Сетевая библиотекаСетевая библиотека
Laanemetsa veskitalu Jakob M?ndmets Jakob M?ndmetsa 1926. aastal ilmunud novell. Jakob M?ndmets Laanemetsa veskitalu M?NINGAID TEATEID ?HEST VESKIST, MILLE PIDAJAKS ?ELDI OLEVAT ?KS SUGUV?SA VIIS INIMP?LVE 1 Keegi ei suudaks k?ll kokku arvata neid viljakoormaid, mis paljude, paljude aastate v?ltel on jahuks jahvatanud Laanemetsa veski kivipaarid. Veski seisab k?rgete kallaste vahel kolme risttee harul, ja kui jumal andis hea vilja-aasta, siis ei vaikinud veskikivide m?rin ei p?eval ega ??l. Tugevail rautatud vankreil tulid j?ukad Kaunvere k?la mehed ja nende lumivalged kotid olid t?idetud kuldteradega, mis neile andsid nende laialdased, h?stirammutatud p?llud. Niisama tulid ka Sootaguse mehed oma viletsate logisevate vankritega m??da auklikku teed. Olgugi et nende koormad rasked ei olnud, aga selle eest olid nende loomad lahjad ja pikkade karvadega, ja andis neilgi vedada neid k?lkakotte. Nii ei t?hjunud korrakski laialdane veskiesine hobustest ja m?ne veskilise loom pidi seal konutama p?eva-paari, enne kui valgeks tolmunud m?lder h??dis: “Hei, k?lamees, n??d on sinu j?rg.” Pikapeale jutu l?ppedes istusid k?lamehed tusaste ja t?lpinud n?gudega viljakottidel ja k?sisid ?ksteiselt piibutubakat laenuks, sest kes siis teadiski kodust kaasa v?tta sedav?rd rohket tagavara, ms vastu oleks pidanud nii kauaks ajaks. N?nda kestis t?? Laanemetsa veskis kevadest s?giseni l?bi aasta ja k?ige vanemadki inimesed ei teadnud, kus see oleks olnud teisiti. Kinnitati, et see veski on olnud praeguse suguv?sa k?es viis p?lve, aga k?ige vanemad ja parema m?luga raugad m?letasid tagasi ainult kolm p?lve. Veski seisis all orus. Kui loojenev p?ike kuldas ?leval m?el oleva eluhoone veidi tuhmunud aknaruute, siis oli all juba p?ris h?marik. Aastate v?ltel paksu jahutolmuga kaetud veski aknad osutasid ainult n?rka valgusekuma, nii et t??tada tuli posti k?lge kinnitatud v?ikese lambi valgel. Veskilised t?usid ?les, sirutasid kangeksj??nud liikmeid ja l?ksid m?ldrikambri, kus p?les tuli ahjus ja kus oli soe ja m?nus. Siin visati ahju kuivi halge, mis p?lesid lustiliselt praksudes ja nii oli ?sna meeldiv oodata j?rjekorda. Veski kivipaaride ?hetaoline m?rin, vee t?usev ja vaibuv kohin l?id iselaadilise meeleolu, mis oli heaks kasvupinnaks hirmu ja ?uduse juttudele. Ei ole seal siis midagi imestada, kui kinnitati, et kogu ?mbruskonna naljandite, pilkejuttude, lorilaulude, tondi- ja koduk?ijate lugude h?lliks oli Laanemetsa veski m?ldrikamber. Paljudki veskilised, k?tte saades oma jahvatuse s?da??l, oleksid pigemini j??nud ootama hommikut, kui poleks peljanud teiste naeru. J?udes niisugusel s?da??tunnil raske koormaga Laanemetsa m?nnikusse, kus pilkane pimedus laskus vastu maapinda, pidi k?ll mitmel puhul kummarduma, sest tundus tihti, nagu oleks tagantpoolt haaranud kellegi k?si. Kui siis teeline viimaks j?udis Viira k?la lagedale karjamaale, kus silm seletas taevarannal sakilisi pilver?nkaid ja nina tundis talutare suitsu haisu, siis oli tunne, nagu oleks p??snud h?daohust, ja s?da l?i korraga kergeks. Ega n??d p?ris julgeist mehist