Сетевая библиотекаСетевая библиотека
Nende poeg Eduard Vilde Eduard Vilde 1904, aastal avaldatud jutustus. Eduard Vilde Nende poeg 1 «Tule jumal appi, kas siis veel torni ei paista?» Sooniste eit k?sis seda juba kolmat korda, ja niisama mitmendat korda vastas talle taat: «Ega’s mul rohkem silmi ole kui sinul; niipea kui torn paistab, n?eme teda m?lemad.» «Siis anna m?rale ometi piitsa, muidu j?uame sinna, kui kirik v?lja tuleb!» «Ega ma hoost v?i l?hki ajada! Eks sa n?e, mihuke tee on!» Aga seejuures andis ta m?rale siiski piitsa, nii et see sabaga vastu l?i ja hakkas veidi v?sinud h?ppega tasast talupojatraavi s?rkima. Eit kohendas oma k?rget munakujulist siidm?tsi, mis suurr?ti all vankri p?rutamise t?ttu ?htepuhku viltu vajus, ning hakkas meeste ?ksk?iksest meelest ja vilust verest meelisklema. Sa jumaluke, mis on siuke isas?da emas?dame k?rval! Nagu j??purikas tulise s?e k?rval! Eide hing p?ksub ammu juba P?rtli kiriku kantsli all, aga tema, taat, ?tleb: «Ega ma hoost v?i l?hki ajada!» Eit ei saanud tervel l?inud ??l r??mu?revuse p?rast silmagi kinni, tema, taat, luges isameie ?ra ja j?i norinal magama … Hommikul oli teine k?ll aegsasti ?leval, ?ratas eidegi, kellest v?simus siiski viimaks v?idu oli saanud, ja k?sis naeratavail pilusilmil: «Vanamoor, kas m?letad ka veel, kuhu t?na pidime s?itma? – Noh, siis t?use ometi, meil ju nelik?mmend versta s?ita, tee on sant, ja poja jutlusest ilma j??da – kas tead, Mari, see oleks kahju, mis paneks nutma.» Nagu poleks eit seda paremini teadnud! Enne veel kui vanamees lause l?petas, oli ta jalul, ?ks-kaks-kolm kirikuehtes ja vankril. Aga n??d – oh see igavene, ilml?pmatu kauge maa! ??sel kella neljast teel, p?ike peaaegu l?unas, aga ei ikka veel kiriku pikka tornigi n?ha! Ning see va tursahingega vanamees veel toriseb: «Ega ma hoost v?i l?hki ajada!» Tema hoiab hoost poja jutlusele, pojale k?lla s?ites! Oleksid ohjad ja piits eide k?es – k?rb peaks kulleris?itu s?itma! Ei ta l?hki l?heks. Tal on jalgu ja on rammu. Ega’s Sooniste Mihkli hobused v?sinud ole! «Vanamees, k?puta taga!» «Las ma panen piipu. Suu nii mage, et –» «Sina oma piibuga! Alati peab sul see varn hammaste vahel rippuma! – Anna ohjad siia!» Sooniste vana annab ohjad, aga piitsa pistab jalge vahele. Eit kisub aga ka piitsa pihku ja teeb m?rale jalad. «No ega ma sedasi saa piipu toppida,» uriseb vanamees oma kollakashalli habeme seest. «Vaata, et ajad viimaks veel kraavi! Ega naisterahval aru ole.» Hoolimata p?rutamisest, mis paneb pealistujad taoti h?plema – tee on ??rmiselt r??plik ja t?is suuri kive l?heb Sooniste peremehel siiski korda piibukolu musta mahorkaga t?ita, ilma et ta tragi teinepool hobuse jooksu kahandaks. Kuid tulev?tmisega on lugu t?bar. Ilm on muidugi tuuline, ja n??d veel kiire s?it. «Pea, Mari, ma ei saa tuld!» Mari peatab, aga hakkab siunama: «Oh seda nuhtlust, mis peab inimesel siukese piibu-imejaga olema! Kaksk?mmend viis korda pannakse kirikuteel piipu! Ja ise tahab saada ?igeks ajaks jutlusele! Poja jutlusele! On niisugune vanamees v??rt, et