Сетевая библиотекаСетевая библиотека
?rakadunud poeg Anton Hansen Tammsaare Tammsaare 1900. aastal kirjutatud novell. Anton Hansen Tammsaare ?rakadunud poeg ?RAKADUNUD POEG I “Olen ma, kus ma olen,” m?tles William, “aga ma l?hen siiski niikaua edasi, kuni m?ni talu vastu tuleb. Koera haukumine kostab, ja minu arvamise j?rel ei pea see mitte v?ga kaugel olema.” Ta t?usis m?tta otsast ?lesse, viskas p?ssi selga, l?kkas m?tsi kuklasse ja astus edasi. Neero, ustav jahikoer, hulkus pool v?sinult oma peremehe k?rval ja l??tsutas tublisti, keelt hammaste vahel pikalt v?ljas hoides. Kui William umbes pool tundi aega oli metsa m??da edasi roitnud, j?udis ta ?he saare ??rde v?lja, mille keskpaigas ?ks v?ike p?llulapikene oli, mis aiaga ?mber oli piiratud, et teda kariloomade eest hoida. Kerge naeratus lehvis Williami v?sinud n?o p??l. R??muga astus ta aia ??rde. Ka Neero n?hti r??msamaks minema; ta p??dis oma l??tsutamist tagasi hoida, katsus oma lontis k?rvu kikki ajada, pistis nina otsa l?bi aia ja vaatas p?llule. William j?i seisatades vaatama. Suvirukis, mis aias kasvis, oli madal ja kidur ja seisis nii vagusalt, nagu oleks ta magama uinunud. K?rge okaspuu mets piiras p?llukest igast k?ljest ?mber, mille seast m?nest kohast ka k?rged sanglepad ja kased uudishimulikult v?lja vaatasid. K?ik on ?mberringi nagu surnud; ?kski ei riku selle p?llulapikese rahu. Vahel harva tuleb p?der metsast v?lja ja vaatab p?llule, aga ka tema teeb seda k?ik nii vagusi, nagu tahaks ta sootumaks salaja k?ia. Juhtub ka, et j?nes, kes m?nda ise?ralikku kabinat on kuulnud, sahinal rukist m??da jookseb ja kesk p?llulapikest k?rge kivi otsas kahe tagumise jala p??le p?sti t?useb, et ringi vaadata, kas h?daohtu ligidal ei ole; aga ka tema hirmumine on t?hine; ta l?heb rahulise meelega kivi otsast maha ja heidab kivi ??rde puhkama. Talvel, k??nlakuul, tuleb hunt laisalt, murelise n?oga l?bi aia, uidab k?ige k?rgema koha p??le, t?mbab nina nuusutades k?rssu, kas mitte midagi kardetavat ligidal ei ole, istub siis hellalt pehme ja k?lma lume p??le maha ja vahib lootuseta ligema talu poole. K?ht on tal vaesel t?hi; kahe talu koerad, v?ikesed karvanassid, on tal s??dud, lambaid ta k?tte ei saa: perenaine hoiab neid oma juures toa nurgas, kus nad teda iga hommiku iga?ks oma tervitusega vastu v?tavad. Kevadel k?ivad tedred siin hulgakaupa m?ngimas, kus ka k?tt neid salaja hulgakaupa maha laseb. William hakkas aia ??rt m??da edasi k?mpima. Imestusega vaatas ta seda kidurat rukist. Niisugust suitsakat ei olnud ta veel iialgi n?inud. „Mis leiba v?ib siit saada,“ m?tles ta. L?una poolt p?llu otsast viis teda v?ikene teekene edasi. Kui ta natukene aega seda teekest m??da oli l?inud, j?udis ta teise p?llukese juurde, mis natukene suurem oli kui esimene; selle keskpaigas seisid talu hooned. Williami n?gu l?i t?iesti lahkeks; ta katsus ka vilistadagi, aga see ei l?inud tal h?sti korda: mokad olid hirmus kuivad, keel oli peaaegu suulae k?lge kinni j??nud. Elumaja oli ?sna viltu vajunud ja oli seda n?gu, seda meele?raheitlikku kurba n?gu, mida nii sagedasti s?nadega „viimse tuhande p??l“ nimetatakse. Katus otsani sammeldanud, aukline, nii et vihma ajal ennemini lageda p??l seisa kui majas, milles l?bijooksev tahmane vesi palju hullem on kui lageda p??l puhas vesi. William astus ?ue. Muru p??l istus keskealine naisterahvas ja ?mbles s?rki. P?ssimeest oma juurde tulema n?hes ehmatas ta ?ra. N?el j?i poolde pistmesse seisma. William k?sis r??ska piima, v?id ja leiba. “Ehk andke, mis teil anda on,” lisas ta juurde, “ma olen hirmsasti n?lginud.” Lahke perenaine ei k?sinud ka enam selle j?rele, kes v??ras oli, vaid l?ks silmapilk k?sku t?itma. “Imelik,” m?tles ta, “et noorherra siia, meile, tuleb s??a k?sima! V?i jumal teda teab, kes ta on v?i kust ta on. K?llap on ehk see m?isa William, kellest ikka alati r??gitakse.” Perenaise ?raolemise ajal vaatas William ringi. Otsekohe toa ukse ees oli haohunnik, mille k?rval kaks, kolm s?let?it kasepuid maas oli, vist perenaisele leivategemise tarvis. L?una-l??ne pool k?ljes olid karjalaudad – liig h?? on k?ll nende tarvis niisugune nimi, mis kui risuhunnik v?lja n?gid. Hariliku ?lest katuse asemel oli kuuseoksi m?danenud roovilattide p??le pandud; all katuser??stas oli aga veel sammaldanud, mitmele korrale parandatud katust n?ha. Terve hoone oli ja vaatas nii hirmutavalt Williami poole, et see sugugi sellest aru ei saanud, kuidas loomi julgetakse sinna sisse lasta minna: ta kukub ju, kui mitte just t?na, siis homme ometigi loomadele kaela ja matab nad k?ik oma alla. Hommiku pool toa otsas oli rohuaedki – no jah, rohuaed, v?i tahab keegi temale vist teist nime anda? See oli v?ike platsikene, kus sirelid, toomingad, pihlakad, mets?unapuud, kreegipuud, kus p??lt vist k?ll ?kski vilja ei ole saanud, ja tikerberi ning vahrakate p??sad segamini kasvavad, nagu oleks nad k?ik ?hesugusest seisusest ja sugulased olema, selle p??le vaatamata, et m?ni nendest m?isa ?leannetuma k?rneripoisi “pika n?ppude” abil m?isa rohuaiast on v?lja antud, ja kus hulgast ka vana tuttav lepp uhkustades oma oksad vaataja silma ette v?lja sirutab. See platsikene ei taha iialgi muud nime kuulda kui rohuaed. Olgu k?ll, et platsikest ?mberpiirav kuuseokstest aed mitmest kohast katki on, kust seap?rsad sisse poevad ja puude juurte ?mber mulda kohendavad oma targa “rehknuti” j?rele, kusjuures neid ka vahel vana emis ise aitamas k?ib, aga siiski j??b