kuskil ole puudus. Oli neid ka Laanemetsa ?mbruskonnas. Niisugused mehed hooplesid vahel, et nad ei karda minna ??si surnuaedagi, mis siis k?nelda Laanemetsa veski ?mbrusest. Aga kes v?ib siis niisuguste kiidulitside juttu uskuda. Niisugused mehed hooplevad k?rtsileti ees ja loodavad, et neile selle eest antakse kortel viina. Aga seda teati ju ometi kindlasti, et Laanemetsa ?mbruses on n?htud viirastusi. Noid jutte v?is uskuda, sest n?gijaist olid mitmed, kelle t?enduse juures polnud tarvis kahelda. V?tke vana Raudoja M?rt – milleks peakski see vana aus halli peaga mees k?nelema t?hja lori? Tema n?gi oma silmega s?da??l selgel kuuvalgel silla k?sipuul istumas s?rgiv?el naist. Kui siis vanamees endale ette l?i issanda ristikese, kadus viirastus, nagu oleks ta sulanud ?huks. Ka Reiu Leenu jutu juures ei maksa ometi kahelda, kes n?gi suvisel ??l j?ekuppude vahel istuvat noort naisterahvast last imetamas. Isegi niisugune luga juhtus, kus viirastus t?mbas ?ra Jalaka Reinu k?est piitsa. Oma hulljulguses (mis muidugi tuli sellest, et ta Aruniidu k?rtsis tublisti oli joonud) l?ks ta tammi peal l??ma tee ??res olevat musta kogu. Piiits j?igi kadunuks t?nap?evani. K?igil neil n?htustel oli oma allikas. Teati k?nelda, et Laanemetsa veskitalu algusj?ukus oli vedaja t?? tagaj?rg. Ei olnud k?ll enam elus neid inimesi, kes olid teda n?inud oma silmaga, aga m?lestused isade ja isaisade t?endustest polnud kustunud. Ja kes poleks teadnud seda kurb-?nnetut lugu vana Saareotsa Andresega. Tema j?udnud kord kuuvalgel ??l ?le veski silla, kui n?inud, kuidas vedaja tulnud ?le metsa veski poole. Tal olnud kaasas suur saak, mida tunnistanud k?ige paremini ?lirohke s?demete hulk. Ruttu ajanud ta p?ksid kinnerdele, et p… n?itamisega h?vitada seda ?lekohtust varandusekandjat. Seal ei olnud ta aga k?llalt k?rmas ja l??dud armetult l?hki tulise haoga ta tagumik, nii et pidanud lamama voodis kaks kuud ja kolmteistk?mmend p?eva. Kui sellele veel juurde arvame ?nnetu Vio loo, kes oli aastat viisk?mmend tagasi t?druk iluduse poolest ?le ?mbruskonna ja kelle surnukeha v?eti v?lja pika otsimise j?rel veskij?rvest just j?ekuppude vahelt, eks siis j?tku juba materjali igasuguste ?udsete lugude punumiseks. N??d oli lugu teisiti. Aasta-aastalt tumenesid need lood ja Laanemetsa veski praegune eluviis ei andnud nende elustamiseks kuidagi p?hjust. Laanemetsa veski omanik J?ri Klaos oli 53-aastane mees. Pika, tugeva kasvuga, laiade ?lgadega, kes kuni 45 aastani v?is v?tta setverdi rukkeid selga, nagu oleks see m?ni k?lkakott. V?ib-olla ehk oleks ta seda praegugi suutnud, aga milleks niisugust asja vaja. Oli tal ju veskis alati kolm meest ametis ja n??d olid sisse seatud ka k?ik niisugused uue aja v?rgid, nii et inimesel oma ihuj?udu kulutada ei olnud vaja. J?ri Klaos oli rikas mees ja kui ta kutsus kellegi k?lamehe oma lauda ja k?sis siis peale s??mist, p?hkides oma hallide karvade rikast laia, pruuni habet, mis k?la pool uudist, siis oli niisugune lugu s?ndmuseks. Varsti teadis sellest kogu vald, et see ja see istunud m?ldri lauas, ja tundus, nagu oleks mees teistest t?usnud peajagu