapat??, plekilise kahvatu naha ja moonutatud peade t?ttu v?imatu eristada. K?ige suurem lebab suure paraadtrepi jalamil aeglaselt suurenevas sapiloigus. Teine, v?ib-olla kunagine majaperenaine, s?bralik v??rustaja, kes pakkus omal ajal virsikukooki ja L?una k?lalislahkust, on n??d kaunile valgele parkettp?randale pikali sirutatud ja tema katkisest kolbast siugleb v?lja peen riba hallollust. Brian Blake tunneb tugevat iiveldust ja neelatab kramplikult. «H?sti, h?rrased, t??d on siin palju,» p??rdub Philip kahe kambaj?mmi Nicki ja Bobby ning oma venna poole, aga Brian peaaegu ei kuulegi teda ?le oma p??ritava s?dame tuksete. Viimase kahe p?eva jooksul on Philip hakanud h?vitatuid «kaks korda k?psetatud sealihaks» kutsuma. Brian m?rkab veel m?ne j??nuseid tumedatel poleeritud p?randalaudadel elutoa l?vel. V?ib-olla teismelised, kes siin kunagi elasid, v?i v??rad, keda v?eti vastu t?iesti k?lalislahkusetu nakatunud hammustusega. N??d ?mbritsevad neid kiirtena arteriaalse vere j?ljed. ?ks poiss v?i t?druk, l?mastatud pea n?oga p?randa poole nagu ?mberl?inud supipott, pumpab ikka veel katkise tulet?rjeh?drandina p?randale punast verd. M?nede teiste kolpades turritavad k?epidemeni sisse tunginud v?ikesed kirved nagu maadeavastajate uhked lipukesed kunagi k?ttesaamatutes m?etippudes. Brian t?stab kiiresti k?e suu ette, nagu saaks ta k?hust ?les tulvavat t?usulainet tagasi hoida. Ta tunneb pealael ?rna puudutust, nagu sibliks seal m?ni koiliblikas. Ta vaatab ?les. L?htrilt tema pea kohal tilgub verd. ?ks piisk tabab Briani nina. «Nick, mine too ?ige need katteriided, mida me n?gime…» Brian langeb p?lvili, naaldub ettepoole ja oksendab h??lekalt parketile. Aurav helepruun mass ujutab p?randaplaadid ?le ja seguneb langenud surnute roojaga. Pisarad k?rvetavad Briani silmi, kui ta nelja p?eva ahastuse endast v?lja laseb. Philip Blake toob kuuldavale pingsa ohke. Adrenaliin pumpab endiselt ta soontes. Hetkeks ei p??agi ta vennale appi minna, vaid lihtsalt seisab, paneb verise kirve k?est ja p??ritab silmi. Ime, et Philipi silmamunad pole aastate jooksul venna peale silmade p??ritamisest ?ra kulunud. Aga mida ta siis tegema peaks? See vaene hoorapoeg on ta pereliige ja perekond on perekond, eriti sellistel erakordsetel aegadel nagu praegu. Nende sarnasus on silmaga n?ha, seda ei saa Philip eitada. Philip Blake on pikk, sihvakas ja sitke mees t??lise tugevate lihastega, aga tal on samasugused tumepruunid silmad ja s?simustad juuksed nagu ta vennal, p?ritud Mehhiko-Ameerika segap?ritolu emalt. Mamma Rose’i neiup?lvenimi oli Garcia. Lapsed olid l?inud tema n?gu ega sarnanenud sugugi oma isale, suurele ja j?medale ?oti-iiri p?ritolu alkohoolikule Ed Blake’ile. Brianist kolm aastat noorem Philip oli aga p?rinud k?ik perekonna lihased. N??d on ta ?le 180 sentimeetri pikk mees tatari vuntside ja ratturi vanglat?toveeringutega, kulunud teksades, t??saabastes ja puuvillases s?rgis. Ta m?tleb parajasti oma aukartust?ratava koguga ropsiva venna kohal k?rguda ja ?elda paar karmi s?na, aga peatub siis. Ta kuuleb vestib??li teisest otsast midagi, mis talle sugugi ei meeldi. Bobby Marsh, Philipi vana s?ber keskkoolist, seisab trepijalamil ja p?hib kirvetera oma XXL-suuruses teksadesse puhtaks. Bobby Marsh on t?se 32-aastane ?likooli pooleli j?tnud eluheidik, pikad rasvased juuksed patsi seotud, mitte just haiglaselt ?lekaaluline, aga ikkagi ?sna paks, just selline kutt, keda ta Burke’i keskkooli kaas?pilased oleksid rasvarulliks kutsunud. N??d j?lgib ta Brian Blake’i oksendamist ja itsitab n?rviliselt, nii et vats vabiseb. See on r??mutu ja ??nes naer, mida Bobby ei n?i suutvat tagasi hoida. Tema pinev itsitamine sai alguse kolme p?eva eest, kui ?ks esimesi ebasurnuid Augusta lennujaama l?hedal tankla t??kojast v?lja tuikus. Verest l?bi imbunud tunkedes ?lin?pp loivas varjust v?lja, tualettpaberi riba talla k?lge kleepunud, ja ?ritas hambad Bobby paksu kaela l??a, enne kui Philip vahele astus ja elukale s?rgkangiga virutas. See avastus, et tugevast l??gist p?he ?ldjuhul piisab, pani Bobby veelgi n?rvilisemalt naerda turtsuma – kindlasti kaitsemehhanism – ja ?revalt patrama, kuidas «vees on midagi kahtlast, mees, t?pselt nagu kuradi musta surma ajal». Aga Philip ei tahtnud juba tollal selle pasatormi p?hjuseid teada ja see ei huvitanud teda ka n??d. «Hei,» h?ikab Philip kogukale sellile. «On see sinu meelest ikka veel naljakas?» Bobby naer katkeb. Toa teises servas, hetkel ??sse mattunud h?mara tagaaia poole avaneva akna all peab ?revalt vahti neljas kogu. Nick Parsons, veel ?ks s?ber Philipi tormakast lapsep?lvest, on sitke ja sihvakas 30-ndates mees igavese spordipoisi lakutud v?limuse ja s?jav?elise l?hikese soenguga. Seltskonna k?ige usklikuma mehena on Nickil olnud eriti raske kunagiste inimolendite h?vitamisega harjuda. N??d on tema p?ksid ja tossud verepritsmeid t?is ja ta j?lgib ?okist punaste silmadega, kuidas Philip Bobbyle l?hemale astub. «Vabandust, mees,» pomiseb Bobby. «Mu t?tar on seal sees,» lausub Philip Marshile ebamugavalt l?hedale seistes. Philip Blake’i soontes s?ttib hetkega raevu, paanika ja valu plahvatusohtlik segu. Bobby l??b silmad verega m??ritud