platsikene ikka rohuaiaks ja v?ib uhkusega oma nime kanda. “Noorherra, tulge n??d s??ma, toit on laual; aga, v?ib olla, teie ei julge ehk tuppa tulla, kardate kaela langema. See kartus on t?hine; vanamees pani alles t?navu kevadel uued m?nnipuu toed alla, seisab j?lle tuleva kevadeni!” Perenaine hakkas toa ukse poole minema; William astus temale j?rele. Vilu, pooll?mbunud ?hk v?ttis teda l?ve p??l vastu. Lugeja astub ehk esimest korda taluonnikese uksest tahtmata meie j?rel sisse. Esikusse astudes seisab meie paremal pool k?rval uks, mis sahvrist, kus m?ni piimap?tt, silgukauss ja kuivanud leivakanikas hirmuga oma otsa ootavad, l?bi kambri viib. Siit ei l?he aga meie mitte. Meie teeme auguga toaukse lahti ja astume ?le uksepaku sisse. Seinad on tahmanud, ahi kui elevant vahib mustava lahtise kerisega vastu, mille suu ees paar suurt musta pada kookude otsas ripuvad. Aampalgid on s?simustad, mille p??l niisamasugused parred seisavad, mis rehe ?lesahtmiseks tarvis l?hevad. P?rand on muidugi savine, ?ksnes tegemise ajal hoolsalt siledaks tambitud. Siin toas on p??legi veel keskpaigas ?mmargune koorega puust tugi, mille alumise otsa juures murusipelgad kihavad. L?bi toa astusid nad kambrisse. Uks oli v?ikene, madal, et suits mitte rehek?tmise ajal kambri ei tuleks. “Olge h??d, istuge laua ??rde,” ?tles perenaine; ta oleks h??meelega juurde lisanud: “Leib ja v?i on v?rske, piim paks, l?? kas lusikas sisse p?sti,” aga ta sai veel s?nasabast kinni, meelde tuletades, et herrale ei tohi niisugust t?hja lori ajada. William istus laua ??rde ja hakkas n?lga kustutama. V?i, mis valge taldriku p??l oli, maitsis h??. V?i k?rval seisid kaks, kolm silku, poolpunased, sirgelt nagu soldat kindrali ees. Kuid ?hel, kurjategijal, olid l?uad lahti j??nud, ka teine silm oli temal p??st ?ra. See ?ratas Williami rinnus nagu halba tundmust: ta ei oleks tahtnud teda enam n?ha, aga iga kord, kui ta v?id l?ks v?tma, libisesid ta silmad nagu salaja, temale teadmata, purustatud silgup?? p??le. H??meelega tahtis ta teada saada, mis maik neil nii reas seisjatel loomadel peaks olema. Ta v?ttis ?he, aga mitte selle purustatud p??ga, sellest hoidis ta hirmuga eemale, ja s?i; s??mise juures tundis ta, et silgud ei olnud ?ksnes mitte tulitanud, vaid ka hapud, ehk nagu talumees ise oleks ?telnud – silkudel oli “toidu maik juures”. Perenaine seisis kesk p?randat ja vaatas, kuidas noorherra s?i. Ta tahtis nooreherraga juttu teha, aga ei teadnud, mis asjast p??le hakata. Noorherra ei andnud temale aga palju aega m?tlemiseks, vaid k?sis: “Mis teie talu nimi on? Ma olen siit ?mberkaudsed kohad k?ik ammugi l?bi k?inud, aga siiski siin olen ma esimest korda.” “V?i noorherra ei teagi meie talu nime!” ?tles perenaine pool imestades, nagu oleks nende talu nimi k?igile pidanud teada olema. “Meie talu nimetatakse Ussim?e taluks.” “Ah, kas see ongi see Ussim?e talu, millest nii palju k?neldakse. Noh, siis olen ma seda nime juba ammugi kuulnud,” ?tles William. “Jah, eks meist k?neldakse ilmas muidugi palju, nagu m?nest imeloomadest, ehk v?ta k?ik kinni, mis k?neldakse. Aga meie elame ikka edasi p?evast p?eva. Viimati k?is armuline paruniherragi meid vaatamas, kuldav??rt herra, lubas meile uue elumaja ehitamiseks palke anda, aga saame n?ha, kuidas see j??b. Ma andsin teisele veel hulk munegi, ehk oleks veel v?ikesed kanamunad olnud, ei, p?ris suured mets-sinikaela munad, mis karjapoiss metsast koju t?i. Armuline parun imestas veel, et kust ma nii suured kanamunad olen v?tnud, ma ?tlesin, et mul suured kanad on, s?h, ega tohi siis ?telda, et pardi munad on, kohe kisa lahti: parun ei salli seda, tahab ise jahi p??l k?ia.” William naeris oma s?dames. Ta oli ju ise sellestsamast m?isast, mille parunist perenaine jutustas. “Ega teil ostetud koht ole?” k?sis William. “Aah, ostetud! Ussim?gi ostetud koht! Kust noorherra selle p??le tulevad? Vaata iga p?ev, et hambaid varna ei viska, millega sa siis seda kohta, kuulust Ussim?ge, ostad. Kuusiksaare eit on mulle mitu korda ?telnud, et meie olla kui k?rbsed s?nniku hunniku p??l, ja see on selge t?si. Mis siin on? Kevadel on ta just paras m?ek?ngas, kuhu ussid vee seest endid p?ikese paistele v?ivad v?lja ajada ja soojendada. Aga ega siis armuline paruniherra ei usu seda, kui me oma h?da talle kaebame, tahtis mineval aastal rentigi k?rgendada. Jaan s?itis uue vankriga m?isa, herra juhtunud n?gema, kohe k?sima, kust uue vankri oled saanud? T?hendab, koht toob h?sti kasu. See aga ei olnudki meie oma vanker, oli koguni M?ossaare peremehe oma. Ehk mis paruniherral sest viga on, kuidas meie siin elame; kui meie siin ka n?lga peaksime surema, see on ju herral ometi ?ks ta puhas: ?ks talutaat ees ehk taga. Meie peame aga ise selle eest muret kandma, et h?sti oskame “kintsu kaapida”, ehk siis ikka ennemini kuidagimoodi paremuse lootust ole.” Perenaine m?tles natuke aega. “Ega noorherra ei karda ?ksip?ini kambri j??des?” k?sis ta. “Ei karda,” vastas William. Selle p??le astus perenaine kambrist v?lja. Kui perenaine oli kambrist v?lja astunud, hakkas William nagu julgemalt ja uudishimulisemalt ringi vaatama. T?esti, ?igust ?telda, maja oli seestpoolt seda n?gu nagu kaks-kolmk?mmend aastat tagasi enamasti k?ik talukambrid Eestimaal olid; n??d aga n?eb sarnaseid hooneid harvasti kusagil pimedas “k?rbenurgas”. Kambril savip?rand, ?mmargustest palkidest lagi ja seinad, millede vahed lubjast valgendatud saviga on t?is visatud, pahemat