Сетевая библиотекаСетевая библиотека
Ketogeenne toitumine v?hi vastu Christina Schlatterer Ulrike K?mmerer Gerd Knoll Inimene, kellel diagnoositakse v?hk, k?sib endalt peagi, mida ta saaks ise tervenemiseks ette v?tta. Mis v?iks lisaks ravikuuridele aidata tal taas terveks saada v?i haiguse kulgu pidurdada ja keha tugevdada? Viimastel aastatel tehtud teaduslikud uuringud on n?idanud, et v?hihaige ainevahetus erineb suuresti terve inimese ainevahetusest. K?ige paremini sobib v?hihaigele toit, mis sisaldab v?he s?sivesikuid ja palju v??rtuslikke rasvu – see aitab kasvajat n?rgestada ja keha terveid osi tugevdada. Parim tulemus saavutatakse, kui ketogeenne toitumine ?hendatakse korrap?rase kehalise aktiivsusega. Ulrike K?mmerer, Christina Schlatterer ja Gerd Knoll selgitavad lihtsalt ja m?istetavalt ketogeense toitumise teaduslikke aluseid ning annavad v??rt n?uandeid, kuidas need p?him?tted igap?evaelus kasutusele v?tta. Iga?hele j?ukohased retseptid vaheldusrikka ja maitsva ketotoidu valmistamiseks pakuvad p?nevaid avastusi nii kirglikele kokandushuvilistele kui ka neile, kes ei armasta k??gis palju aega veeta. Katsetage neid j?releproovitud retsepte, mis vaimustavad ka terveid inimesi, et abistada iseennast v?i oma v?hki haigestunud l?hedast! T?isv??rtuslik ja maitsev ketogeenne toit v?ib v?hipatsienti aidata. Ulrike K?mmerer, Christina Schlatterer, Gerd Knoll, Richard Friebe Ketogeenne toitumine v?hi vastu. Parimad toiduained kasvajate t?rjumiseks Sissejuhatus Mitte keegi, kes ise pole selles olukorras olnud, ei suuda ette kujutada, mida t?hendab v?hidiagnoos. P?rast esimese ?oki m??dumist esitab peaaegu iga haige kaks k?simust: Mida saavad arstid n??d minu heaks teha? Mida ma ise saan teha? P??ame selles raamatus vastata teisele k?simusele. Kuigi diagnoos v?ib olla ??rmiselt masendav, ei j?eta kedagi abitult haiguse meelevalda. On hea ja t?htis, et j?uaksite p?devate ja kaastundlike arstide juurde, ent k?iki lootusi ei tohi ainult nendele panna. P?ris palju saab ravi k?rval teha ka inimene ise. Mida varem ta sellega alustab, seda paremad on tervenemislootused, v?imalused haiguse kulgu positiivselt m?jutada ning v?ljavaated edaspidigi elada aktiivse ja terve inimese elu. P?ris otsustav osa selles kuulub toitumisele, mis ei peaks kedagi imestama panema. See, mida me s??me, varustab meid toitainetega. Paraku varustab see toitainetega ka kasvajat. Ometi, see, mida me s??me, mitte ainult ei varusta meid toitainetega, vaid m?jutab kehas lugematuid muidki protsesse. Need v?ivad l?ppkokkuv?ttes tervist edendada v?i seda hoopis kahjustada. See, mida me s??me, v?ib ka kasvaja puhul teha palju muudki peale kaloritega varustamise. See v?ib aidata kasvajal suureneda. Aga see v?ib seda ka takistada. Toit v?ib kasvajat isegi kahjustada. See, mida me s??me, v?ib samaaegselt olla hea meie keha tervetele osadele – ja kasutu v?i koguni kahjulik kasvajale. V?hihaige peaks p??dma s??a ja juua t?pselt seda, mis tema keha terveid osi toidab ja tugevdab, kuid v?hi seisukohalt ei k?lba mitte millekski v?i ehk isegi n?rgestab v?hki. Tuleks p??da s??a selliseid toiduaineid, mis panevad keha valmistama omaenda vahendeid v?hi vastu v?itlemiseks ja tervise taastamiseks. Me oleme veendunud, et s?sivesikuvaene toitumine on soovitatav v?ga paljudele v?hipatsientidele. Miks me niimoodi arvame, seda tahame selles raamatus v?imalikult h?sti selgitada, nimetades konkreetsed toiduained, mis selle kontseptsiooniga k?ige paremini sobivad. Oleme sellest kirjutanud juba raamatu „V?hirakud armastavad suhkrut – patsiendid vajavad rasva“ (Krebszellen lieben Zucker – Patienten brauchen Fett), mis ilmus 2012. aastal kirjastuselt Systemed Verlag ning sisaldas ?ksikasjalikke teaduslikke p?hjendusi ja argumente, miks v?hihaige toidus peab olema v?ga v?he s?sivesikuid. Viitasime ka paljudele teadusuuringutele