p?randale. «Vabandust. Vabandust.» «Too katteriided ?ra, Bobby.» Paari meetri kaugusel on Brian Blake endiselt p?lvili, purskab v?lja viimasegi maosopis leiduva ja j??b siis kuivalt k??ksuma. Philip astub oma vanema venna k?rvale ja p?lvitab. «Lase k?ik v?lja.» «Ma… Ee…» k?histab Brian ninaga t?mmates ja ?ritab terviklikke m?tteid moodustada. Philipi suur, m??rdunud ja pahklik k?si langeb venna k?ssi vajunud ?lgadele. «Pole midagi, vennas. Lihtsalt lase k?ik v?lja.» «A-anna andeks.» «Pole midagi.» Brian v?tab ennast kokku ja p?hib k?eseljaga suud. «K-kas te v?tsite nad k?ik maha?» «Jah.» «Oled kindel?» «Jep.» «Otsisite ikka igalt poolt? Keldrist ka?» «Just nii. K?igist magamistubadest samuti, isegi p??ningult. Viimane ronis peidust v?lja sinu neetud k?ha peale, see ?rataks isegi surnud. Teismeline plika, ?ritas ?ht Bobby l?ugadest l?unaks s??a.» Brian neelatab valusalt. «Need inimesed… Nad… Elasid siin.» Philip ohkab. «Enam mitte.» Brianil ?nnestub viimaks ringi vaadata. Siis t?stab ta pilgu venna poole. Ta n?gu on pisaratest m?rg. «Aga nad olid ju nagu… Perekond.» Philip noogutab s?nagi lausumata. Ja mis siis sellest, tahaks ta ?lgu kehitada, aga piirdub lihtsalt noogutamisega. Ta ei m?tle ?sja maha l??dud zombiperele ega viimase kolme p?eva jooksul korda saadetud rabava veret?? tagamaadele, talle ei tule p?he, et ta tapab inimesi, kes olid alles ?sja jalkaemad, postiljonid ja bensiinijaama t??tajad. Eelmisel p?eval oli Brian alustanud mingit debiilset intellektuaalset tiraadi moraali ja eetika erinevustest: moraalses m?ttes ei tohiks mitte kunagi kedagi tappa, eetika seisukohast aga, mis on midagi pisut erinevat, v?iks elu v?tta ainult enesekaitseks. Philip aga ei pea nende tegevust tapmiseks. Pole ju v?imalik tappa midagi, mis on juba surnud. Nad tuleb puruks litsuda nagu putukad ja sealjuures ei tohi nii palju m?elda. Praegu ei m?tle Philip isegi oma v?ikese kamba j?rgmisele sammule, mis j??b t?en?oliselt tema otsustada (pole m?tet eitada, et temast on saanud seltskonna de facto juht). Praegu on Philip keskendunud ainult ?hele eesm?rgile. Sellest ajast peale, kui nende ?udusunen?gu v?hem kui seitsmek?mne kahe tunni eest algas – siiani teadmata p?hjustel –, pole Philip Blake suutnud m?elda millelegi muule peale Penny kaitsmise. Just seep?rast ta kaks p?eva tagasi oma kodulinnast Waynesborost lahkuski. V?ike talunike linnake Kesk-Georgia idaosas vajus kiiresti kaosesse, kui inimesed hakkasid surema ja tagasi tulema, aga just Penny turvalisus veenis Philipit l?puks kodust p?genema. Just Penny p?rast kutsus ta appi oma keskkoolis?brad ja asus teele Atlanta poole, kus pandi uudiste j?rgi p?sti p?genikekeskuseid. Ta tegi seda k?ike Penny p?rast. Philip Blake’il pole enam kedagi peale Penny. Ainult t?tar annab talle j?udu j?tkata ja leevendab s?damevalu. Juba ammu enne seletamatu epideemia puhkemist katkestas Philipi unetuid ?id kella kolme paiku valus??st murtud s?dames. Just sel ajal kaotas ta vihmam?rjal maanteel Athensist l?unas oma naise – uskumatu, et juba peaaegu nelja aasta eest. Sarah l?ks k?lla s?brale Georgia ?likoolis, napsitas pisut ja tema auto kaotas Wilkesi maakonnas k??nulisel teel juhitavuse. Kohe, kui Philip laiba tuvastas, m?istis ta, et ta elu on igaveseks muutunud. Ta ei kahelnud hetkekski, mis olnuks ?ige otsus, ja hankis endale kaks t??kohta, et Pennyt toita, riietada ja tema eest hoolt kanda, aga ta ise polnud enam kunagi endine. V?ib-olla sellep?rast see k?ik juhtuski. Jumala v?ike nali. Kui tirtsuparved l?henevad ja j?gede vesi vereks muutub, saab juhiks mees, kellel on k?ige rohkem kaotada. «Enam pole t?htis, kes nad olid,» ?tleb Philip oma vennale. «V?i mis nad olid.» «Jah. K?llap sul on ?igus.» Brian on n??d suutnud end istukile ajada, ta k?ssitab r?tsepistmes ja hingab s?gavalt ning k?hinal. Ta j?lgib Bobbyt ja Nicki, kes toa teises otsas suuri koormakatteid lahti rullivad ja pr?gikotte raputavad. Nad hakkavad ikka veel verest tilkuvaid laipu katteriietele veeretama. «T?htis on ainult see, et me l?ime siin platsi puhtaks,» s?nab Philip. «T?na ?htuks v?ime siia j??da ja kui hommikul bensiini leiame, j?uame homme Atlantasse.» «Aga see pole ?ldse loogiline,» pomiseb Brian ?helt laibalt teisele vaadates. «Millest sa r??gid?» «Vaata neid.» «Mida?» Philip heidab ?le?lapilgu pereema j?ledatele j??nustele, mida parajasti riide sisse keeratakse. «Mis nendega on?» «Ainult nende perekond.» «Ja siis?» Brian k?hib varrukasse ja p?hib suud. «Ma m?tlen… Siin oli ema, isa, neli teismelist last… Ja ongi k?ik.» «Ja mis sellest?» Brian vaatab ?les Philipi poole. «Kuidas pagan see juhtuda sai? Kas nad k?ik… muutusid koos? Kas ?ks sai hammustada ja t?i nakkuse sisse?» Philip m?tleb hetkeks j?rele, sest l?ppude l?puks ?ritab ka tema alles sellest hullumeelsusest sotti saada, aga viimaks v?sib ta juurdlemisest ja k?sutab: «Tule n??d, aja oma laisk perse maast lahti ja aita meid.» Neil kulub maja koristamiseks umbes tund aega. Penny istub kogu selle aja kapis. Philip toob talle ?hest lastetoast pehme m?ngulooma ja lubab, et varsti v?ib v?lja tulla. Brian k??rib aeg-ajalt k?hahoogude k?es vappudes p?randalt verd, samal ajal kui ?lej??nud kolm meest riidega kaetud laibad minema