k?tt ukse k?rval on soem??r, mille k?rval n??r on, kuhu p??le perenaine v?ikese lapse s?rgi ehk mehe kaelar?tiku laup?eva ?htul kuivama paneb. Soojam??ri p??le on simps tehtud, kus mitmesuguseid v?ikseid asju hunnikusse on aetud: p??hari poolkulunud harjastega, seebit?kk, poolikud hobuserauad, roostetanud naelad, paar pussnuga ja palju muud, mille k?ikide vahel prussakad jooksta vilavad. Seinade p??l on mitmes kohas nagid ?lesse pandud, kuhu riideid v?ib riputada. Veel on seina ??res paar algup?ralises karvas, “suitsupoleeris” s?ngi, kust seest ?led tuimalt v?lja vahivad: neil on siin juba ammugi k?ik tuttav ja nad ihaldavad vist ammugi siit lahkuda. Kaks, kolm harkis jalgega j?rgi seisavad t?siselt, iseenese v??rtust ?ra tundes, kesk p?randat; nendest natukene eemal seina ??res seisis ?ks hundit?lli lehtedest p?hjaga tool, mis aga suutumaks lagunenud ja ripakil oli. William vaatas ka n??d seda, mis p??l tema ise istub. Oma imestuseks n?gi ta oma all uut tooli, valgetest hundit?lli lehtedest p?hjaga. Korraga ?rkasid tema sees nagu kahetsevad m?tted: ka see n?ruse p?hjaga tool oli ?kskord uus olnud, ka teda oli ?kskord ?ksnes v??rastele antud, aga n??d on tema aeg m??da, tema ?nneajale on kell l??nud; n?ndasama saab ka see uus tool k?rvale j?etud ja seisab kord norus p??ga kusagil seina ??res, ja tema aukoha v?tab m?ni teine, n??d alles alustamata tool ?ra. S??gilaud oli kahest paksust kuuselauast – ?igemini l?hust – kokku pandud, mis aga nagu vihavaenus teineteisest eemale pugesid, selle p??le vaatamata, et nad altpoolt k?ljest kahe p??naga ja keskpaigast mitme salapulgaga ?ksteise k?lge olid kinnitatud. Toiduriistadele olid k?rbsed oma j?ljed k?lge j?tnud, mis nagu mesilase pere siin ?mber sumisesid; siiski maitses toit noorherrale v?ga h??. Kui ta oma isu otsas oli, l?ikas ta ka koerale h?? kamaka leiba, mida see ahnelt ?gima hakkas. Natukese aja p?rast l?ks ta v?lja. Perenaine istus j?llegi v?ljas muru p??l ja ?mbles s?rki. William andis temale toidu eest ?he rubla, mida ta esiteks sugugi vastu ei tahtnud v?tta, p?rast aga ometi p?ris r??muga peos hoidis. Korraga h??dis ?ks: “Uuh!” William t?stis silmad sinnapoole, kust h??l kostis; k?rge n?geste ja odra vahelt, mis siin toa juures kaunis lopsakas n?is olema, paistis valge sasis p?? v?lja, mis ennast, nagu n?ha, varjata p??dis. Perenaine vaatas naeratades sinnapoole. Natukese aja p?rast kerkis p?? k?rgemale ja kaks suurt halli p?rani lahti aetud silma vahtisid uudishimulikult otsaesise p??l olevate juuksesalkade alt v?lja Williami p??le. “Kusti, tule siia!” h??dis perenaine, kui William oli k?skinud poissi oma juurde kutsuda. Poiss tuli h?belikult, kahte, kolme odrap??d peos hoides ja nende p??le vahtides, ligemale. Tema riideks oli ainult pikk m??rdinud s?rk. “Ah sa kuri vaenlane, kuhu sa oma p?ksid oled pannud, palja s?rgiga tuleb noorherra juurde? Kas sul h?bi ei ole ka? Kus p?ksid on?” r??kis Maidi – n?nda on Ussim?e perenaise nimi – pool naerdes. “Ma viskasin p?ksid aia otsa, mis t?hje palavaga kanda,” ?tles poiss nagu t?iemeheliselt, ise aga oma tarkuse p?rast punastades. William kuulas t?helpandlikult poisi s?nu, mida see nii t?siselt ?tles. Kusti silmn?gu, kael, k?ed ja jalad, mis millegagi p?ikese eest varjatud ei olnud, olid t?mmuks p?lenud. Jalgade ja k?te p??l oli nahk hirmsasti ?ra l?hkenud, mis k?ll kevadise vilu tuule s?? oli ehk, nagu Maidi oma kalli Kustile ?tles: “Jookse sa, jookse palja jalu muda ja pori sees v?lja m??da, k?ll kured k?lvavad naerid sulle jalgade p??le.” Paari p?eva p?rast tundis “kallis Kusti” t?esti, et ?htul magama minnes jalad kipitsesid. Kusti kaebas virisedes oma h?da emale ja tegi s??ljuures nii vingus n?o ja mokad. Ema vastas aga: “Paras, paras! Eks ma keelanud sind jooksmast, aga kas poiss kuulab.” Siiski v?ttis ta t?ki searasva ja v?idis ?htul poisi jalad ?le. Kusti k?is hommikul oma rasvaga v?itud jalgadega nii h?? meelega ja talle ei tulnud meeldegi, et ta jalad eila ?htu olid kipitanud. Ehk k?ll Kusti n?gu p?ikesest t?mmuks oli k?rvetatud, siiski meeldis ta Williamile. K?ige enam t?helpanemist noorherra s?dames ?ratasid poisi suured silmad ja lai k?rge otsaesine. “Kas t?esti niisugusel suurte silmadega poisil mitte midagi k?rgemaid loomuandeid ei ole, nagu minu v??rasisa kinnitab? Seda ei taha ma mitte uskuda, enne kui ma oma silmadega olen n?inud,” m?tles William iseeneses. “Kui vana sa oled?” k?sis ta selle j?rele Kusti k?est. “Seitsme aastane, kaheksama p??l,” vastas poiss ja viskas silmapilguks oma suured tungivad silmad Williami p??le; p?rast laskis ta aga nad j?llegi oma s?rmede p??le vajuda, mis odrap?id nokitsesid. “Kas sa lugeda oskad?” k?sis noorherra. Poisil oli h?bi, et ta m?ned t?hed tundis, ja ei vastanud mitte kohe. Ema ruttas temale abiks. “Talvel voki taga istudes ma ikka ?petasin teda, t?hed sai juba tundma, aga kokku ei oska suurt veel ?htigi veerida. Aga “Isa meie palve” ?petasin ma temale juba ammugi selgeks ja ka ?he s??gipalve.” Ema s?nu kuuldes langes Kusti p?? arglikult allapoole ja h?bipuna v?rvis tema p?ivitanud paled veel punasemaks. “?ra h?bene ?htigi, ega see h?biasi ole “Isa meie palvet” m?ista. Kas sa oskad mulle selle palve p??st ?ra lugeda?” k?neles William lahkelt “kallile” Kustile. Kusti p?? langes veel madalamale ja paled l?ksid punaseks nagu keedetud v?hk. “Noh, mis sa ootad, pane k?ed risti ja hakka lugema, kui noorherra k?sib,” sundis ema. Poiss ei hakanud