ja nende allikatele. K?esoleval raamatul on kaks eesm?rki. ?hest k?ljest on see 2012. aastal ilmunud raamatu l?hem, lihtsam, praktilisem ja lugeja jaoks nii-?elda kulut?husam versioon. Sellega p??ame tulla vastu paljudele lugejatele, kelle jaoks esimene raamat oli liiga teaduslik – liiga ?ksikasjalik, liiga „statistiline“, nagu ?eldi ?hes retsensioonis. Teisest k?ljest oleme raamatut ka ajakohastanud, kuna p?rast meie esimese raamatu kirjutamist on j?lle tehtud palju t??d ja saadud uusi teadmisi. K?esolevas raamatus on kirja pandud see, mida teadlased on suutnud kindlaks teha tugevasti v?hendatud s?sivesikusisaldusega toidu m?ju kohta nii ?ldiselt kui ka v?hi puhul. Selle p?hjal soovitame toitumisviisi, mis katab k?ik p?hivajadused toitainete, mikrotoitainete, vitamiinide ja ballastainete j?rele, kuid on spetsiaalselt kohandatud v?hihaige vajadustele. V?hihaigetel muutub ainevahetus aja jooksul selliselt, et normaalne s?sivesikurohke toit on nendele ?ha raskemini omastatav ja hakkab neid isegi ?ha enam kahjustama. Ketogeenne toit seevastu v?ib keha terveid osi tugevdada, neile energiat ja uuenemiseks vajalikke aineid anda, samal ajal kui v?hkkasvaja jaoks on see t?iesti tarbetu. Selles raamatus ei anta mingeid imedieedi juhiseid. Keegi ei leia siit lubadust, et on vaja ainult s?sivesikuid v?ltida ja inimene saabki terveks. Selles raamatus ei v?ideta, et v?hki on v?imalik lihtsalt surnuks n?ljutada, loobudes t?ielikult suhkrust ja t?rklisest. Me ei esita selles raamatus t?endamata v?iteid ega laest v?etud teese. Viimasel ajal on v?ga kiiresti levinud muinasjutt v?hi surnuksn?ljutamisest. Ka meile heideti ette, et oma 2012. aastal ilmunud raamatus olevat me v?itnud t?pselt sama. Need, kes on seda raamatut ise lugenud, muidugi teavad, et me ei teinud seda. Meie raamatus r??gitakse sellest, kuidas v?hipatsient peaks ketogeenselt toituma, et end j?lle paremini tunda v?i edaspidi hea tervise juures elada. Mida t?hendab ketogeenne toitumine? Ketogeenselt toitutakse siis, kui maks toodab rohkesti l?hikesi molekule, mida nimetatakse ketokehadeks. Seda teeb maks siis, kui igap?evastes s??kides ja jookides leidub v?ga v?he s?sivesikuid, kuid see-eest rohkem rasva. Ketokehad (neid nimetatakse ka ketoonideks v?i ketoonhapeteks) valmistatakse rasvadest. Ketokehad on suurep?rased energiakandjad, neid saavad v?ga h?sti kasutada peaaegu k?ik keha koed. Ainult v?hkkasvaja ei suuda nendega midagi v?i peaaegu mitte midagi peale hakata. Samuti on ketogeense toitumise korral v?hkkasvaja k?sutuses v?hem tema jaoks t?htsaimat toitainet, nimelt suhkrut. Peale selle v?ivad ketokehad v?ga mitmel viisil pidurdada kasvajate arengut ja levikut kehas. Ketogeense dieedi pidaja ei pane oma keha mingisse ebanormaalsesse v?i kunstlikku olekusse. Sellised ajaj?rgud, kus s?sivesikuid oli toidus v?he, on olnud inimkonna ajaloos pigem reegel, mitte erand. P?ris viimastel aastatel on saadud palju uusi teadmisi selle kohta, et ketogeenne dieet on v?hi korral m?ttekas ja enamiku patsientide puhul ka t?iesti riskivaba. Kirjutasime selle raamatu, kuna oleme veendunud, et ketogeenne toitumine on v?ga perspektiivikas, kindel, aga kahjuks veel pigem tundmatu v?i isegi teenimatult tunnustuseta j?etud v?imalus v?hipatsiente abistada. Me tahame osutada sellele v?imalusele. Ja neid, kes tahaksid seda proovida, p??ame toitumise ?mberkorraldamisel praktiliste n?uannetega aidata. ?kski raamatu autor ei saa seoses teemaga „ketogeenne toitumine“ peale raamatute m??gist omandatava tulu mingit muud kasu ega tegele selle raamatu sisuga seotud toodete v?i teenuste pakkumisega. Me ei m?? ketotooteid ega korralda raha teenimiseks k?rge piletihinnaga seminare. Erinevalt paljudest autoritest, kes v?hipatsientide toitumise v?i v?higa v?itlemise kohta on raamatuid kirjutanud, oleme seega t?iesti s?ltumatud. Meil ei ole mingeid