tassivad: kaks suuremat ja neli v?iksemat, tagumisest terrassiuksest v?lja ja ?le seedripuust veranda. Septembril?pu ??taevas on pea kohal selge ja k?lm nagu mustav ookean, mille s?rav t?hek?lv narritab neid oma k?igutamatult l?busa s?delusega. Kolme mehe hinge?hk aurab pimeduses, kui nad oma kandameid ?le h?rmatisega kaetud terrassi lohistavad. Nad kannavad v??l kirkasid. Philipil on p?ksiv?rvli vahele torgatud p?stol, vana 22-kaliibriline Ruger, mille ta aastate eest kirbuturult ostis, aga praegu ei taha keegi laskudega koolnute t?helepanu ?ratada. Tuul kannab nendeni elavate surnute ise?raliku mantra, katkendlikud oigavad h??led ja lohisevad sammud, mis kostavad kusagilt naaberaedade pimedusest. Varas?gis on Georgias olnud ebatavaliselt k?lm ja t?na peaks elavh?bedasammas j??ma napilt ?le nulli, v?ib-olla n?itama paari miinuskraadigi. V?hemalt nii ennustas kohalik raadiojaam, enne kui ?lekanne ?kki staatilise m?ra puhanguga katkes. Siiani on Philip ja tema kaaslased Briani BlackBerry kaudu televiisoril, raadiol ja internetil silma peal hoidnud. Keset ?le?ldist kaost ?ritavad uudistesaated inimestele kinnitada, et k?ik on k?ige paremas korras, vanal heal valitsusel on k?ik kontrolli all ja see v?ike ebameeldiv vahejuhtum saab vaid m?ne tunniga lahendatud. Tsiviilkaitse kanalitel edastatakse regulaarselt hoiatusi, mis manitsevad inimesi kodudesse j??ma, h?redalt asustatud piirkondadest hoiduma, sageli k?si pesema, ainult pudelivett jooma ja bla-bla-bla. Muidugi ei tea keegi vastuseid. K?ige kurjakuulutavamaks endeks on ?ha kasvav vaikivate jaamade arv. ?nneks on tanklates veel k?tust, poodides leidub k?llaga kaupa ja elektriliinid, valgusfoorid, politseijaoskonnad ning muu tsiviliseeritud maailma infrastruktuur n?ib vastu pidavat. Philip aga kardab, et elektrivoolu katkemine t?stab panused kujuteldamatult suureks. «Viskame nad garaazi taha pr?gikasti,» ?tleb Philip v?ga tasa, peaaegu sosinal ja veab kaks riidesse m?ssitud tompu kolme autoga garaazi k?rvale puitaiani. Ta tahab sellega kiiresti ja vaikselt ?hele poole saada, et zombisid mitte ligi meelitada. Ei mingit tuld, valju m?ra v?i laske, kui tema sinna midagi parata saab. Kahemeetrise seedripuust aia taga on kitsas kruusatee, mis viib tagaaedade ruumikate garaazide reani. Nick lohistab oma koorma tugeva raudriiviga puitv?ravani. Ta paneb pambu k?est ja avab v?rava. Teisel pool ootab teda seisev laip. «ETTEVAATUST, POISID!» h??atab Bobby Marsh. «J?? vait, kurat,» sisistab Philip, kes on juba poolel teel v?ravani, k?si kirka j?rele sirutumas. Nick p?rkab tagasi. Zombi s??stab matsutades tema poole ja Nicki rinnast j??b puudu vaid paar millimeetrit. Kollased hambad kl?bisevad j?uetult nagu kastanjetid. Kuuvalgel n?eb Nick, et tegu on eaka vanamehega r?baldunud sviitris, golfip?kstes ja kallistes naelkingades. Tema piimjatest kataraktidega kaetud silmadest peegeldub kuu kahvatu helk. Kellegi vanaisa. Nick j?uab talle ainult ?he pilgu heita, enne kui ta komistab ja lopsakale aasnurmikavaibale istukile kukub. Just siis, kui surnud golfim?ngija l?bi avause aiamurule koperdab, v?lgatab l?bi ?hu roostes teras. Philipi kirka tungib otse koletise p?he, purustab vanamehe kolju nagu kookosp?hkli, l?bistab k?vakesta tiheda membraani ja tungib tarretiselaadsesse kiirusagarasse. Kostab selleri murdmist meenutav h??l ja hoop pritsib laiali musta roiskunud vedelikku. Palavikuline ind vanaisa n?ol kustub kohe nagu multifilm, mille prozektor on v?lja l?litatud. Zombi vajub maha ja kukub kokku kohmakalt nagu t?hi kartulikott. S?gavale koljusse tunginud kirka t?mbab Philipi endaga kaasa. Ta sikutab. Teravik on kinni j??nud. «Pange see pagana v?rav kinni, pange see kinni ja vaikselt, kurat v?taks,» k?sib Philip ikka veel ?reval lavasosinal ja surub oma vasaku jala terasninaga raidurisaapa laiba katkisele koljule. Tema kaks kaaslast liiguvad korraga nagu mingis veidras tantsus. Bobby pillab oma kandami maha ja kiirustab v?rava juurde. Nick rabeleb p?sti ja taganeb ?udusest juhmina. Bobby l??b kiiresti rauast riivi kinni. Selle metalne kolksatus on nii vali, et kajab pimedatest aedadest vastu. L?puks kisub Philip oma kirka zombi kangekaelsest koljust lahti – see teeb pehmelt lirtsuvat h??lt – ja p??rdub parajasti majaelanike j??nuste poole, pea paanikast huugamas, kui kuuleb maja poolt midagi veidrat ja ootamatut. Ta t?stab pilgu ja n?eb koloniaalstiilis maja tagak?lge, mille aknas p?leb ere valgus. Klaasist verandaukse taga seisab Brian ja viipab Philipile ja teistele neid kiiresti tagasi kutsudes. Briani n?ost paistab ?revus. Philip m?istab, et asi pole surnud golfim?ngijas – midagi on valesti. Armas jumal, tee nii, et see poleks Penny. Philip pillab kirka k?est ja tormab m?ne sekundiga ?le muru. «Aga need laibad?» h?ikab Bobby Marsh talle j?rele. «J?ta sinna,» karjub Philip, h?ppab verandatrepist ?les ja jookseb ukse juurde. Paokil liugukse peal ootab teda Brian. «Ma pean sulle midagi n?itama,» ?tleb ta. «Milles asi? Kas Pennys? On ta terve?» Philip lipsab hingetuna sisse. Ka Bobby ja Nick tulevad tema j?rel ?le veranda ja poevad sooja tuppa. «Pennyga on korras,» lausub Brian. Tal on k?es raamitud foto. «K?ik on h?sti. Ta ?tles, et j??b hea meelega veel m?neks ajaks kappi.» «Judas Priest, Brian, mida kuradit?» Philip t?mbab hinge, k?ed rusikasse surutud. «Ma pean sulle midagi n?itama. Tahad t?na ??seks siia j??da?» Brian p??rdub klaasukse poole. «Vaata. Kogu pere suri siin sees, k?ik koos, eks? K?ik kuuekesi? Kuuekesi?» Philip p?hib laupa. «J?ua juba asjani.» «Vaata. Millegip?rast muutusid nad k?ik koos. Terve perega, eks?» Brian k?hib ja osutab siis kuuele kahvatule tombule garaazi k?rval. «Neid on seal v?ljas kuus. Vaata. Ema, isa ja neli last.» «Ja mis siis?» Brian n?itab talle raamitud portreefotot: sama perekond ?nnelikumatel p?evadel, n?gudel s?titud naeratused, seljas viisakad p?hap?evariided. «Ma leidsin selle klaverilt,» s?nab ta. «Ja…?» Brian osutab noorimale lapsele fotol, ?heteist- v?i kaheteistaastasele meresinises ?likonnas poisile blondide lokkide ja kange naeratusega. Ta vaatab oma vennale otsa ja lausub v?ga t?siselt: «Fotol on seitse inimest.» KAKS V??rikas kahekorruseline koloniaalstiilis h??rber, mille Philip nende pikemaks peatuseks valis, asub h?sti hooldatud k?rvalt?naval keset puudega ja aiaga ?mbritsetud lab?rintlikku kompleksi nimega Wiltshire’i Rajoon. Kahek?mne nelja ruutkilomeetrine kogukond asub Atlantast umbes kolmk?mmend kilomeetrit ida pool 278. maantee l?hedal keset kauneid m?nde ja hiiglaslikke vanu tammepuid. L?una pool piirneb asula Fuzzy Zoelleri kavandatud kolmek?mne kuue auguga golfiraja laiade laugete n?lvadega. Tasuta bro???ris, mille Brian Blake varem samal ?htul mahaj?etud valvuriputka p?randalt leidis, kirjeldatakse seda paika nagu Martha Stewarti m?rga unelmat. «Wiltshire’i Rajoon pakub auhinnatud elustiili maailmatasemel mugavustega. Ajakiri «Golf ja elu» nimetas seda «parimatest parimaks». Siin asub ka Shady Oaksi AAA viie t?rni kuurort ja spaa. ??p?evaringsed turvapatrullid. Kodud alates 475 000 dollarist kuni ?le miljonini.» Blake’ide seltskond sattus uhketele v?ravatele loojangul, kui nad olid end Philipi roostelaigulisse Chevy Suburbanisse surunud, et Atlanta p?genikekeskusesse s?ita. Nad n?gid esitulede valguses peenelt kaunistatud rauast aiaposte ja k?rget v?ravakaart, millel ilutses metallt?htedes Wiltshire’i nimi, ning otsustasid l?hemalt uurida. Algul arvas Philip, et siin v?iks teha kiire vahepeatuse, pisut puhata ja viimaseks teel?iguks varusid t?iendada. Ehk oleks siin isegi m?ni teine elav inimene, m?ni hea samariitlane, kes oleks valmis neid aitama. Aga kui viis v?sinud, n?ljast ja n?rvilist teelist kiiresti h?marduvas ?htus Wiltshire’i k??nulistele teedele esimese ringi peale tegid, m?istsid nad, et see paik oli enamjaolt surnud. ?hestki aknast ei paistnud valgust. Sisses?iduteedele v?i teeserva oli j??nud v?ga v?he autosid. ?hel t?navanurgal purskas hooletusse j?etud tulet?rjeh?drandist aiamurule vahust vett. Teise nurga peal istus h?ljatud BMW, purunenud esiots ?mber laternaposti kaardunud, kaass?itja poolne k?verdunud uks lahti. Siit oli lahkutud kiiruga. Nende lahkumise peamist p?hjust v?is m?rgata golfiraja kaugetes varjudes, orgudes majade taga ja siin-seal isegi h?sti valgustatud t?navatel. Zombid tuigerdasid sihitult ringi nagu esialgsete inimeste kummituslikud kestad ja nende ammuli suudest kostis karedaid oigeid, mida Philip laiade ?sjasillutatud t?navate lab?rindis ekseldes juba kaugelt kuulis, isegi l?bi Suburbani kinniste akende. Epideemia, jumala viha v?i mis iganes see ka polnud, Wiltshire’i Rajooni oli see n?htavasti tabanud kiiresti ja ootamatult. Enamik ebasurnuid uitasid kaugemal golfiraja k?ngaste ja jalgteede vahel. Miski pidi seal protsessile kaasa aitama. V?ib-olla on enamik golfim?ngijaid vanad ja aeglased. V?ib-olla maitsevad nad ebasurnutele eriti h?sti. Kes teab? Aga isegi sadade meetrite kauguselt puude vahelt ja aedade kohalt v?ib n?ha, et hiiglaslikku klubihoonete, k?nniteede, sildade ja liival?ksude kompleksi on ebasurnuid kogunenud k?mnete, v?ib-olla isegi sadade kaupa. ??pimeduses meenutavad nad laisalt taru ?mber tiirutavaid putukaid. Vaatepilt on rahutukstegev, aga millegip?rast j?ttis see fenomen naaberasula l?putu tupikt?navate ja kaarduvate alleede ringi ?sna t?hjaks. Mida kauem Philip ja tema ?llatunud kaasreisijad majade vahel tiirutasid, seda enam hakkasid ka nemad ihaldama osa sellest auhinnatud elustiilist, kas v?i natukesekski, et varusid t?iendada ja akusid laadida. Nad arvasid, et v?iks siin ?? veeta ja hommikul j?lle teele asuda. Nad valisid suure koloniaalstiilis h??rberi Green Briari t?nava l?pus, sest see tundus olevat golfirajast piisavalt kaugel, et zombisumma t?helepanu eest p??seda. Majal oli suur aed, kust oli kaugele n?ha ja mida ?mbritses k?rge tugev tara. Pealegi tundus see olevat t?hi. Aga kui nad Suburbani ettevaatlikult ?le muru k?lgukse juurde tagurdasid, uksed lahti ja v?tmed ette j?tsid ning ?ksteise j?rel aknast sisse hiilisid, hakkas maja neid kohe alt vedama. Teiselt korruselt kostsid esimesed kriuksuvad h??led ja Philip saatis Nicki tagasi auto pagasiruumi pakitud kirveste j?rele. «Ma ju r??gin, et me saime k?ik k?tte,» seletab Philip, ?ritades rahustada oma venda, kes istub k??gi teises otsas hommikus??gilauas. Brian ei ?tle midagi, ainult j?llitab