aga veelgi p??le. “Loe aga p??le, mis sa kardad, ega ma sulle kurja ei tee. Kui sa ilusasti palve ?ra loed, siis n?utan ma sulle aabitsa, kust sa lugema v?id ?ppida,” seletas William poisile. Poiss nokkis k?rsitumalt odrap?id oma peos, aga ei hakanud mitte lugema. “Oh sa s?ge, mis sa ennast sundida lased. Viska odrap??d maha ja hakka lugema,” k?skis ema omalt poolt. Poiss aga ei visanud mitte odrap?id maha, pani niisamuti k?ed risti ja luges palve ?he joonega ?ra. Kui palve otsas oli, punetasid poisi k?rvad helendavalt. P?? oli tal sootumaks rinna p??le vajunud. Harva viskas ta oma silmad noorherra poole. William v?ttis viieteistk?mnekopikalise h?beraha taskust v?lja ja andis Kustile. Naerujoon lehvis ?le poisi huulte; ta v?ttis raha vastu. “L?? noorherrale patsi ja anna k?ele musu,” k?skis ema. Poiss v?ttis argliselt noorherra k?e, l?i patsi ja andis oma karedate huultega tema pehmele k?eseljale musu. Selle p??le j?ttis noorherra jumalaga ja l?ks ?ra. II M?ni p?ev p?rast Ussim?el k?imist istus William Greenberg R. m?isa rohuaias pingi p??l, paksude n?retavate oksadega kaskede all, mida jumal teab missugune suur herra oli istutada lasknud, vist k?ll siis juba, kui alles m?nel mehel Eestimaal t?ieline taevas oli, kuna aga teised oma p?lve p?rguga oleks olnud valmis ?mber vahetama. William oli s?gavatesse m?tetesse vajunud. Tervel omal eluajal ei olnud ta miski asja ?le j?rele m?telnud, aga t?na, siin ?ksi olles, tungisid temale mitmesugused m?tted tahtmata p?he. Terve tema m??dal?inud elu lendas oma s?ndmustega tema silmade eest l?bi … Lugeja tahaks ehk h?? meelega teada saada, kes meie noor tuttav ?ieti on, kuidas tema elanud, mis teinud. S?ndimise poolest oli William selge sakslane, misp??le ta Eestimaal v?is uhke olla, kui aga ?le?ldse selle p??le uhke olla v?ib. Tema ema oli ?he T. linna vaese kodaniku t?tar, l?ks vanemate soovil Herbert Greenbergile, kes R. linna saksa koguduse p??le abi?petajaks sai, mehele. Kuid ?nnetuseks suri ?petaja Greenberg liig ruttu ?ra ja j?ttis oma noore abikaasa nelja-aastase pojaga maha. Williami ema Luise kandis oma poja kasvatamise eest v?ga v?he hoolt. Tema ei armastanud poissi, kes n?o poolest kadunud abikaasat alati meelde tuletas, keda tema iialgi ei olnud armastanud. Hoidjaks ja j?relevaatajaks tema juurde v?ttis ta soovituste teel ?he eesti vanaeide, kes k?ll v?ga h?sti saksa keelt m?istis, aga kes ka oma emakeelt ei olnud ?ra unustanud, ehk ta k?ll juba lapsest saadik saksu oli teeninud. Tema teine vigane silm ja s?gav arm n?o p??l tuletasid temale sagedasti, viimasel ajal ka alati armuliste herrade “h??tegu” meelde, et ta ihu ja hingega ei olnud oma isandaid nii teeninud, nende tahtmisi n?nda t?itnud, nagu nemad seda oma hellitatud liha p?letavate erkude sunnil h??ks arvanud. Kui vana ?du Williami hoidjaks sai, kes “h??tegijate” herraste sugulane oli, ?rkas r??mustav tundmus tema rinnus elule. Kibeda naeratusega vaatas ta r??msa poisslapse p??le ja s?nas: “Mis k?ll sinust peaks saama?” Poiss aga nagu naeratas temale vastu: “Mis muud kui suur herra.” Aga vale. Naeratus oli eksiteel. ?du ei teadnud isegi, mis tema kaitsealusest pidi saama. Tema hakkas teda oma viisi kasvatama. Missugust teed selle juures k?ia, ei teadnud ta mitte. Ta ei teadnud ka seda, et lapse loomus savi on, millest harjunud meister k?ik v?ib teha, mis temale aga m?ttesse tuleb. Ta arvas aga paljalt: eks midagi ikka tule. Kui William k?mne aastaseks sai, andis ema teda ?hte kaunis peenikesesse saksa erakooli pansioni, kus tema pahasid elukombeid arvati parandada v?ida. ?dule anti muidugi “hundipass” k?tte. Poiss oli ka p?ris hukas juba. Saksa keelt ei tahtnud ta enam h?? viisiga k?neledagi. Ta p?lgas teisi koolipoissa, hoidis nendest eemale, hakkas tihti uulitsapoistega k?nelema, sai nendega riidu, aga ta pidas neid siiski ennemini s?pradeks kui koolivendi. Misp?rast? Seda ei teadnud keegi. Vist ka tema ise mitte. Niisuguste tempude p?rast sai William muidugi alati noomida, aga parandamist polnud sugugi n?ha. Ta ajas nagu jonni, ehk see temal ka tihtigi silmapisaraid maksis. Esialgu k?sis laulu kooli?petaja ?kskord Williami k?est, et kas tema ka oskab ?htegi laulu p??st ette laulda. See vastas nagu uhkusega, et ta ka mitugi laulu m?istab. Kooli?petaja k?skis laulda. Oma imestuseks kuulsid k?ik Williami ?hte vana eesti rahvalaulu laulma hakkama. M?ned koolipoistest, kes eesti keelt m?istsid, pistsid laginal naerma, teised vaatasid aga imestusega, kolmandad p?lgtusega ja kahetsusega ?rarikutud poisi p??le. Oli ka niisuguseid, kes h??l meelel teda osatama hakkasid. Oma osatamistega tegid nad Williami meele pahaseks ja ajasid tema k?est lauluviisi segamini, mida ta sellesama maheda, temale meeldiva tooniga p??dis l?bi laulda, nagu seda vana ?du tema kuuldes nii mitu korda oli teinud. William j?i vait; ja kui ta aru sai, et k?ik teised tema ?le naersid ja et ka kooli?petaja nii imeliku pilguga tema p??le vaatas, t?usis temal h?bipuna palgesse, ta l?i silmad maha ja hakkas nutma. Ta isegi ei teadnud, misp?rast ta just nutma hakkas. Oli ta ju nii mitu korda uulitsapoiste, oma h??de s?prade k?est m?negi h?? k?rvalopsu saanud, aga iialgi, s??lt maalt kust tema m?lestas, ei olnud pisarad tema palgeid niisutanud. Aga n??d tungisid nad tahtmata temale silma, jooksid sirinal m??da palgeid maha. William tundis ennast nii ?ksi olema, ta oli nagu v??ra rahva hulgas, kes teda ei m?ista ega tema m?tetest aru