huvide konflikte. Ja veel, seda, mida siin soovitame, j?rgime suuresti ka oma elus. Me k?ik oleme toitunud pikemat aega viisil, mida selles raamatus soovitame, ja teeme seda osaliselt ka n??d. Seep?rast v?ime omaenda kogemustest ?elda, et ketogeenne toitumine on v?imalik, see on tore ja maitsev. S?gavk?lmiku ja valmistoodete abiga on see isegi ?sna lihtne, kuigi omavalmistatud toidud v?imalikult v?rsketest ja looduslikest toiduainetest on kindlasti paremad. Nii v?i teisiti pakub selline toitumine palju v?imalusi; road on maitsvad ja s?sivesikurikkad k?llastustunde tekitajad v?ib rahulikult k?rvale j?tta v?i asendada. Sellise toidu juurde kuulub palju aedvilju ja v??rtuslikke v?rtse. K??gis v?ib selline toitumine vallandada hoopis uued loomingulised j?ud, ilma et s??givalmistamine muutuks kurnavaks. Olgu eelroad, p?hiroad v?i desserdid – ketogeenne toitumine avab patsientide ja nende lauakaaslaste jaoks p?ris uued maitsemaailmad. Lauakaaslased tohivad p?hiroa k?rvale s??a makarone v?i kartuleid, aga ka neile v?ib s?sivesikuvaba toit hakata tunduma eriti maitsev. See raamat on ettepanek. Me ei taha kedagi v?gisi veenda ega ?mber p??rata. Me tahame teavitada sellest toitumisviisist, mis sobib eriti h?sti v?hipatsientidele. Me loodame, et see raamat aitab teid. Konstanz ja W?rzburg, oktoober 2015 Arsti juures Ketogeenne toitumine on k?ll peaaegu sama vana kui inimkond, kuid teaduslikult p?hjendatud v?hivastase toitumisstrateegiana on see veel suhteliselt uus. On t?iesti v?imalik, et teie perearst ei ole ketogeensest toitumisest midagi kuulnud. See on isegi t?en?oline. Ja ta ei oleks sugugi erandlik, kuna sellest teadjad moodustavad kogu rahva hulgas seni vaid v?hemuse. Teie perearst poleks ka oma kolleegide hulgas mingi erand. Nimelt kulub meditsiinis keskmiselt 18 aastat, enne kui teadlaste uued avastused v?etakse arstit??s ?ldiselt kasutusele. Neid 18 aastat ei ole vaja oodata. Arstid on juba harjunud sellega, et patsiendid tulevad nende juurde andmetega, mida on ise kogunud televisioonisaadetest, raamatutest, internetist v?i mujalt. Ka parim perearst ei saa teada k?ike. Aga hea arst on alati valmis p?hendama hoolt ja vaeva, et aktiivse patsiendi k?simustele vastata ja ka ennast harida. T?nap?eval on tal seda palju lihtsam teha kui 20 aastat tagasi, sest ka tema saab kasutada internetti. Me soovitame muidugi igal patsiendil p??rduda tingimata oma perearsti ja ka onkoloogi poole ning arutada temaga oma toitumise ?mberkorraldamist. Me soovitame lasta end arstil juhendada. M?nel puhul tuleb seda koguni p?ris tungivalt soovitada, n?iteks juhul, kui tegemist on suhkurt?vehaigega, kes v?tab rohtusid. Samuti oleks hea alati ka siis, kui te ei tunne end h?sti, p??rduda arsti poole n?u saamiseks. M?nel ?ksikul juhul v?ib kaasneda n?iteks kilpn??rme h?iriv alatalitlus, mis v?ib m?jutada veres leiduvate rasvade koosseisu. Kui tekivad sellised probleemid, on neid tavaliselt v?imalik arsti m??ratud ravimitega k?rvaldada. Kilpn??rme talitluse kerge, mitte h?iriv n?rgenemine on isegi t?en?oline. See tekib ka paastumisel ning paastu m?ju kehale sarnaneb mitmel viisil ketogeense dieedi m?jule. Suurel enamikul inimestest ei teki ketogeensele toitumisele ?leminekuga mitte mingeid probleeme. Aga inimesed on erinevad. Seep?rast ei ole v?imalik v?listada, et m?ni inimene ei talu sellist toitumisviisi ka p?rast ?leminekup?evi, mille jooksul v?ib alati esineda teatavaid kohanemisraskusi. Ka sellep?rast on arsti poole p??rdumine m?ttekas. Tegelikult on ?ha enam arste v?hivastase ketogeense dieedi suhtes v?ga avatud. ?helt poolt toetavad sellist suhtumist teadusandmed, teiselt poolt sageli ka see, mida nad on juba j?udnud t?hele panna oma patsientide juures, kes on ?le l?inud toidule, mis sisaldab v?ga v?he s?sivesikuid ja rohkesti rasvu. Sellest on muu hulgas r??gitud ka telesaadetes, mida