oma l?bivettinud hommikuhelbeid. Tema k?eulatuses on k?harohu pudel, millest Brian on juba poole sisse kaaninud. Penny istub tema k?rval ja ka tema ees on kausit?is Kapten Kr?mpsu. Kausi k?rval istub v?ike pehme pirnisuurune pingviin. Iga natukese aja tagant t?stab Penny lusika m?nguasja suu juurde, nagu jagaks ta temaga hommikus??ki. «Me otsisime iga viimase kui nurga l?bi,» j?tkab Philip ja avab ?he kapi teise j?rel. K??k on t?eline k?llusesarv, tulvil j?ukama rahva toiduvarusid ja luksuskaupu: gurmeekohv, k?simikserid, kristallkarikad, veiniriiulid, isetehtud pasta, peened moosid, igat sorti kastmed, kallis alkohol ja k?ikv?imalikud k??gimasinad. Vikingi suur k??gisektsioon on kiiskavalt puhas ja hiiglaslik k?lmik on t?is kallist liha, puuvilju, m??rdeid, piimatooteid ja v?ikeseid Hiina kiirtoidu karpe, milles on ikka veel v?rskeid toiduj??ke. «V?ib-olla oli ta m?ne sugulase juures k?las,» lisab Philip, m?rgates riiulil kena single malt viskipudelit. «N?iteks vanavanemate v?i m?ne s?bra juures, mida iganes.» «P?ha Jeesus, vaadake seda!» h??atab Bobby Marsh ruumi teisest otsast. Ta seisab sahvriuksel ja silmitseb isukalt seal peituvat k?llust. «Nagu Willy Wonka ja tema pagana ?okolaadivabrik. K?psised, biskviit, isegi sai on ikka veel v?rske.» «Siin on ohutu, Brian,» s?nab Philip ja v?tab viskipudeli riiulilt alla. «Ohutu?» Brian Blake p?rnitseb lauaplaati. Ta k?hib ja krimpsutab n?gu. «Nii ma ?tlesin. Tegelikult m?tlen…» «Veel ?ks kadus ?ra,» kostab h??l k??gi teisest nurgast. Nick vahetab juba viisteist minutit n?rviliselt kanaleid v?ikesel kraanikausi kohale kapi k?lge kinnitatud plasmateleril. Ta otsib kohalikke uudiseid ja n??d, kell kolmveerand kaksteist Kesk-Ameerika aja j?rgi uppus Atlanta Fox 5 uudistekanal staatilisse lumme. Peale riiklike kanalite, kus n?idatakse loodusdokumentaalide ja vanade filmide korduseid, on j?rele j??nud vaid Atlanta usaldusv??rne CNN ja ka sealt tuleb ainult h?daolukorra automaatteateid, samu hoiatavaid s?numeid, mida on edastatud juba mitu p?eva. Isegi Briani BlackBerry hakkab otsi andma, signaal on selles paigas v?ga n?rk. Kui seade t??tab, t?itub see sihitute e-kirjade, Facebooki postituste ja anon??msete s?utsudega, mis sisaldavad salap?raseid s?numeid nagu: …JA KUNINGRIIK LASKUB PIMEDUSSE… …K?IK SAI ALGUSE TAEVAST ALLA KUKKUNUD LINDUDEST… …P?LETAGE K?IK MAHA P?LETAGE K?IK… …P?HADUSETEOTUS… …K?IK JOBUD SUREVAD… …ISSANDA KOJAST ON SAANUD DEEMONITE PESA… …?RGE MIND S??DISTAGE, MA OLEN LIBERAAL… …K?IGE PERSE… «L?lita v?lja, Nick,» s?nab Philip s?ngelt ja vajub hommikus??gilaua taha istuma, pudel k?es. Ta kortsutab kulmu ja sirutab k?e selja taha, kus p?stol vastu selga surub. Ta asetab Rugeri lauale, avab pudeli ja v?tab korraliku lonksu. Nii Brian kui Penny j??vad relva p?rnitsema. Philip paneb pudelile korgi peale ja viskab selle ?le k??gi Nickile, kes p??ab viski kinni osariigi parima p??dja osavusega – see ta ju kunagi oli. «Vaata natuke aega alkoholikanalit. Puhka pisut, ?ra vahi kogu aeg ekraani.» Nick proovib natuke. V?tab veel ?he s??mu, keerab siis korgi peale ja viskab pudeli Bobbyle. Bobby pillab selle peaaegu maha. Ta seisab ikka veel sahvri l?hedal ja on ametis terve k?psisepaki h?vitamisega, must puru juba suunurkadesse kogunemas. Ta loputab k?psised suure viskis??muga alla ja toob kuuldavale t?nuliku r?hitsuse. Philip ja tema kaks s?pra on harjunud koos jooma ja t?na vajavad nad seda rohkem kui iial varem. See traditsioon sai alguse nende esimesel aastal Burke County keskkoolis, kui nad ?ksteise aedades telkimas k?isid, et piparm?ndilik??ri ja arbuusiveini kaanida. Hiljem liikusid nad edasi ?lle-viskikokteilidele p?rast jalgpallimat?e. Keegi ei talu napsu nii nagu Philip Blake, aga teised kaks on alkorallis tema tasav?gised konkurendid. Abielu algusaastatel k?is Philip sageli v?ljas keskkoolis?pradega laaberdamas, sest ta tahtis meenutada, mis tunne oli olla noor, vallaline ja vastutustundetu. P?rast Sarah’ surma aga l?ksid kolme mehe teed lahku. ?ksikvanema stressirikas elu, pikad p?evad autoremondit??kojas ja ??d veoki roolis, Penny voodikonkus magamas, olid teda kurnanud. Poiste ?htused peod muutusid ?ha harvemaks. M?nikord aga – tegelikult alles eelmisel kuulgi – leiab Philip siiani aega, et koos Bobby ja Nickiga Tally Hos, Vankriratta k?rtsis v?i m?nes muus Waynesboro pubis r??msalt pummeldada (mamma Rose hoiab sel ajal Pennyl silma peal). Viimastel aastatel on Philip m?tlema hakanud, kas ta k?ib Bobby ja Nickiga v?ljas lihtsalt rutiinist, et end elusana tunda. V?ib-olla sellep?rast otsiski ta ?les just Bobby ja Nicki, kui eelmisel p?hap?eval kui Waynesboros olukord hapuks l?ks ja ta otsustas Pennyga ohutumasse paika liikuda. Poisid meenutasid talle ta minevikku ja sellest oli millegip?rast abi. Samas polnud ta ?ldse kavatsenud Brianit kaasa v?tta. Temaga oli Philip kohtunud juhuslikult. Esimesel reisip?eval, Waynesborost umbes 60 km kaugusel l??nes tegi ta kiire k?rvalep?ike Deeringisse, et ema ja isa k?ek?igu j?rele uurida. Eakas paar elas Fort Gordoni s?jav?ebaasi l?hedal vanainimeste asulas. Kui Philip vanemate v?ikesesse majja j?udis, avastas ta, et kogu Deeringi elanikkond oli turvalisuse huvides