ei saa. Naerusihin t?usis poiste hulgas veel suuremaks. Koolmeister vaigistas peagi seda. N??d seletas kooli?petaja mahedate s?nadega Williamile, misp?rast teised teda naeravad, ja ei k?skinud teda iialgi niisuguseid laulusid enam laulda, sest see olla v?ga rumal. H?bistatud poiss nuuksus veel natuke aega, p?hkis siis silmad kuivaks ja j?ttis nutmise j?rele. Sest ajast saadik vaadati enam tema j?rele, et ta ?hegagi enam oma endistest s?pradest kokku ei saaks. P??ti temale alati selgeks teha, mis sugust ta on, ja et tema endised s?brad harimata ja rumalad talupojad on, kelledel midagi k?rgemat tundmist rinnas ei ole ja kes k?iges oma elamises v?ga toored on. William leidis need s?nad nagu ?iged olema, siiski ei suutnud ta oma endiseid s?pru unustada. Kord, kui teda j?lle ?petati ja manitseti, tuli temale j?rsku k?simine meelde: misp?rast elavad need “talupojad-eestlased” nii mustasti ja ropusti, nagu temale alati seletati ja mida ta ?ige tundis olevat? Kas t?esti ei olegi siis nendel seda p??et, et nemad niisama elaksid kui meiegi, v?i on nemad ?le?ldse ?heks peenikeseks inimesesoo teotuseks loodud? Nende k?simiste p??le ei osanud tema mitte midagi vastata, tema lapselik teadus ei v?inud temale midagi selgeks teha. Need k?simisedki kippusid vahel tema meelest ?ra kaduma ja kadusid ka viimaks. Nende asemel t?usid aga teised, ja rahu ei leidnud William oma s?dames iialgi. Need alatised noomitused ja manitsused t??tasid teda nii kaugele viimati, et ta nende eest kas maa alla oleks pugenud v?i k?rvad kinni toppinud, et neid mitte kuulda. Tema s?dames t?usis viimaks k?ttemaksmise himu kooli?petajate vastu, kes temale nii pikki ja t??tavaid manitsusi pidasid. Aga millega tasuda kangemale? Varsti kadus temal endine t??himu, temal ei olnud tahtmist nende inimeste n?udmisi t?hele panna. Tema hakkas t?iesti laisklema. Kutsuti ema sinna ja kaevati temale poja laiskuse ja kangekaelsuse ?le. Ema andis koolivalitsusele k?su k?vasti Williami j?rel vaadata. N?nda kuidas William kasvu poolest suuremaks sirgus, niisama l?ks ta ka oma tegudes enam ?leannetumaks. Ta ei m?istnud enam iialgi oma ?lesantud tundisid, l?ks vallatumaks. Kui teised teda tema rumaluse p?rast naersid, siis sai ta vihaseks, ja kui ta naerjast tugevam oli, siis andis ta temale paar lopsu m??da k?rvu. Alati k?idi kooli?petajatele Williami p??le kaebamas. Asi l?ks kord-korralt hullemaks ja l?ppes sellega, et William koolist v?lja visati. “Jumal t?natud,” m?tles William, “n??d olen ma ometi s??lt m??ride vahelt lahti. Saagu n??d, mis saab.” Praegu oli William neliteistk?mmend aastat vana. Tema viimasel kooliaastal oli ema teisele mehele l?inud ja ei mitte enam vanemate soovil, vaid ise oma h?? tahtmise, s?dameliku armastuse p?rast. Tema teine mees oli maam?isnik ja p??legi veel parun, kuigi varanduse poolest vaene. William ei olnud mitte oma ema pulmas. P??le pulmi n?gi ta alles oma v??rasisa. Ta oli Williami vastu v?ga lahke, noomis aga teda siiski tema laiskuse ja ?leannetuse p?rast. V??rasisa parun Birk v?ttis n?uks oma uut poega s?jav?eteenistusesse anda. Ta tahtis aga, et poeg enne teise j?rgu s?jav?eteenistuse eksami pidi ?ra tegema. Kolm-neli aastat ?ppis William veel erateel, muidugi niisamuti kui ennegi, ja kui ta eksamile l?ks, kukkus ta selle p??l hiilgavalt l?bi. K?ll sundis parun Williami usinamale ?ppimisele, aga k?ik asjata. Veel k?is ta paar korda eksamil ?nne katsumas, kus aga temaga n?ndasamuti s?ndis nagu esimene kord. Midagi ei olnud teha. William oli vana, kusagile kooli teda enam vastu ei v?etud. Viimaks laskis parun oma poja T. linnast koju tulla. Ta ei teadnud enam midagi p??le hakata. Kodune elu n?is Williamile kaunis h?sti meeldima. P?evad otsa hulkus ta p?ssiga, koer kaasas, m??da metsa ?mber. Talupoegadega k?is ta kui oma vendadega l?bi. K?ik ?mberkaudsed karjapoisid tundsid teda. Tihti tuli ta nende palvele, kui tal k?ht t?hi oli. Karjapoisid olid temaga varsti nii ?ra harjunud, et nad temale k?iksuguseid lookesi talupoegade elust jutustasid. Need lookesed olid Williamile selge uudis. H?? meelega kuulas ta karjapoiste juttusid ja s?i s??ljuures nende karpidest viimased ?rakuivanud ja tulitanud silgud ?ra. Karjased tahtsid ikka alati lahkele nooreherrale r??mu teha, sellep?rast kui p?ssipaugud juba tema ligiolemist kuulutasid, siis ei raatsinud nad ise oma toiduvarast mitte teragi s??a, vaid hoidsid k?ik nooreherrale. Ta oli ju ka selle asemel karjaste vastu v?ga lahke k?ega. Kui tal raha juhtus olema, siis andis ikka karjapoisile k?hut?ie eest 15 ehk 20 kopikat. Keegi karjapoistest, kellel h?sti h?? perenaine oli, kes karjapoisi karbid alati v?id ja liha t?is toppis, r??kis, et nooreherra temale ?hekorra terve rubla andnud. Teised ei tahtnud mitte uskuda ja pidasid isekeskis olles aru, et Kuristiku Mart valetab. Olgu kudas ta oli, aga niipalju teadis k?ik ?mberkaudne rahvas ja ka parun Birk, et karjapoisid ja nooreherra William suures s?pruses elasid. T?na, kui William ?ksip?ini siin p?liste kaskede all istus, lendas tema noorep?lvne eluaeg mitmesugustes v?rvides tema vaimusilmade eest m??da. K?ige ?nnelikumad p?evad tema elus, niipalju kui ta neid m?lestas, olid need, mis ta v?ikeselt vana ?du hoiu all oli elanud, ja ka need, mis ta n??d kaks, kolm aastat siin m?isas elamisega m??da oli saatnud. Korraga t?usis temal n??d kahetsus k?ige oma hooletuma m??dal?inud elu p?rast. “Eks ma oleks v?inud hoolsasti ?ppida ja ma