n?idati 2013. aastal ja milles arstid said osaleda. Siiski on t?iesti v?imalik, et teie oma arst sellise toitumisviisi tagasi l?kkab, isegi kui patsient annab talle k?ik viited teaduslikele allikatele. Kuidas peaks patsient sel juhul toimima? Arvame, et sellisel juhul tuleks kaaluda arsti vahetamist v?i otsida endale abiks veel m?ni arst, kes on sellise uuenduse suhtes avatum. Veel ?ks v?imalus, kuidas seada end arstide ?ksikasjaliku j?lgimise alla, on lasta end v?rvata v?hihaigete ketogeense dieediga ravimiseks korraldatavate teadusuuringute raames j?lgitavate patsientide hulka. K?esoleva raamatu lisas oleme andnud sellekohaseid kontaktaadresse. 1. osa Miks tuleb toituda ketogeenselt 1. peat?kk Mis on v?hk ja mida ta s??b? V?hihaigust iseloomustatakse sageli v?ljendiga „mandunud rakud“. Teine definitsioon ?tleb, et need on rakud, mis paljunevad kontrollimatult. Tegelikult ei ole v?hi puhul tegemist ?he ?ksiku haigusega, vaid suure r?hma erinevate haigustega. Nende ?hine omadus on alati see, et rakud on v?ljunud kontrolli alt, asugu nad siis kopsudes, rinnan??rmes, maksas, veres v?i keha paljudes muudes kudedes ja organites. Mida t?hendab sel juhul tegelikult „kontroll“? Mis on v?hk? K?ik inimesed, nagu ka enamik loomi ja taimi (kes ei paljune just pungumise teel v?i vegetatiivselt), koosnevad p?ris alguses ?hestainsast rakust. Enamasti on see viljastatud munarakk. Kui see rakk hakkaks lihtsalt jagunema ja ?ha edasi jagunema ning moodustama aina uusi endaga t?pselt sarnaseid rakke, tekiks alati vaid ?ks suur rakkude hunnik, mitte kunagi ei saaks sellest merihobukest, kookospalmi v?i koguni inimest. Midagi nii keerukat saab v?lja areneda ?ksnes siis, kui rakud jagunevad teatava programmi poolt kontrollitud viisil ja spetsialiseeruvad. See programm on kodeeritud nende geenides ning seda m?jutab ka rakkude vahetu ?mbrus. Kontrollitud jagunemine t?hendab siin kolme asja: 1 alati tekib ?ksnes nii palju rakke, kui on vaja (n?iteks selleks, et moodustada normaalse suurusega maks); 2 tekivad spetsialiseerunud rakut??bid just seal, kus neid vajatakse (maksas n?iteks tekivad maksarakud, mis n?evad v?lja hoopis teisiti ja t?idavad hoopis muid ?lesandeid kui n?iteks lihase- v?i ajurakud); 3 neid rakke, mida organismil tarvis ei ole, sunnib ta sihikindlalt surema. Kui see k?ik toimib, kasvab algsest viljastatud munarakust normaalne enam-v?hem terve inimene. See kontroll, milleta me k?ik oleksime ?ksnes l?putult kasvavad rakuhunnikud ja p?him?tteliselt seega kasvajad, on v?ga keeruline ja v?ga peenelt reguleeritud. Kahjuks v?ib selles protsessis esineda ka vigu. Elu jooksul tekib pidevalt rakke, mille puhul see kontroll enam ei toimi. Paljud neist surevad iseendast, leitakse ?les organismi kaitses?steemide poolt ja tehakse kahjutuks v?i hoitakse ?mbritsevate rakkude poolt vaos. M?nikord ?nnestub neil end aga maksma panna ja hakata ?ha uute jagunemiste k?igus paljunema. Tekib rakkude kogum, mille liikmed ?ha uuesti kontrollimatult jagunevad. See kogum v?ib muutuda nii suureks, et hakkab tekitama vaevusi. Sellised rakud v?ivad sisse kasvada muudesse elunditesse ja neid kahjustada. Nad v?ivad hakata organismi tervete osadega konkureerima energiaallikate p?rast. Ja rakud, mis nendest kogumitest eralduvad, v?ivad mujal organismis endale taas pesa teha ja moodustada seal uusi rakukogumeid, mida nimetatakse metastaasideks. Sellisel juhul nimetavad arstid seda pahaloomuliseks v?hkkasvajaks. V?hirakud on kaotanud v?ime elada meie kehas v?i organismis m?testatult ja kontrolli all. Nad kaotavad ?ha enam ka oma p?ritoluorgani rakkude omadusi. Rakkude kontrollimatu kasv ei ole ainus v?hirakkude ?hine omadus. Olenemata sellest, mis oli nende tekkimise p?hjus, millised l?pmatust hulgast v?imalikest geenimutatsioonidest v?i viirusnakkustest seal oma osa m?ngisid, on peaaegu k?ikidel agressiivsetel