baasi ?le viidud. See oli hea uudis. Halb uudis oli see, et ta leidis majast Briani. Ta peitis end mahaj?etud hoones, k?ssitas keldrinurgas, sest arvukad elavad surnud olid talle hirmu naha vahele ajanud. Philip oli peaaegu unustanud uusima vahejuhtumi venna elus: Brian kolis koju tagasi, kui tema abielu p??rase Jamaica t?drukuga Gainesville’ist metsa l?ks – s?na otseses m?ttes. T?druk j?ttis ta maha ja l?ks Jamaicasse tagasi. Lisaks veel pidevad l?bikukkumised, mis saatsid k?iki Briani vanemate rahastatud segaseid ?riplaane (n?iteks viimane geniaalne idee avada Athensis muusikapood, nagu neid poleks niigi iga nurga peal). Philipile ei meeldinud m?te oma venna eest hoolt kanda, ?ksk?ik kui l?hikest aega. Aga mis tehtud, see tehtud. «Kuule, Philly,» kostab Bobby k??gi teisest otsast viimaseid k?psiseid suhu toppides, «mis sa arvad, kas linnade p?genikekeskused on veel avatud?» «Kes teab?» Philip vaatab oma t?tre poole. «Kuidas l?heb, kullake?» V?ike t?druk kehitab ?lgu. «Pole viga.» Tema h??l on vaevukuuldav nagu katkine tuulekell vaikse iili k?es. Ta p?rnitseb pehmet pingviini. «Vist.» «Mida sa majast arvad? Kas meeldib?» Veel ?ks ?lakehitus. «Ei tea.» «Kas sa tahaksid natukeseks siia j??da?» See ?ratab k?igi t?helepanu. Brian vaatab venna poole. K?igi pilgud on Philipile kinnitunud. L?puks s?nab Nick: «Kui natukeseks?» «Anna viskit,» ?tleb Philip ja viipab pudelile Bobby k?es. Ta saab selle, v?tab pika lonksu ja laseb joogil k?ri k?rvetada. «Vaadake seda kohta,» lausub ta, kui on suud p?hkinud. Brian on segaduses. «Sa m?tlesid, et j??me ainult ??seks, eks?» Philip t?mbab s?gavalt hinge. «Jah, aga ma hakkan ?mber m?tlema.» Bobby alustab: «Jah, aga…» «Kuulge, ma lihtsalt arvan, et meil oleks parem veidi aega madalat profiili hoida.» «Jah, aga Philip…» «Bobby, me v?ime ju siia j??da ja vaadata, mis edasi saab.» Nick on tema juttu pingsalt kuulanud. «Ole n??d, Philip, uudistes r??gitakse, et suurtes linnades on k?ige ohutum…» «Uudistes? Jeesus Kristus, Nick, v?ta pea liiva alt v?lja. Uudised l?hevad koos ?lej??nud elanikkonnaga p?rgu. Vaata seda kohta. Arvad, et valitsuse ajutises majutuses on sellist n?nni, oma voodi iga?hele, piisavalt toitu mitmeks n?dalaks, kahek?mne aasta vanust viskit, du?id, kuum vesi, pesumasinad?» «Aga me oleme nii l?hedal,» arvab Bobby p?rast hetkelist k?hklust. Philip ohkab. «See on suhteline m?iste.» «K?ige rohkem kolmk?mmend kilomeetrit.» «Sama h?sti v?iks olla kolmk?mmend tuhat. Maantee on autorususid t?is ja kubiseb neist elajatest.» «See meid ei peata,» lausub Bobby. Ta silmad l??vad s?rama ja ta l??b nipsu. «Ehitame endale Chevy k?lge… Kuidas seda nimetataksegi? Saha. Nagu kuradi «Maantees?dalases».» «?ra vannu, Bobby,» manitseb Philip t?druku suunas noogutades. Nick teeb suu lahti: «Mees, kui me siia j??me, on ainult aja k?simus, millal need elajad…» Ta peatub poolelt s?nalt ja vaatab lapse poole. K?ik teavad, mida ta silmas peab. Penny uurib oma l?bivettinud hommikuhelbeid, nagu ei kuulakski teiste juttu. «Sellised majad on tugevad,» v?idab Philip, paneb pudeli ?ra ja ristab oma lihaselised k?ed. Ta on golfiv?ljakul uitavatele karjadele palju m?elnud. Nad peaksid vaikselt olema, ??siti valgust varjama ja hoiduma liigsetest signaalidest, l?hnadest v?i m?rast. «Kuni meil on voolu ja kainet m?istust, on k?ik priima.» «?he relvaga?» kahtleb Nick. «Ja me ei saa seda kasutada ilma nende t?helepanu ?ratamata.» «Otsime ?lej??nud majad l?bi ja katsume veel relvi leida. Neile rikastele t?brastele meeldib hirvi k?ttida, v?ib-olla leiame isegi Rugerile summuti… Neetud, v?ime selle ise teha. N?gid seda t??pinki alumisel korrusel?» «J?ta, Philip. Kas me oleme n??d j?rsku relvameistrid? Praegu pole meil enda kaitsmiseks muud kui paar…» «Philipil on ?igus.» Briani s?nad ehmatavad neid k?iki – tema k?hedas k?risevas h??les k?lab t?ielik kindlus. Ta l?kkab oma hommikuhelbed eemale ja vaatab vennale otsa. «Sul on ?igus.» Philipit ennast ?llatab enesekindlus venna nasaalses h??les ilmselt k?ige rohkem. Brian t?useb p?sti, k?nnib ?mber laua ja peatub ukseavas, mis viib ruumikasse rikkalikult sisustatud elutuppa. Tuled seal ei p?le ja kardinad on ette t?mmatud. Ta osutab k?ega esiseina poole. «Maja esik?lg on p?him?tteliselt k?ige suurem probleem. K?lgesid ja tagaosa kaitseb k?rge aed ?sna h?sti. Tundub, et surnud ei suuda eriti t?ketest l?bi tungida ja siinkandis on igal majal taraga ?mbritsetud aed.» Hetkeks tundub, et Brian hakkab k?hima, aga ta hoiab end tagasi ja surub hetkeks k?e suule. Ta k?ed v?risevad. Ta j?tkab: «Kui me saame teistest majadest ja aedadest materjale laenata, v?ime ehk maja ette m??ri ehitada. V?ib-olla naabrite majade ette ka.» Bobby ja Nick vahetavad pilke, aga keegi ei ?tle s?nagi, kuni Philip viimaks kerge naeratusega lausub: «J?tke see ?likoolipoisi hooleks.» Blake’id pole ammu ?ksteisele naeratanud, aga Philip m?istab n??d, et tema luuserist vend v?hemalt tahab kasulik olla, eesm?rgi heaks midagi ?ra teha ja mehisemaks saada. Tundub, et Philipi heakskiit t?stab Briani enesekindlust. Nick pole ikka veendunud. «Aga kui kauaks me j??me? Tunnen end siin haavatavana.» «Me ei tea, mis edasi saab,» s?nab Brian. Tema h??l on