pikemaks. Ei olnud vallas j?ukamais peredes ?htki pidu, kuhu poleks kutsutud m?ldrirahvast, ja kui m?ldripaar s?itis ?ue oma kerges vedruvankris, siis alles tundis piduperemees olevat pidul t?sise v??rtuse. Olgugi et m?ldri ja k?larahva vahel oli l?bik?imine ?sna tihe, kuid sellegip?rast ?ksteisele hoopis l?hedale nad ei p??snud. Ka k?ige j?ukam mees k?last k?neles m?ldriga ikkagi m?nesuguste takistustega, sest keel ei saanud kuidagi liikuda nii vabalt nagu jutus oma naabrimehega. 2 K?neldes s?na paar Laanemetsa veski ?mbrusest, ?tlen juba ette, et ilusamat kohta enam kuskil ei teatud. J?gi voolas k?rgete, paksu okaspuumetsaga kaetud kallaste vahel, s?nnitades veski juures kolme tiinu suuruse j?rve ja sealt siis langedes paari s?lla k?rgusest joast kohinal alla. Suurte vete ajal kuuldus j?e kohin isegi k?lla ja sellal koguneti ?mbrusest hulgani vaatama vetem?ngu. J?e kaldal kasvavate mustade leppade juurte alla olid ??nistunud s?gavad koopad ja puude urvarikkad oksad ja k?harladvad kummardusid veepinnani. Istudes ilusal ?htul j?rve kaldal n?gid, kuidas elati vees lustilist elu: aplad havid s??stsid sageli veest v?lja, saaki taga ajades, kuna nende eest p?genedes vilkad s?rjed ja ahvenad panid liikuma kalda piiril kasvavad kupulehed, lipurohu ja teised j?etaimed. Kaldakoobastikus elasid v?hjad ja kes muuseumis viitsis paarinaelase v?hja koorikut l?hemalt vaadelda, see oleks varsti lugenud ligipandud sedelilt: “P??tud Laanemetsa veski j?rvest 1904. a. 23. juulil.” Aastate v?ltel oli Laanemetsa veskitalust v?lja l?inud palju mehi ja naisi. Kaugemaist p?lvist v?ljaminejad olid juba j??nud aegade jooksul v??ramaks, aga need, kes olid seal ?les kasvanud, m?letasid v?ga h?sti oma kodukohta. Praegusel peremehel oli olnud neli venda ja kolm ?de, ja polnud vist ?htki nende hulgas, kes poleks rahuldunud oma uue koduga. Oli neid linnas, oli neid maal ja neil k?igil k?is truult kaasas Laanemetsast antud ?nnistus. Kui aga k?tte j?udsid suve ilusamad p?evad, siis kasvas Laanemetsal pere sageli mitmek?mne hingeni. Siis toodi tuppa pidulaud, mis v?ib-olla oli teeninud perekonda juba ?le saja aasta. Selle laua ??rde asetus siis lai suguv?sa ja kellel ?nneks l?ks k?rvalt vaadelda seda elur??msat perekonda, kelle hulgas oli vanemaid, keskealisi ja ?sna noorukesi, sellel tuli nagu enesest m?ttesse: see perekond, kogu Laanemetsa kattub ise?ralise jumala ?nnistusega. Paar suvekuud andsid Laanemetsale iselaadi ilme, mis suuresti eraldus teiste kuude omadest. Siis liikusid j?e kallastel h?rrad-preilid. Veskij?rvel oli vara hommikul ankrus valgeks v?rvitud paat ja seal ?ngitses laia ?lgk?baraga, lumivalge s?rgiga ja veidi kollakate p?kstega noorh?rra ja vaatles hoolega lainetel k?ikuvat punaseks v?rvitud ?ngekorki. Paadi p?ras istus laia k?baraga lumivalgeis riideis neid ja luges, k?tega toetudes p?lvile, paksu raamatut. Niisugusel puhul katsus k?lameeski oma raske koorma k?rval k?ia tippamisi, et mitte segada sakste rahu. Kaldaveerul istus laia p?rna all pingil vanapoolne h?rrasmees. Ta oli hooletult visanud ?he jala teise peale ja l?bi okste tungivad p?ikesekiired