v?hivormidel veel ?ks ?hine omadus – nende rakud toituvad ja saavad energiat ?ha erinevamalt normaalsetest rakkudest. Mida v?hk s??b? Ja mida ta ei s??? Rakud on elusolendid. Nad peavad s??a saama. Inimese normaalsed rakud kasutavad veres lahustunud suhkrut, mis toidust soolestiku kaudu verre j?uab. Rakud kasutavad suhkrut, „p?letades“ seda veres lahustunud hapniku abil. Peale suhkru v?ivad normaalsed rakud p?letada ka rasvu ja valke. Selle protsessiga, mida nimetatakse rakuhingamiseks, toodetakse energiat v?ga t?husalt. Seda energiat v?ivad rakud kasutada m?tlemiseks (aju), m?rkide lagundamiseks (maks), poodi minemiseks (lihased), uue suhkru verre paiskamiseks (sool) ja nii edasi. Selliseks t?husaks energiatootmiseks on rakule vaja abilisi. Neid nimetatakse mitokondriteks ja sageli kutsutakse ka „raku j?ujaamadeks“. Ainult t?nu nendele ja nende t?husale energiatootmisele on v?ga erinevate organite ja kudedega keerulisel hulkraksel organismil v?imalik v?lja areneda ja elus p?sida. V?hirakud loobuvad aga ?ha enam ja enam hingamisest, nad kasutavad ?ha v?hem hapnikku, isegi kui seda on ?mbruskonnas k?lluses. Selle asemel hakkavad nad ?ha suuremal m??ral kasutama hapnikust s?ltumatut k??rimist. Sel viisil v?ivad sellised rakud elada ja jaguneda isegi v?ga v?hese hapnikusisalduse tingimustes, n?iteks halva verevarustusega kasvajates. Kuid isegi siis, kui hapnik on k?ttesaadav, ei l?litu nad enam t?ielikult ?mber hingamisele. Selline pidev k??rimisel p?hinev ainevahetus on ?ks universaalseid erinevusi v?hirakkude ja normaalsete rakkude vahel. K??rimine on v?hirakkude jaoks eluliselt vajalik, kuna hingavatel rakkudel ei ole meie seniste teadmiste p?hjal peaaegu kunagi v?hirakkude ohtlikke omadusi. Ilma t?husa rakuhingamiseta l?heb vaja aga mitu korda enam suhkrut kui normaalsel rakul. V?hkkasvaja on seep?rast ??rmiselt suhkrun?ljane ning mida agressiivsem ta on, seda n?ljasem. V?hirakud vajavad suhkrut hiigelkogustes ja kasutavad seda v?ga madala kasuteguriga. Nad suudavad k??ritada ka valkude komponente. Aga mis on t?esti oluline – rasvu ei ole v?imalik k??ritada! Agressiivse v?hiraku ja terve raku energiatootmise t?hususe erinevus on sama suur kui Thomas Newcomeni poolt 1812. aastal ehitatud esimesel aurumasinal ning t?nap?evasel s??stlikul bensiinimootoril. V?hirakud on aga eriti osavad veres leiduva suhkru p??dmisel ja normaalsete rakkude suhkrust ilmaj?tmisel. Erinevalt v?hirakkudest, mis vajavad tingimata suurtes kogustes suhkrut, suudavad normaalsed rakud enamasti ka ilma suhkruta toime tulla. N?iteks saavad nad v?tta verest rasvu ja kasutada neid. Ent peale rasvade on nende jaoks olemas veel ?ks r?hm p?ris erilisi toiduallikaid, mida kutsutakse ketokehadeks (ka ketoonideks v?i ketoonhapeteks). Maks suudab neid rasvadest kergesti valmistada ning enamik keha, sealhulgas ka aju rakke suudab neid v?ga t?husalt kasutada rakuhingamise kaudu energia tootmiseks. Neid toodetakse aga ainult siis, kui toidus ei ole peaaegu ?ldse t?rklist ega suhkrut. T?iendavad tervisem?jud Kui toidust j?etakse v?lja s?sivesikuid sisaldavad toiduained, alates gl?koosist, sahharoosist ja fruktoosist kuni kartulites, makaronides ja leivas sisalduva t?rkliseni, hakkab maks tootma rasvadest ketokehi. Inimene l?heb ?le „ketoosi“. Tervetel rakkudel ei ole ketokehade kasutamisega mingeid raskusi. Keha v?ib v?rrelda h?briidautoga, mis t??tab nii elektri- kui ka bensiinimootoriga. V?hirakud seevastu – kui nad tahavad v?hirakkudeks j??da – ei suuda ketokehadega midagi peale hakata ning on nagu vana Volkswagen Golf, mille bensiinipaaki topitakse elektrikaablit. Kui toitutakse „ketogeenselt“ ehk viisil, mis soodustab ketokehade tootmist maksas, saavad terved rakud k?tust, millega agressiivsed v?hirakud pole v?imelised midagi ette v?tma. Sellega ei ole k?ll v?imalik v?hirakke surnuks n?ljutada, kuna maks toodab lisaks ketokehadele ka ise suhkrut, aga nad saavad v?hem suhkrut kui s?sivesikurikka toidu puhul. Peale selle on ketokehadel ka muid kasulikke m?jusid, millest r??gime edaspidi. 