oleksin v?inud julgesti tulevikule silma vaadata – aga n??d! N??d on mu tulevik tume, lootuseta. Ma olen vilets p?geneja maailmas. Oma sugukond ei salli mind, ei pea minust mitte midagi; ma ise ei hooli neist ka mitte, teadmata, misp?rast. Praegu olen ma ?ksi siin, aga teised on heledasti valgustatud saalis, nad r??mustavad, m?ngivad, laulavad, aga mina – t?iesti ?ksi. Minu ainsad s?brad on karjased, nemad ?ksi usuvad mind ja on minu vastu lahked. ?du, n??d alles m?istan ma, mis t?hendavad sinu laulud, mis mulle lapsep?lves nii armsad olid, millede p?rast ma nii palju noomimistes olen kannatanud ja mida ma n??dki veel ainu?ksi metsas olles laulan, v?ib olla sellep?rast, et ma peaaegu muud midagi ei m?ista. ?du, ?nnetu vigane ?du, ma m?letan veel sinu kibedat naeratust, kui ema minu kasvatust tundma oli ?ppinud ja kui ta sind s?imates minema ajas. Ma arvan veelgi seda n?gu n?gema, veelgi sinu tasast h??lt kuulma. Ma m?istan, kuhu ma olen langenud – ?mber p??rata on hilja – ma ei jaksa seda enam …” Ja ta toetas oma p?? k?sip?sikile p?lve najale ja m?tles kaua, kaua. T?hed hiilgasid selges sinises taevas, mis kui ilmatu meri ?le ilma oli t?mmatud, millesse kauguses metsad ja v?ljad n?isid uppuma. Tasahiljukesi puges ?rn tuule?hk puude lehtede vahelt nagu argselt l?bi, kartes, et ta m?nda nendest liigutab, mis siis kohe salaja sosistama hakkab ja temast teatust toob. Selle p??le vaatamata, et tuule?hk k?iki oma k?ikusid nii tasa ja ettevaatlikult p??dis toimetada, sosistasid puud siiski aeg-ajalt tuule k?lask?igu ?le. Nahkhiired lendasid lipendades puude vahel, kord ?le nende latvade t?ustes, kord j?lle t?iesti maa ligi vajudes. Ei laulnud ??pik enam, ta oli meie maa juba jumalaga j?tnud. Looduses oli k?ik nii vagane, k?ik toimetati nagu salaja, ??vaikuse vaiba all. “Mind on eesti eide juures lihtsaks inimeseks kasvatatud …” Kaua helendas veel tuli m?isa toa akendest, kaua istus William ?ksip?ini rohuaias pingi p??l. Tema p??st lendas ?ks m?te teise j?rele kiiresti l?bi, nagu ?ksteist taga ajades. Ta heitis viimaks pingi p??le pikali maha, vahtis p?rani silmil laotusesse, nagu tahaks ta midagi uurida, midagi selgemini j?rele vaadata, aga ta silmad ei n?inud midagi muud kui ilmatu kaugel hiilgavaid t?hti ja h?bedast kuud, mis k?ik nii rahul n?isid olema, mis k?ik nii nurinata oma teed k?isid. “Aga t?esti, mis peab minust viimaks saama?” ?rkas j?llegi tema rinnus k?simine. “Omadest olen ma lahutatud, ma pean teist teed otsima. Kui aga see rahvas, kellesuguseks ma olen kasvatatud, mind ka kiusab, naerab, irvitab – mis siis? ?du, sina oled sundinud mind mu oma rahvast maha j?tma – aga teine t?ukab mind enesest ?ra, sest ma ei m?ista teda t?iesti, ei v?i ka m?ista, ja tema – noh, tema ei v?i mind vasta v?tta, tal ei v?i ka midagi p?hjust olla mind vasta v?tta. Ehk mis v?in ma neile pakkuda, et nad mind vasta v?taksid kui oma seltsimeest?” J?rsku t?stis ta oma silmad m?isa akende poole, mis heledas tules helkisid. Ja ajas ennast pingi p??l sirgeks ja j?i kord silmapilguks kuulatama. Jalaastumised kostsid temale k?rva. Ta p??ras tasakesti oma silmad sinnapoole. Meesterahvas ja naisterahvas paistsid temale silma, kes teineteise k?e alt kinni hoides tasakesti, kuulmata m??da teerada edasi astusid. See ?ratas Williami sootumaks tema m?tetest. Ka tema t?usis ?lesse ja l?ks tasakesti oma tuppa. Tema kammer oli kolmandal korral hommikupoolse nurga p??l. Sisseminek oli eest paraade-trepist. William valvas paraja aja, kui kedagi v?ljas ei olnud, ja astus trepist ?les kolmandama korra p??le. Kui ta oma tuppa oli j?udnud, viskas ta ennast riides asemele. Ta ei teadnud isegi, millal ta magama oli j??nud, hommikul leidis ta aga ?les ?rgates, et ta riietes selle ?? l?bi oli maganud. III Kui William oma silmad ?ra oli pesenud ja ennast uuesti riidesse pannud, tuli toat?druk ja kutsus teda herra juurde. Esimene kord s?ndis see tema m?isas elamise ajal, et parun Birk teda oma jutule laskis kutsuda. William l?ks. Ta astus m?isa kabinetti, kus ta paruni pehmes leentoolis istumas ja sigarit suitsetamas leidis. Birki silmis paistis t?na midagi ise?ralikku: see paistus oli nagu isalik ?rn tundmus oma viletsa v??rapoja vastu, v?i pahameel ja viha. Kui William temale h??d hommikut oli soovinud, k?skis parun teda oma vastu tooli p??le istuda. Juba sellest m?istis William, et parunil midagi s?dame p??l on. “Istu siia,” ?tles parun, “ma tahan sinuga t?na midagi r??kida. Meie elame ?hes majas ja peame ?iguse p?rast isa ja poeg olema, aga siiski pole meie ?ksteisega mitte ?ht ainust s?na r??kinud, kuna aga seda ammugi oleks vaja olnud. P?ev l?heb p?eva j?rele, n?dal n?dala j?rele, kuu kuu j?rele, ja ometi oleme meie teineteisele alles tundmata, mitte k?ll n?o j?rele, aga oma arvamiste poolest, vaadete poolest elu p??le. Meie oleksime v?inud veelgi mitu h??d aastat n?nda ?ra elada, ilma et mina sind oleksin lasknud enese juurde kutsuda. Eila ?htul aga tuletas S. m?isa herra mulle mu isalikka kohusid meelde ja ma tundsin, armas poeg, et ma m?neski t?kis sinu ees s??dlane olen …” “Parun Birk, teie ei ole mulle iialgi paha teinud,” r??kis William vahele. “V?ga t?si, aga ega ma h??d ka pole teinud, ja mis vanem see on, kes oma lapsele ?ht teragi h??d ei m?rka teha. Ehk kelle eest on mul hoolitsemist? Mitte kellegi eest. Omal mul lapsi ei ole, seda sa tead juba isegi. Sina ?ksi oled mul ainus laps, kui ka k?ll paljalt nime poolest, ja siiski olen