kare ja samas pingeline. «Me ei tea, mis selle k?ik p?hjustas v?i kui kaua see kestab. V?ib-olla leitakse mingi lahendus, vastum?rk v?i midagi sellist. Nad v?ivad v?etiselennukitest kemikaale alla visata, nakkuskeskus v?ib asja kontrolli alla saada. Ei v?i iial teada. Minu meelest on Philipil t?iesti ?igus. Peaksime natukeseks siia j??ma ja maha rahunema.» «Pagana ?ige,» lausub Philip Blake muiates. Ta istub ikka veel, soonilised k?ed rinnal risti. Ta pilgutab vennale silma. Brian vastab samaga, noogutab rahulolevalt ja l?kkab paksu juuksesalgu silme eest. Ta t?mbab s?gavalt ja k?hisevalt hinge ja sammub v?idukalt viskipudeli juurde, mis seisab laual Philipi k?rval. Ta haarab pudeli innuga, mida pole juba aastaid v?lja n?idanud, t?stab selle huultele ja v?tab edukalt jahiretkelt naasva viikingi ?lbusega suure lonksu. Tema n?gu l?heb kohe krimpsu, ta t?mbub k?garasse ja toob kuuldavale pika k?haseeria. Pool tema viskis??must pritsib ?le k??gi laiali. Ta muudkui k?hib ja k?hib ja k?hiseb raevukalt, nii et hetkeks ei m?ista teised muud teha kui j?llitada. V?ike Penny on jahmunud, p?rnitseb teda suurisilmi ja p?hib p?selt alkoholipiisku. Philip silmitseb oma haledat vennan?rakat ja siis oma s?pru. Toa teises otsas ?ritab Bobby Marsh naerupahvakat summutada. Ka Nick proovib suule kerkivat muiet tagasi hoida. Philip katsub midagi ?elda, aga puhkeb tahtmatult naerma ja see on nakkav. Ka teised turtsuvad. Peagi l?kerdavad nad k?ik h?steeriliselt, isegi Brian. Esimest korda p?rast ?udusunen?o algust naeravad nad siiralt ja lasevad v?lja midagi tumedat ja habrast, mis neis k?igis varitses. Sel ?htul ?ritavad nad vahetustega magada. Iga?ks saab teisel korrusel oma toa, mida sisustavad eelmiste asukate j??nukid nagu s?nge muuseumi eksponaadid: ??kapp poolt?is veeklaasiga, avatud John Grishami romaan, mida ei loeta enam kunagi l?puni, paar kisakooritutte, mis ripuvad teismelise t?druku nelja sambaga voodi k?ljes. Suurema osa ??st istub Philip alumise korruse elutoas valves. Relv lebab tema k?rval kohvilaual ja tekkidesse m?ssitud Penny lesib sealsamas diivanil. Laps ?ritab asjatult magama j??da ja kella kolme paiku hommikul, kui Philipit r?ndavad j?lle piinavad m?lestused Sarah’ ?nnetusest, m?rkab ta silmanurgast, et Penny v?hkreb rahutult. Philip kummardub talle l?hemale, silitab ta tumedaid juukseid ja sosistab: «Kas und ei tule?» T?drukuke on tekid l?uani t?mmanud ja vaatab ?les tema poole. Ta raputab pead. Diivani k?rvale s?titud terrassisoojendi oranzikas valguses n?ib Penny n?gu peaaegu ingellik. Kusagil kaugel v?ljas tuule k?es kostab ?le soojendi pehme sumina vaevukuuldavalt, aga lakkamatult paljude oiete ebak?la nagu randa uhtuvate p?rgulike lainete m?ha. «Issi on siin, kullake. ?ra muretse,» lausub Philip tasa ja silitab tema p?ske. «Ma j??n alati sinuga.» Ta noogutab. Philip naeratab talle ?rnalt. Ta kummardub ja suudleb Pennyt vasaku kulmu kohale. «Ma ei lase sinuga midagi juhtuda.» T?druk noogutab veel kord. Ta on v?ikese pingviini k?vasti vastu kaela surunud. Ta vaatab kaisuloomale otsa, kortsutab kulmu ja t?stab siis pingviini k?rva ??rde, nagu kuulaks sosistatud saladust. Ta vaatab isa poole. «Issi?» «Jah, kullake?» «Pingviin tahab midagi teada.» «Mida?» «Pingviin k?sib, kas need inimesed on haiged.» Philip t?mbab s?gavalt hinge. «?tle Pingviinile… Jah, ?tle, et nad on haiged. Enam kui haiged. Sellep?rast me olemegi… nende piinad l?petanud.» «Issi?» «Jah?» «Pingviin tahab teada, kas meie j??me ka haigeks.» Philip silitab t?druku p?ske. «Oh ei. ?tle Pingviinile, et meie j??me terveks nagu purikad.» See ilmselt rahustab Pennyt piisavalt, sest ta p??rab pilgu ?ra ja j?tkab t?hjusse p?rnitsemist. Majas on veel ?ks unetu hing, kes samal hommikul kell neli v?imatute k?simuste ?le juurdleb. Brian Blake lamab tekkide sasipuntras, k?hna keha katmas ?ksnes T-s?rk, alusp?ksid ja ?htlane kiht palavikuhigi. Ta j?llitab surnud teismelise t?druku toa krohvitud lage ja m?tleb, kas nii saabubki maailma l?pp. See oli vist Rudyard Kipling, kes ?tles, et inimkond saab otsa «mitte paugu, vaid nuuksega». Ei, ?ks hetk… See oli Eliot. T. S. Eliot. Brianile meenub, et ta ?ppis seda luuletust – vist «T?hjad inimesed» – ?likooli 21. sajandi kirjanduse loengus. K?ll sellest kraadist oli ikka palju abi. Ta lebab voodis ja seedib oma l?bikukkumisi, just nagu igal ??sel, aga t?na tr?givad ta m?tisklustesse verised stseenid, nagu oleks ta m?ttevoolu vahele pikitud mingi hukkamisvideo kaadreid. Temas ?rkavad vanad deemonid, mis segunevad v?rskete hirmudega ja suunavad m?tted kulunud r??passe: oleks ta saanud midagi ?elda v?i teha, et tema eksnaine Jocelyn poleks temast kaugenenud, advokaadi palganud, nii palju valusaid s?nu ?elnud ja siis Montego Baysse tagasi l?inud? Kas koletiste tapmiseks piisab lihtsalt l??gist p?he v?i tuleb ajukude h?vitada? Kas Brian oleks v?inud veel kusagilt raha leida, lunida v?i laenata, et p??sta oma muusikapoodi Athensis, ainsat omalaadset kogu l?unaosariikides, tema geniaalset ideed m??a hiphopiartistidele kasutatud diskoripulte, Snoop Doggi kassikullaga kaunistatud bassv?imendeid ja uhkeldavaid mikrofone? Kui kiiresti nende ?nnetute ohvrite arv kasvab? Kas see