2. peat?kk S?sivesikud, puu- ja k??giviljad – kas need on nii tervislikud, kui arvatakse? 2007. aasta mais k?sis ajalehe ?rzte Zeitung ajakirjanik ?helt juhtivalt Saksa toitumisteadlaselt, mis ?llatas teda v?rskelt valminud uurimist??s k?ige rohkem. Professor k?hkles m?ne hetke, seej?rel vastas, et teda oli v?ga tugevasti ?llatanud see, et rohke puu- ja k??givilja s??misega ei ole v?imalik v?hiriski v?hendada. „Sellele tulemusele ?ige t?lgenduse leidmiseks kulub meil veel m?nev?rra aega.“ (?rzte Zeitung, 9. mai 2007) See professor oli Heiner Boeing. Ta on Saksamaa t?htsaima s??mise, joomise ja tervise vahelisi seoseid uuriva, Potsdamis asuva Saksa Toitumisuuringute Instituudi ?ks juhte. Jutt oli uuringust l?hinimetusega EPIC (European Prospective Investigation into Cancer and Nutrition – v?hi ja toitumise vaheliste seoste Euroopa prospektiivuuring). Uuring oli ?lemaailmses ulatuses ?ks k?ige paremini organiseerituid, suurimaid, kalleimaid ja usaldusv??rseimaid k?igi seniste toitumisuuringute hulgas. Alates 1992. aastast on j?lgitud aastate ja aastak?mnete jooksul inimesi, nende toitumisharjumusi ja haigestumisi. Uuritavate inimeste arv on j?udnud rohkem kui poole miljonini. Vastavalt sellele, milliseid statistilisi hindamismeetodeid teadlased p??dsid andmetele rakendada, ei leidnud nad kas ?ldse mingeid t?endeid, et puu- ja k??givilja s??mine kaitseb v?hi eest, v?i olid leitud m?jud v?ga v?ikesed. Erinevusi leiti pigem rahvastikur?hmade ja riikide, mitte inimeste vahel, kes s?id kas rohkem v?i v?hem puu- ja k??givilja. N??d v?ib veel k?sida, mis oli siis lahti varasemate uuringutega. Selliseid uuringuid oli ju ka varem tehtud ja nendega oli justkui saadud tulemus, et igasugune taimetoit on alati hea. See v?ib k?lada k?ll kummaliselt, aga ega selliseid uuringuid v?ga palju pole olnudki. Eksperdid muudavad oma vaateid Needki uuringud, mille k?igus t?epoolest leiti, et puu- ja k??givilja tarbimine annab eeliseid, osutusid v?ga tundlikuks veav?imaluste suhtes. Erinevalt EPICust, milles inimesi j?lgiti pikka aega ja pandi k?ik hoolikalt kirja, p?hinesid varasemad uuringud sageli ?ksnes sellel, et haigeid ja terveid inimesi k?sitleti nende minevikuharjumuste ?le. Aga kui v?hihaigelt k?sida, kas ta s?i v?hkkasvaja moodustumise ajal rohkem v?i v?hem puu- ja k??givilja, juhtub t?en?oliselt, et ta vastab (olles kuulnud, et puu- ja k??givili on v?ga kasulik), et ta s?i neid v?he (sest millegip?rast pidi ta ju olema haigeks j??nud). Terved inimesed on seevastu ikka valmis uhkustama oma tervisliku elustiiliga ja tuletavad meelde pigem natuke rohkem ?unu ja porgandeid, kui neid tegelikult toidulaual on olnud. Sellist veav?imalust nimetatakse kallutatuseks ja eelarvamuslikuks l?henemisviisiks ning selle p?rast on juba lugematu arv kalleid uuringuid tulnud paberikorvi visata. Isegi Maailma V?hiuuringute Fondi teadlased, kes veel oma esimeses suures ?levaates 1997. aastal r??kisid veenvatest t?enditest selle kohta, et taimsed saadused kaitsevad v?hi eest, on vahepeal muutunud palju tagasihoidlikumaks. L?hidalt: see, mida k?mneid aastaid oli peetud iseenesestm?istetavaks, nimelt rohkete puu- ja k??giviljade tarbimise v?hivastane toime, olenemata sellest, millises vahekorras neid tarbitakse, ei vasta t?ele. Siiski on rohkesti t?endeid, et m?nel konkreetsel taimel ja taimsel ainel v?ib olla v?hki pidurdav toime. N?iteks l?kopeen (keedetud, mitte toorestest tomatitest) n?ib t?epoolest v?hendavat eesn??rmev?hi ohtu. Ka mitmesugustes kapsaliikides, kurkumis, mustikates ja vaarikates on aineid, mida v?hirakud t?epoolest ei armasta, nagu ?eldakse ?he v?hki ja toitumist k?sitleva populaarse raamatu