ma nii hooletu. Ma p??dsin sinu h??ks esiotsa midagi teha, aga see k?ik oli teisiti kui kord ja kohus.” William t?stis oma silmad v??raisa p??le ja selle n?gu n?is temale nii ise?ralik olema. “Ma ei taha pikemalt t?hje s?nu kulutada, vaid ?tlen otsekohe sulle, poeg, oma p??m?tted v?lja: ?tle ometi, mis peab sinust saama? Sa oled juba ise praegu mehep?evade sees ja ometi elad sa nagu v?ike lapsuke, kellel millegi asja ette muret ei ole. T?esti, ma ?tlen, mul on kahju sinust, armas poeg. Kui sa ka minu poeg ei olekski, kui sa ka sootumaks v??ras oleks, keda ma korra olen n?inud ehk kellest ma korra olen kuulnud, juba siis t?useks mu rinnas kahetsus, sest sa oleksid juba niisugusel korralgi k?ige v?hemalt mu suguvend olema ja mulle on iga suguvend, iga isamaa poeg armas.” “Paruniherra, ?rge k?nelge n?nda, nagu oleksite teie minu ees s??dlane.” “Armas poeg, ?ra ?tle minule “teie”, see on mulle v??ras. Oleme ja elame edaspidi t?esti kui isa ja poeg, see on mulle nii meele j?rele.” “Parun Birk, ?rge tehke enne meie vahel niisuguseid seadusi, kui meie teineteist veel t?iesti tundma pole ?ppinud. Aga see k?ik on t?hine, astume edasi v?i tagasi, ma isegi ei tea. Mitte teie ei ole minu eluk?igu juures s??dlane, kui s??ljuures ?le?ldse keegi s??dlane peaks olema. Ma sain elus selleks, mis ma praegu olen. Aga ma olen oma vanematele ja iseenesele kadunud – olen ?rakadunud poeg …” “Meie v?ime ju veel k?ik h??ks p??rata,” r??kis parun teda vaigistades. “See on hilja. Teie tuletasite oma poega meelde, kui ta oma s?dames juba isegi otsusele oli j?udnud. Teie ehk m?tlete, parun Birk, et ma elu ?le kahetsen. Mitte sugugi. Eile ?htul, see on t?si, siis lendas m?nigi imelik kahetsuse m?te minu p??st l?bi, aga see kadus peagi. Mul on kindel n?u s?dames selleks t?esti saada, kelleks mind on kasvatatud. Lihtne eit kasvatas mind lihtsaks inimeseks ja selleks tahan ma saada. Sellep?rast olen ma juba lapsep?lves palju pidanud kannatama. Ma tunnen, et ma sellesamale teele ka tulevikus j??n.” “Ma n?en, sul on t?si taga, aga mina ei v?i sinuga siiski ?hes n?us olla Mis arvad sa sellega v?ita, kui sina seda ?mbrust, kes sind t?iesti tunneb, keda ka sina paremini tunned kui seda seisukorda, kuhu sul soov on saada – katsuksid maha j?tta, temale selga p??rata, teda kui v??raks pidada ja ?ht teist armastada. Mis tahaksid sa siis teha, kui see ?mbrus, see rahvas, kelle poole sa t?ttad, sind vastu ei v?ta, sind p?lgab, vihkab, kiusab? Armas poeg, mida varem sa oma t?siste s?prade poole p??rad, seda kergem saab sul omal olema. Ehk kas sa siis oma vanemate h?bist ilmarahva ees midagi ei hooli?” “Mul ei ole midagi, mis mind nende s?prade k?lge seoks. Ma ei tunne neid, nende r??musid, nende tahtmisi, nende elun?udmisi. Teie muretsete, parun Birk, selle ?le, et kas mina teistes ringkondades, kus ilmavaated ja arvamised koguni teised, t?esti rahu saaksin leidma. Ma loodan seda.” “Need on k?ik unistused – selged unistused. Selle vastu annaksin mina sulle n?u n?ituseks valitsejaks hakata ?ppima. Teoorialikku teadust ei ole selles ametis palju tarvis, ja oled sa selle ameti ?ra ?ppinud, annan ma sulle oma m?isas kohe koha, p??le seda soovitan sind kusagile suurema koha p??le. N?nda teenid sa natukene raha, t?dide k?est p?rid ka, noh, mina aitan ka niipalju, kui minu j?ud ulatab, ja n?nda v?id sa viimati omale m?isa rendi p??le v?tta, p?rast ka ?ra osta – ja sa oled ise oma isand. Olgu k?ll, et meie ?igused siin kitsamaks l?hevad, aga ega meie siis nii arad ei ole; pole meie esivanemadki seda p?lve kergesti k?tte saanud, misp?rast siis meie mitte sugugi vaeva ei taha n?ha. Teed sa hoolega t??d, siis oled sa varsti k?igist suurtest raskustest l?bi. Ei taha sa aga minu n?u j?rele teha, mis arvad sa siis oma tulevikus v?ita. Viletsaks vingerdajaks saad sa, viimaks veel t??meheks, kes oma armuliste herrade ees peab noogutama. Minu n?u on ikka, armas poeg, et m?tle h?sti j?rele ja anna mulle kindel vastus alles m?ne aja p?rast.” Parun Birk vahtis teravalt oma poja p??le, see aga ei teinud sellest asjagi, vaid vahtis tummalt oma ette parkettp?randa p??le. Ta oleks ehk varsti oma arvamistest lahku l??nud, kui parun veel oleks viitsinud teda selle joonega noomida, aga ta oli juba vist t?dinenud. Ta v?ttis Williami parema k?e ja ?tles: “Veel kordan ma, m?tle h?sti j?rele, mis sa teed. P??ra ?mber, kui veel hilja pole! P??ra ?mber, kui sind omaksed pole veel maha j?tnud ja v??rad ?ra t?uganud, aga p?rast, kui see k?ik on s?ndinud, saab see sinul palju raskem olema. Meie ehk n?eme ?ksteist peagi j?lle.” Vana parun surus veel kord oma v??rapoja k?tt ja nad lahkusid. Imelik n?is Williamile paruni k?ne olema. Ta oli paljugi kuulnud, mida ta enne ei teadnud. J?llegi t?usis ta rinnas kahetsus, miks ta midagi polnud ?ppinud ega lugenud, aga see k?ik oli nii ??rikeseks. “Kas pidi t?esti paruni s?nades ka sugu t?tt olema,” m?tles William. “Neil on ainult h?bi. Mis v?ib siis minust muud saada kui p?lluharija. Nemad uhkustavad oma sugu p??le.” William oli nii kangesti oma m?tetega ametis, et ta sugugi t?hele ei pannud, kuidas ta m?isa karjalautade poole l?ks. Alles s??l ?rkas ta oma uimastusest. Ta p??ras ?mber ja l?ks kiirete sammudega j?llegi ?lesse oma tuppa. IV William oli umbes tund aega ?leval oma toas. Piinavaks, kitsaks ja pisikeseks n?is temale ta v?ikene tuba minema. Ta n?gi oma toa seinu pikkamisi, pool arusaamatalt koomale vajuma, temale liginema, et kui