katk levib ?hu kaudu v?i l?bi vee nagu Ebola? Tema m?istus uitab ?ha enam tagasi k?esoleva juurde. Tal on rahutukstegev tunne, et siin kunagi elanud perekonna seitsmes liige on ikka veel kusagil majas. N??d, kus Brian on oma kaaslaseid veennud teadmata ajaks paigale j??ma, muretseb ta selle p?rast pidevalt. Ta kuulatab iga kriuksatust, vundamendi vajumise kuulmatut h??lt ja k?ivituva k?tteseadme vaikset surinat. Mingil seletamatul p?hjusel on ta t?iesti kindel, et blond poiss peidab end endiselt kusagil majas ja ootab… Aga mida? V?ib-olla on see laps perekonnas ainus, kes ei muundunud. V?ib-olla peidab ta end surmahirmust. Enne voodisse minekut n?udis Brian, et maja iga viimane kui nurgatagune veel kord l?bi otsitaks. Philip saatis teda kirka ja taskulambiga. Nad k?isid l?bi k?ik keldrisopid, vaatasid igasse kappi ja hoiuruumi. Nad otsisid soovimatuid k?lalisi keldri k?lmkambrist ja isegi pesumasinast ning kuivatist. Nick ja Bobby uurisid p??ningut, piilusid kohvrite ja kastide taha ja kiikasid garderoobi. Philip vaatas k?igi voodite alla ja riidekappide taha. Ehkki nad poissi ei leidnud, tegid nad ikkagi paar huvitavat avastust. Keldris oli koera toidukauss, aga loomast endast polnud mingit m?rki. T??kojast leidsid nad hulga v?ga kasulikke elektrit??riistu: saage, puure, freese ja isegi naelap?stoli. Viimane tundub eriti kasulik, sest sellega on naelu vaiksem sisse l??a kui haamriga. Brian m?tleb parajasti, milleks naelap?stolit veel kasutada saaks, kui ta kuuleb korraga heli, mis kogu ta napilt riietatud keha kananahaga katab. See heli tuleb tema pea kohalt, lae tagant. See kostab p??ningult. KOLM Kohe, kui Brian seda h??lt kuuleb ja adub alateadlikult, et tegu pole maja naginaga, tuulega katuseharja all v?i k?tteseadme tiksumisega, t?useb ta voodiservale istukile. Ta keerab pea k?ljele ja kuulatab t?helepanelikumalt. Tundub, nagu keegi kraabiks midagi v?i rebeneks m?ni riie. Briani esimene impulss on kutsuda oma vend. Philip saaks sellega k?ige paremini hakkama. Jumala eest, tegu v?ib olla poisiga… v?i millegi veel hullemaga. Aga siis m?tleb Brian ?mber ja loobub. Kas ta l??b j?lle araks nagu tavaliselt? Kas ta jookseb j?lle oma venna juurde, jumala eest, oma noorema venna juurde, sama mehe juurde, kellel ta oli kunagi k?nniteel k?est kinni hoidnud, kui nad veel Burke’i maakonna algkoolis ?ppisid? Ei, pagan v?taks. Seekord mitte. Seekord v?tab Brian ennast kokku. Ta t?mbab s?gavalt hinge ja p??rdub otsima taskulampi, mille ta ??kapile j?ttis. Ta leiab lambi ja l?litab selle sisse. Kitsas valguskiir s??stab ?le pimeda magamistoa ja vastasseinale tekib h?bedane valguss??r. Ainult sina ja mina, Justin, m?tleb Brian jalule t?ustes. Ta pea on selge, meeled pingul. Brian tundis end tegelikult meeletult h?sti, kui ta ?htul oma vennaga n?ustus ja n?gi Philipi silmis pilku, mis n?is ?tlevat, et ta ei pruugigi olla lootusetu luuser. N??d on aeg Brianile n?idata, et see hetk k??gis polnud mingi juhus. Brian saab t?pselt sama h?sti hakkama kui Philip. Ta liigub aeglaselt ukse poole. Enne lahkumist haarab ta kaasa metallist pesapallikurika, mille leidis ?he perepoja magamistoast. Koridoris k?lavad kraapivad h??led veel selgemalt. Brian peatub p??ninguukse all, mis kujutab endast lihtsalt luuki teiselt korruselt alla viiva trepi kohal. Koridori ?lej??nud magamistoad, kust kostab Bobby Marshi ja Nick Parsonsi norskamist, j??vad teisele poole treppi, kuuldekaugusest v?lja. Sellep?rast ongi Brian ainus, kes m?ra t?hele pani. Luugi k?ljest ripub alla nahkrihm, mis on piisavalt madalal, et Brian ulatub selleni ?he h?ppega. Ta t?mbab vedrudega luugi lahti ja akordionilaadne trepp vajub tasase pininaga alla. Brian suunab taskulambi tumedasse auku. Valgusvihus tantsisklevad tolmuk?bemed. Pimedus j??b mustaks ja l?bitungimatuks. Briani s?da taob. Kuradi argp?ks, m?tleb ta endamisi. Vea oma arg tagumik sinna ?les. Ta ronib trepist ?les, pesapallikurikas kaenla all, taskulamp vabas k?es ja peatub redeli l?ppu j?udes. Ta suunab valguskiire suurele kohvrile, mida katavad Magnolia Springsi rahvuspargi kleebised. Briani s??rmetesse tungib hallituse ja koirohu k?lm roiskuv hais. S?gisene jahedus on juba l?bi katusepragude p??ningule pugenud. ?hk tundub n?ole k?lm. Hetk hiljem kuuleb ta j?lle krabinat. See tuleb kusagilt s?gavamalt p??ningu varjude keskelt. Briani kurk on purukuiv, kui ta end trepimademel p?sti ajab. Lagi on nii madal, et ta peab k??rutama. Ta v?riseb oma aluspesus ja tahaks k?hida, aga ei s?anda. Krabin vaikib ja j?tkub siis uuesti, innukalt ja vihaselt. Brian t?stab kurika ja tardub paigale. Ta ?pib hirmu uuesti tundma. Kui inimene t?esti v?ga kardab, siis ta ei v?rise. Ta on liikumatu nagu loom, kes end turri ajab. V?rin tuleb hiljem. Taskulambi valgusvihk libiseb aeglaselt ?le p??ningu pimedate nurkade ja j?ukate inimeste risu: ?mblikuv?rkudega kaetud trenaz??ri, s?udemasina, kohvrite, kangide, kolmerattaliste, riidekarpide, veesuuskade ja karvase tolmukihiga kaetud kuulim?ngu. Kraapimine lakkab j?lle. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/jay-bonansinga/elavad-surnud-kuberneri-t-us/?lfrom=390579938) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.