pealkirjas. Ilmselt on puu- ja k??giviljades ka aineid, mis v?ivad v?hi tekkimist ja levikut lausa soodustada. Miski peab olema ju p?hjuseks, miks selles suures uuringus osutus kasulike ainete, nagu tomati l?kopeen, m?ju l?ppkokkuv?ttes olematuks. Palju r??gib selle poolt, et olematus m?jus ei ole s??di mitte mingi keerukas, seni veel avastamata kahjulik aine, vaid vana hea suhkur ja m?ned tema l?hemad sugulased. „Tervisliku“ energia, fruktoosi ja t?rklise halvad k?ljed M??t „headest“, energiat ja j?udu andvatest s?sivesikutest, mida tuleb igal juhul eelistada „kurjale“ rasvale, on l??nud k?ikuma. Saksa Toitumis?hing soovitab k?ll endiselt omandada rohkem kui pool oma p?evasest kalorinormist s?sivesikutest. S?sivesikud on n?iteks tavaline suhkur, gl?koos, fruktoos, t?rklis. Neid on rikkalikult leivas, makaronides, kartulites, m?slis, puuviljades, ?lles, magustoitudes. K?ikidest nendest j??b p?rast soolestikus seedimist l?puks alles gl?koos ja sageli ka fruktoos. Need suhkrud on kindlasti t?husad energiakandjad. Selles, kas nad on ka tervislikud, on isegi need spetsialistid hakanud kahtlema, kes veel hiljaaegu jutlustasid s?sivesiku?petust. Eelk?ige kehtib see v?hipatsientide puhul. Vaid paar aastat tagasi soovitasid Saksamaa V?hihaigete Abistamise ?hingu eksperdid v?hihaigetel eranditult j?rgida Saksa Toitumis?hingu soovitusi. Vahepeal on aga v?hihaigete abistamise ?hingu n?uandelehe uutes numbrites hakatud soovitama patsientidele, kes silman?htavalt k?hnuvad ja kokku kuivavad, „metabolismile kohandatud toitumist“, mis seisneb hoopis vastupidises: toit peab olema valgurikas ja mitte suhkur ega t?rklis, vaid rasv peab andma enam kui poole vajalikest kaloritest. „Metabolismile kohandatud“ ei t?henda midagi muud kui „ainevahetusele kohandatud“. Ainevahetus on see, mis toimub kehas ja tema rakkudes keemiliste reaktsioonidena, et n?iteks toitaineid omastada ja kasutusse v?tta. V?hihaige ja kasvaja ainevahetus on midagi hoopis muud kui 22-aastasel jalgrattasportlasel, kes vajab t?epoolest s?sivesikuid, et sprindis maksimaalset tulemust saavutada. Jalgratturil, erinevalt v?hihaigest, on vaja, et suhkur j?uaks kiiresti lihastesse. V?hihaige lihased v?tavad verest v?hem suhkrut ja v?ivad selle asemel saada energiat hoopis rasvast. Ja miks peaks sellist dieeti alustama alles siis, kui v?hi tehtav kahju avaldub juba selgesti n?htava kehamassi ja j?u v?henemisena? Palju m?ttekam on hakata v?hi tagaj?rjel tekkivat organismi kurtumust t?rjuma kohe alguses. Ei ole vaja karta suhkrutaseme langust Selle suhkrukoguse, mida organism p?ris kindlasti vajab, suudab korralikult toimiv maks ilma v?himagi raskuseta ise toota. Seep?rast ei pea s?sivesikuvaese dieedi pidaja tavaliselt ka muret tundma, et ta v?ib suhkrutaseme languse t?ttu pikali kukkuda. Siin ongi p?hjus, miks lihtne valem „suhkur toidust v?lja = v?hk j??b n?lga“ kahjuks ei t??ta. Isegi kui s?sivesikute tarbimisest t?ielikult loobuda, j??b suhkur verre ikkagi alles – ehkki seda on seal siis k?ll hoopis v?hem, kui v?hipatsientidel tavaliselt m??detakse. Ettevaatlik on vaja olla suhkurt?ve p?dejatel, kes v?tavad ravimeid. Nendel tuleb oma toitumise muutmisel kindlasti j?lgida veresuhkru sisaldust ja lasta endale m??rata uued ravimite manustamise annused. S?sivesikuvaesele toidule ?leminekul pole tarvis karta, et sellega loobutakse „tervislikust“ fruktoosist. Fruktoosil ei ole tegelikult mingeid eeliseid. Ka fruktoos on k?ike muud kui tervislik. N?iteks suurendab fruktoos veres nende rasvade sisaldust, mis on t?esti ebasoodsad, ja soodustab maksa rasvumist, mis on juba p?ris ebatervislik. 3. peat?kk Ringiga alguses tagasi – v?hiuuringute l?hike ajalugu K?ige vanema s?ilinud v?hkt?ve kirjelduse v?ib leida 3500 aasta vanuselt Muinas-Egiptuse pap??ruserullilt. Ka kuulsad Antiik-Kreeka ja – Rooma arstid kirjeldasid haiguse mitmesuguseid vorme. 