jumal talle poja andis, kes on kirikh?rra! H?bene ka natuke! Pole veel kiriku tornigi n?ha, ja tema viidab kallist aega piibu panemisega!» «Panen ju alles kolmat korda, ja Jaan ise t?mbab koa,» ?tleb Sooniste Mihkel, popsides piipu tuld. «Jaan t?mbab muidugi paberosse, mina piipu, aga eks see ole ?kstapuhas.» «Jaan? Misuke Jaan?» «Misuke Jaan? Meie Jaan!» «Meie poeg, kes on kiriku?petaja?» «Kes siis muu?» Sooniste perenaine t?mbab ohjad ?kitselt pingule, nii et hobune muudab jooksu sammumiseks. Eide kortsurikas n?gu on veel rohkem krimpsu l?inud ja voldikalt mahavajunud laugude vahelt vilguvad kaks pahast silma Mihkli poole. «Kuule, vanamees, kas sul enam meeles p?le?» «Mis asi?» «Kui sul enam meeles p?le, siis tuleta n??d meelde!» «Mis asja?» «Oma lollust. Sa oled talupoeg ja j??d talupojaks.» «Kas sa’s m?ni saks oled?» «Ma pean v?hemalt meeles, et mu poeg on kirikh?rra.» «Kas mina siis seda ei tea?» «Eks sa jah tea! Mis sa praegu ?tlesid: «Jaan t?mbab koa!» Kelle Jaan? Kes see prostoi Jaan sul on, vanamees? Tohid sa kirikh?rrat sedaviisi laia l?uaga kutsuda Jaaniks? R??gid ju nagu oma sugulasest v?i m?nest muust taluj?rnikust … Kas tead, Mihkel, h?bipuna t?useb mul veel n??d iga kord palgesse, kui selle peale m?tlen, mis sa oma juhmist peast kahe aasta eest tegid, kui ta veel Tullengal abi?petajaks oli. Kogu kihelkond irvitab seda veel praegu ja teda ei kutsutud p?rast enam muu nimega kui Jaan – ?petaja-Jaan! Nagu sina oled Sooniste Mihkel, nii oli tema ?petaja-Jaan … S?h, helde jumal, kui enda isal pole aupakkumist, mis siis teistel viga haukuda!» Mihkel tahab midagi kosta, j?tab aga kostmata ja n??tab selle asemel erilise agarusega hobust taga. N?htavasti on eide soendatud m?lestus teda piinlikult puudutanud. Teisiti ei v?i see ollagi, sest lugu oli t?esti halb ja Mihkel kahetseb oma «lollust» t?nap?evani taga. Eks vanamees astu, tulles kaugelt laadalt ja s?ites Tullenga kirikum?isast m??da, kord poja poole sisse. M?isa ?ues juhtub mees kirikh?rra kutsariga kokku. Mihkel k?sib mingi paha peale m?tlemata: «Tere, tere, kas Jaan koa kodu?» «Mihuke Jaan?» k?sib kutsar vastu. «Noh, eks minu poeg.» «Kes su poeg siin siis on?» «Eks ikka see abi?petaja.» Kutsar ajab silmad muidugi p?rani, sest ta ei tea, et abi?petaja on niisuguse talutaadi poeg ja et ta ristinimi on «prostoi» Jaan. P?rast lobiseb pentsikut lugu teistele, need j?lle kolmandaile, ja varsti k?ib kihelkonnas ringi lends?na: «Tere, tere, kas Jaan koa kodu?» Viimaks puutub asi ka abi?petaja enesegi k?rvu, ja ta kurdab sellest kord emale. Eit muidugi krapsti taadi silmil. Ja mitte ?ks kord, vaid iga kord, kui ?udne s?ndmus talle meelde tuleb, ja see tuleb talle paraku sageli meelde. ?nneks valiti «?petaja-Jaan» varsti teise, kaugemasse kihelkonda koguduse peale, kus lugu ei tuntud ja tema talupojalist ristinime ei teatud. Ta kosis m?ne kuu eest linnast noore ning rikka abikaasa ja elab n??d lugupeetud pastorina hubast hingekarjase elu. – «Ja kuule, vanamees, mis ma sulle veel ?tlen,» v?tab ?petajah?rra m?istlik ema, kui