m?nglesid ta l?ikiva helekollase kinga ?evrettnaha pinnal. Teisel pool oli j?lle puude vahele ?les t?mmatud v?rk-kiik ja seal ??tsus rahuliselt keskealine daam, kellel oli k?es paksuks minemise j?rg. Metsa poolt tuli noor neid, kellel oli seljas liblikav?rk ja teda saatis mees, kes seletas midagi meie metsades ja nurmedel leiduvate rohtude arstlikest omadustest. Veel v?is kuulda juba vara hommikul kilkamist veski tammilt, j?e kallastikult, p?llupeenardelt ja mujalt. See oli k?ik Laanemetsa rohkearvuline suguv?sa, kes heameelega tuli veetma s?ndimis- ja kasvamiskohas armsaid suvekuid. 3 K?mnete, v?ib olla sadadegi aastate v?ltel oli m?letatavasti ?ksainus kord armulise jumala k?si Laanemetsa valusasti tabanud. Ja see oligi praeguse omaniku ajal. Issand polnud praegust peremeest J?ri Klaost mitte just ?nnistanud arvurikka perekonnaga, nagu see Laanemetsal endiste p?lvede juures oli harilik n?htus. Klaoste abielupaaril oli poeg ja t?tar. Lapsed kasvatati suure hoole ja hellusega, ja miks siis mitte, kui seda igapidi v?imaldas varanduslik j?rg. Iga kord poja tulles koju koolivaheajal oli see Laanemetsal suurimaks s?ndmuseks. Noor Harald Klaos, kellel juba aimata v?is esimesi udemeid ?lemisel huulel, v?eti vastu erilise lahkusega, sest juba paljalt selle ?itsva noormehe n?gemine valmistas s?dameile r??mu. Ta liikus vilkalt l?bi k?ik hooned, andis tallis omast k?est hobustele leiba, silitas r?ngastatud ninaga pulli kimarat otsaesist ja ei p?lanud ka viibida tund v?i paar tolmuses veskikojas. Igal pool, kus teda n?hti, s?nati: sellest tuleb alles uueaja peremees, ja ei v?i ?telda, nagu poleks olnud sellel arvamisel all kindlat p?hja. See oli 1908. aastal j?ulu ajal, kui ilmad seisid kuni p?hadeni pehmed ja veskij?rv kattus alles m?ni p?ev enne p?hi j??kirmega. Aga paar ?ieti k?lma p?eva andsid lootust, et j?rved ja j?ed ?sna peagi v?imaldavad ?les?idu teelistele. Kui n??d taevas tahab saata ?nnetust, siis t?mbab ta ?kki eest ?ra oma kaitsek?e ja siis ei suuda sa ennast kuidagi p??sta. Nii oli see siingi. Noormees oli raiunud teiselt poolt j?ge j?ulukuuse ja seda koju tuues valis ta tee otse ?le veskij?rve. Miks ei tulnud ta ?le silla, mis oleks teinud tee pikemaks vahest m?nisada sammu? Kesk j?rve murdus j?? ja alles esimesel p?hal kella kuue ajal saadi k?tte noormehe laip. Kellel on enesel rinnus inimese s?da, see vahest suudab ilma kirjeldamata m?ista seda kurbuse suurust, mis t?id ?hes seekordsed p?had. Aga seda ma tean ka, et kurbus vaevalt surmab ja aeg p?hib k?ige paremini pikkamisi p?silt pisarad ja ?mbleb kinni s?dame haavad. Nii ka siin: kahekordne hellus langes osaks Laanemetsal n??d ainsale t?trele Laurale, kelle r??mus iseloom suutis seda ka vastu v?tta k?ige avaramal m??ral. Ja sellest neiust sirgus silman?htavalt n?gus naine. See ei v?inudki teisiti olla, sest k?hetuid, kiduraid ja n?rgaverelisi ei teatud ?ldse Laanemetsa sugukonna hulgas. See liik inimesi oli alati t?iskasvanud niih?sti keha kui vaimu poolest. Laura armastas oma isamaja, ?ppis huviga ema k?rval igasuguseid perenaisekohuseid ja ?lesandeid. Varakult usaldati tema