1500 aastat hiljem p??dis ?veitsi arst Paracelsus esmakordselt kasutada keemiaravi. Ta kirjutas patsientidele v?lja n?iteks arseeni v?i elavh?bedat. 18. ja 19. sajandil hakkasid Prantsusmaal ja Inglismaal kirurgid naistel rinnav?hki opereerima. See oli ilma t?elise narkoosita ??rmiselt valus ja ka v?ga ebah?gieeniline. M?ned patsiendid surid p?rast seda mitte v?hki, vaid haavanakkusesse. T?nap?evased v?hiuuringud said alguse 1884. v?i 1885. aastal Viinis t?nu arstiteaduse ?li?pilasele Ernst Freundile, kes tegi v?hihaigetele vereanal??se ja leidis, et k?igil, kokku 70 patsiendil, olid veresuhkru n?itajad ebanormaalselt k?rged. Freund tegi ka kindlaks, et p?rast kasvaja eemaldamist muutusid veresuhkru n?itajad normaalseks. Alles palju hiljem selgus, miks v?hipatsientidel oli k?rge veresuhkru tase: kasvajad m?jutavad ainevahetust nii, et nad ise saaksid oma k?sutusse rohkem suhkrut. Miks Freundi meetod oli t?nap?evane? ?helt poolt kasutas ta moodsaid biokeemilisi meetodeid. Need v?imaldasid tal mitte ainult haigust j?lgida, vaid midagi ka tegelikult m??ta. Teiselt poolt p??dis ta suure arvu patsientide uurimisega kindlustada, et tema m??tmiste tulemused ei annaks juhuslikku tulemust ega oleks k?sitletavad erijuhtumina. Ta tahtis niisiis kontrollida, kas oli t?esti avastanud midagi sellist, mis kehtib v?hihaiguse kohta ?ldiselt. Tema tulemust „70 patsiendil 70 patsiendist“ hindaks ka t?nap?eva k?ige kriitilisem statistik kui „??rmiselt t?hendusrikast“ – see on t?iesti ?het?henduslik ja selgelt v?ljendunud. V?id patsientidele Kummalisel kombel ei huvitanud Freundi uurimistulemus s?gavamalt mitte kedagi. Alles aastak?mneid hiljem, n??dseks ligi 90 aastat tagasi, p??dis Alexander Braunstein Berliini ?likoolis veidi p?hjalikumalt uurida suhkru ja v?hi vahelist seost. Ta uuris laboris ?sja operatsiooniga eemaldatud hea- ja pahaloomulisi kasvajaid ning tegi kindlaks, et pahaloomulised kasvajad tarbisid palju suhkrut, samal ajal kui healoomulised tarbisid neid v?ga v?he. See t?hendab, et pahaloomulised kasvajad parasiteerivad vere k?rge suhkrusisalduse peal. Selle kohta, mis uurimist??des ja ravis sellele j?rgnes, v?iks kirjutada terveid raamatuid. Iga?ks, kes soovib saada m?nev?rra ulatuslikumat ?levaadet, v?ib lugeda meie raamatut „V?hirakud armastavad suhkrut – patsiendid vajavad rasva“ (Krebszellen lieben Zucker – Patienten brauchen Fett). Siin p??ame piirduda vaid k?ige olulisemaga. Varsti selgus nimelt, et: – mida pahaloomulisemad on v?hirakud, seda enam katavad nad oma energiavajadust veresuhkru k??ritamisega; – erinevalt muudest rakkudest ei vaja v?hirakud kasvamiseks hapnikku ja ?ldiselt nad ei kasuta seda isegi siis, kui seda on k?lluses saadaval; – nimelt selle poolest erinevadki v?hirakud normaalsetest keharakkudest; – k??rimisel tekib piimhape, mis hapustab ?mbritsevaid kudesid ja muudab need sellega v?hi suhtes vastuv?tlikumaks. K?ige kuulsam selle valdkonna teadlane oli Otto Warburg, kes t??tas Berliin-Dahlemi keiser Wilhelmi nimelises bioloogiainstituudis. Ta esitati seoses v?hiuuringutega mitu korda Nobeli auhinna kandidaadiks, kuid sai selle l?puks hoopis normaalsete rakkude hingamise uuringute eest. Warburg ja teised teadlased m?tisklesid ka selle ?le, kas ja kuidas saaks v?hirakkude suhkrun?lga kasutada v?hi ravimiseks. Juba nimetatud Ernst Freund p??dis v?hipatsiente panna dieedile, mis sisaldas palju rasva (n?iteks t?iendavate v?iportsjonite kujul), kuid v?he s?sivesikuid. Kahjuks ei ole midagi teada sellest, kas neil katsetel oli ka edu, ja kui, siis millist. Freundi ?he kirjutise p?hjal on siiski teada, et ilmselt oli v?ga raske veenda patsiente dieeti j?rgima. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/christina-schlatterer/ketogeenne-toitumine-vahi-vastu/?lfrom=390579938) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.