ta taadi piinlikku kohmetust meeleheaga on vaadelnud, uuesti s?na. «Et sa oma haisvat piibunossi kirikum?isas n?ole ei too, et sa ta sootuks ?ra peidad saapas??rde v?i kuhu tahes! Sa tead ju, et tema piibuhaisu ei salli; eks sa m?leta, misukest n?gu ta siis juba iga kord n?itas, kui tudengina Tartust koju tuli ning sinu mahorkahaisu nuusutas! Ja n??d on ta kirikh?rra! Aga see pole veel k?ik: m?tle tema proua peale! See on justament samasugune proua nagu meie m?isaproua. Peen ja uhke ja muidugi ka k?rgest soost. Jumal hoidku, kui see sinu piipu n?eb v?i tubakahaisu tunneb! Vanamees, et sa seda meeles pead! Jumal, jumal, mul eneselgi tuline hirm tema proua silma alla astuda. Kes teab, kui peen ja tore ongi! Mis meiesugune teab niukesega reakida!» «?? n??d nii v?ga h?dalda!» kohmab Mihkel, et ka midagi ?elda. «Eks ta ole ikkagi meie poja naine ja eks ta tea, et tema mehe vanemad on taluinimesed. Kui pole poeg meie vastu uhke, ega siis v?i naine koa uhke olla.» «Naine ja naine,» osatab Sooniste ema uue pahandusehooga. «Sinu pojal pole mitte naine, vaid proua. Kas m?istad?» «Proua ja ka ikka naine,» pomiseb vanamees vastu. «Kas su ?petused juba kord ei l?pe?» Ei. Eidele tuleb neid ikka veel meelde. Koputanud piibu vankritiiva vastu t?hjaks ja pistnud taskusse, teeb vanamees selle patu ?ra, s?litab sirtsti l?bi hammaste maanteele. Uus p?hjus noomimiseks! «No kas pole p??rane temp, kui sa kirikh?rra tubadeski oma j?lki s?litamist ei j?taks! S?lita aga seal jah puhtale p?randale v?i vastu seina! Ega sinusugusest paremat v?i loota! Mis sina koa tead saksa tubadest – ?ksk?ik, kuhu lirtsu lased! T?epoolest, hirm tuleb peale niukest vanameest sakste l?hedale viia! Kas tead ka, et sakste juures on k?ik nii puhas ja l?igib, et su n?gu sulle nagu peeglist vastu paistab? Mina tean seda olen ju terve aasta saksu teenind, enne kui sina mu k?lasse viisid. Aga sina – kust sina ka seda v?id teada! Vanamees, ma annan sulle heaga n?u, unusta pooleks p?evakski oma matsitembud, ?? tee meie pojale ta proua ees h?bi!» Mihkel ei vasta k?ll midagi, aga salaja, ?sna s?dame p?hjas, teeb otsuseks teisepoole ?petusi karvapealt t?hele panna ja oma kallile pojale mitte mingil viisil h?bi teha. Ninagi tahab nuusata ikka ainult r?ti sisse, mille eit talle kodus taskusse pistis. Nad vaikisid n??d m?lemad ja j?id m?ttesse. Ainult Mihkli ?hetooniline, masinlik «n??», hobuse astumine ning puristamine ja vankrirataste plagin l?bisid vaikust. J?rjest lendas suuri poripritsmeid ratastelt ja m?ra tagumisilt jalult vankrip?llele. Tee oli paiguti nii porine, et hobune nagu savikastis tantsis. S?itjaile paiskus k?lma uduvihma n?kku, vinge ning r?ske s?gisetuul n?sis nende nina ja k?rvade kallal. Metsasalgud ja p??sastikud tee k?rval, leher??d t?is h??guvat punast ja kollast, seisid nukralt longus, ning kulurohuga kaetud aasadel h?ljusid tuhkjad uduv?lvid otsekui k?tisesuits. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/eduard-vilde/nende-poeg/?lfrom=390579938) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.