hooleks majatalitused, ja teenijad kinnitasid omavahel, et tema pilkude piirkond on laiem kui vana perenaise oma. Kui siia juurde veel lisada, et selle noore t?druku ruuge paks pats ulatus niueteni, ta s?strasilmad vaatasid l?busalt, aga edvistuseta, ta kehavormid olid k?igiti kujunenud tasakaaluliselt, siis tahaksin ma teada, kust oleksite v?tnud ?mbrusest teise t?tarlapse, keda oleks v?inud seada tema k?rvale. Aga j?taksime ka loendatud omadused, siis ei muudaks seegi palju asja. Peame ju teadma, et Laura oli j?uka Laanemetsa veskitalu ainus p?rija, ja seda osati hinnata viisk?mmend versta ?mberringi. Aga praegu ei maksa meil veel teha juttu niisuguseist asjust, ja Lauragi ei andnud selleks veel mingit p?hjust. Ta h?iskas ja laulis k?ll, jooksis kilgates veskim?est alla, nokkis ilusal ?htul ?ues veskipoisse ja p?llusulast ning see oligi k?ik. Kui siis Laanemetsa veskitalu omanik J?ri Klaos astus kevadisel ?htul majast v?lja ja k?ndis kepile toetudes m??da p?llupeenart, paisus ta s?da rinnus. Tasa, tasa kahistas ?htutuul laialemmelises lihavas orases, v?rske k?nni kohalt t?usis rammusalt p?llupinnalt kerge vinetis ja karjat?navat m??da tuli kari ning lehmade rasked udarad k?ikusid, t?is piima. J?e ??res veepinnani kummarduvate leppade oksil laksutasid ??bikud ja tugeva voolu kohin lagunes ?le j?eoru. Eemalt aasadelt kandis lillel?hnaga t?itunud tuule?hk aasade muusikat: r??gu h??lt. Laialine ?unapuuaed oli vaikne ja t?sine, sest ta oli juba maha pillanud oma lumivalge ?ierikkuse ja n?gi n??d und rohkest viljast. Ja kas ei peaks olema inimene ?nnelik, kui issand pole olnud kitsi ta k?tet?? ja ettev?tete ?nnistamisega? JOONI POISIKESE ELUST, KELLEST ARVATI, ET TEMAST EI SAA HEAD NAHKA 1 Kui lugeja kannatus minu siiamaalsest jutustusest veel pole katkenud, siis palun teda olla nii lahke ja minuga tulla Alasaare kihelkonna teise ??rde. Seal on kuskil talu karjamaa serval hoopis pisukene saun. Kes seda sauna n?eb, see k?sib eneselt: kuidas ometi v?ib issand osasid nii jagada, et s?herduses hurtsikus ka peab elama inimene? Ega see olegi mingi elumaja moodi, lihtne hagude hunnik, nagu neid vahel teevad kevadel kavalad k?tid tedrejahil. Aga siin elab tingimata inimene, sest m??da minnes tunned vastikut n?e haisu. Sellest on aastat ?le paarik?mne, kui selle h?tikese ehitas hukkal?inud t?druk Liisu Laikask. Ta oli juba eaotsas inimene, kui sai lapse, ja selle juures oli ta sattunud niiv?rd laiale teele, et ei teadnud auv??rt vaimulikulegi ?telda, kust oli korjanud v?rdja. Kes olekski tahtnud v?tta niisugust inimest enesele teenijaks ja m?istagi t?nulik pidi ta olema Sooveere talu peremehele, kui see lubas oma karjamaa servale ?les laduda onni, isegi ahju teha sisse paekivit?kkidest. Kas see onn suudab talle anda talvel varju k?lma ja tuisu vastu, kelle asi see n??d oli p?rida. Aeg-ajalt ilmus ta siin ja seal t??le, sai selle eest tasugi, aga kuidas ta seal h?tis elas, kellesse see palju puutus. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/jakob-m-ndmets/laanemetsa-veskitalu/?lfrom=390579938) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.