ta siin kauemini oleks istunud, siis oleksid nad teda peagi ?ra l?mmatanud ja tema ots oleks siinsamas olnud. William t?stis oma silmad ?lesse ja n?gi p?ssi, mis tema aseme kohal seina p??l rippus. Ta t?usis nagu palavikus oma tooli p??lt ?les, v?ttis p?ssi varna otsast, viskas ta ?lale, pani jahikoti kaela ja l?ks k?rmesti oma toast v?lja. M?isa ?uest l?ks ta nobedate sammudega, iseenese ette maha vahtides ?le. Viimaks t?stis ta oma silmad ?les ja vaatas kaugele kaduva kasemetsa ja soo p??le, mida ta nii h?sti tundis ja kus ta nii mitmed p?evad l?busasti oli m??da saatnud. N??dki kadusid j?llegi k?ik endised m?tted tema p??st, ta t?stis oma p?? p?sti ja vahtis peagi r??msal pilgul metsa poole. Hommikune kaste oli juba ammugi kadunud. Rukkiv?li, mis tema paremal pool k?rval seisis, sahises lustilikult; mesilased sumisesid tasakesti rukkik?rte vahelt l?bi lennates. Nende sumisemine oli nagu kurvatooniline; nad kurtsid vist selle ?le, et sirp varsti oma t??d siingi saab l?petama. William p??ras silmad koera poole. Ah, kui lustik ja r??mus oli selle n?gu, kui ta m??da heinamaad jooksis ja aeg-ajalt oma peremehe p??le vaatas. See lustilik jooksmine ja need pilgud, mis ta Williami poole viskas, ajasid selle endised m?tted t?iesti laiali. Korraga hakkas William vilistama. Ka Neero sai aru, et peremees nagu teiseks muutus, ja traavis veel r??msamini edasi. Juba oligi William metsas. Varsti paukus p?ss ja mets h?iskas temale r??msalt vastu. K?ik oli nii lapselik, nii mureta. William oli nagu omaste keskel. Karja kellade k?lin, vikati luiskamise helin, heinaliste laul – see k?ik kiskus teda oma poole. William hulkus peaaegu terve p?eva otsa metsa m??da ?mber. Ehk ta k?ll paugu paugu p??le metsa laskis, siiski ei surmanud ta mitte ?ht ainustki lindu; ta imestas isegi, kudas ta nii imeosavasti oskas m??da lasta. Koer n?is aga selle ?le sootumaks pahaseks minema, ei j??nud enam lindu leides seisma, vaid tormas p??le. William ei p??dnudki teda vaigistada ega talitseda, naeris p??legi, kudas linnud parinal lendu t?usid. Ta virutas palja lennuparina p??le p?ssi t?hjaks ja oli r??mus, et ta paugutada v?is. Tal ei olnud ka tahtmist neid surmata. Ta oli r??mus, et ta m??da metsa v?is ?mber hulkuda ja neid hirmutada. Oma kalli jahiga ei pannud ta t?helegi, kudas paks pilv l?una poolt ?les kerkis. Esiteks sirutas ta ?hvardades pikad mustad sarved ?les taeva poole; selle j?rel tungisid nagu valmistatud teed m??da paksud pilver?nkad edasi; veel tagapool – s??l oli pilv juba helesinine ja venis nii tasakesti ja t?helpanemata paksude r?nkade j?rele, nagu pall siledat s??ti m??da k?lapoisi visates edasi veereb. Terve pilv s?ndis nagu pimeduses, nagu varjaneks temas m?ni k?ttesaamata saladus. Ainult metsas kuuldi puid temast nagu juttu ajama, aga ka see s?ndis ajuti. Terve loodus nagu ootas midagi. Lindude laul vaikis. Vihmakass kiunus valusasti. William ei pannud enne pilve t?hele, kui ta juba p?ikese kinni kattis. N??d alles t?stis ta oma silmad ?les, vaatas pilve poole ja ?tles pikkamisi j?rele m?teldes: “Aa! V?i juba nii kaugel. Aga kust ma varju pean leidma.” Ta hakkas heinamaade poole minema. L?ks ta nii k?rmesti, kui ta ka l?ks, aga pilv j?udis iga sammu p??l temale l?hemale. Pilv tormas tema kannul v?lgu leekivaid jooni ?hele ja teisele poole laiali loopides ja k?rgatas iga kord nagu uhkustades. Pilv sihises ja visises, nagu oleks tal aurumasin ees olema. Esimesed tibad kukkusid Williami k?te p??le. Ikka k?rmemini t?ttas ta edasi. Juba paistis eemalt heinak??n. See n?is t?hi olema: hein oli alles tegemata. V?lk s?hvis ja k?ue k?rgatas tema kannul; vihma tuli kui oavarrest. William oli juba k??ni juures ja oli valmis sisse minema, s??l leidis ta aga oma ?nnetuseks, v?i ?nneks – ta ei teadnud seda isegi – ?he naisterahva eest. William pani oma teise jala ?le uksepaku juba k??ni; niipea kui ta aga seda naisterahvast n?gi, kellel niisamati kohmetanud n?gu oli kui temalgi, j?i ta uksepaku p??le seisma ja oli silmapilgu kahevahel, kas sisse astuda v?i v?lja ulu alla j??da. Ta t?mbas oma jala k??nist tagasi. Koer pistis ka oma p?? ?le k??ni uksepaku sisse ja oli valmis k??ni h?ppama, niipea kui ta aga v??rast n?gi, langesid ta k?rvad veel enam l?ngu, vaade muutus veel haledamaks ja ta t?mbas haleda niuksumisega oma p?? k??nist peremehe j?rele tagasi. William l?ks k??ni ulu alla, aga ta ei saanudki veel sinna, kui kaunis madal, aga mahe naisterahva h??l k??nist j?rele h??dis: “Jahimees, ?rge mind h?benege ?htegi, tulge aga k??ti, vihm ei heida ju nalja. P??legi, see ei ole ka meie k??n, mina olen niisama v??ras kui teiegi.” Ta vaatas k?neleja poole, nende silmad juhtusid vastastikku. M?lemad vahtisid ?ksteise p??le. William hakkas argselt k??ni kobima. Vihma sadas veel tublimini. Williami rind oli ju ennegi argtust t?is, sest et ta naisterahvaid ?le?ldse kui tuld kartis, aga n??d kippus see argtus ka t?tarlapsele kallale. K?ik tema jutul ja r??mul jahimehe kartuse ?le oli t?iesti ots. Kui William k??ni oli astunud ja parajat kohta oma seismiseks otsis, asus koer, kes ka nagu aru hakkas saama, missugune vilets lugu tema peremehe ja v??raga on, nende kahe vahele ja vaatas kord peremehe, kord v??ra p??le, nagu tahaks ta k?ik asjad h??ks k??nda. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/anton-tammsaare/arakadunud-poeg/?lfrom=334617187) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
КУПИТЬ И СКАЧАТЬ ЗА: 67.11 руб.