Сетевая библиотекаСетевая библиотека
Muhulaste imelikud elamused Tartu juubelilaulupeo puhul Эдуард Вильде Eduard Vilde 1893. aastal kirjutatud naljajutt. Eduard Vilde Muhulaste imelikud elamused Tartu juubelilaulupeo puhul 1 Muhumaalgi teati, mis on priius, sest Sikusarve Siim oskas seda ?ra seletada k?ige t?ntsima aruga inimesele. Muhumaalgi teati, et priiuse 75 aasta m?lestuseks Taaralinnas suurt laulupidu taheti pidada, sest Sikusarve Siim kuulutas seda k?igile, kellele looja k?rvad oli andnud. „Priius on see,” ?petas Sikusarve Siim, „et n??d on k?ik inimesed priid. Priius on see, et n??d iga?ks tohib l??a, kui teda keegi enne l?i, ja ka siis, kui teda mitte enne ei l??dud, ja mitte kupjad ?ksi. Priius on see, et n??d iga?ks v?ib oma une otsa magada, ja kui ta seda ei tee, siis on see tema oma asi. Ja kes ei taha t??d teha, see v?ib ka t?? tegemata j?tta ja keegi ei tohi teda sundida peale ta k?hu. Ja priius on ka see, et hobused on n??d loomad ja inimesed on inimesed, – iga?ks oskab nende vahel vahet teha, isegi m?isnik peab seda oskama. Priius on veel see, et n??d v?ib k?ige rumalam Mats minna, kui kaugele aga ise tahab, kas Oudovasse v?i Jamburki v?i Tudulinna, kui tal on pass taskus. Priiuseks kutsutakse aga ka seda, et n??d v?ib iga mees seda naist v?tta, keda ta omale k?ige kasulikumaks peab, ja tark on mees, kes sest priiusest ?ieti aru saab. (Siin m?tles Sikusarve Siim iseenese peale ja naeratas kavalasti.) Ja eks ole see ka priius, et n??d tohib iga talupoeg oma majale korstna peale ehitada ja et suits v?ib korstnast v?lja minna ega mitte enam uksest ja aknast? Ja et jeesti rahval on n??d oma kirjanikud, kes tohivad tr?kkida lasta k?ik, mis neile v?hegi meelde tuleb, v?lja arvatud poliitika, mis ei ole nende teha, ja et jeestlastel on seitongid, kus seisab k?ik sees, mis s?nnib meie riigis head ja mujal paha … Jah, vennad, priius on see, et oleme priid. Ja see priius saab t?navu suvel 75 aastat vanaks.” Sest seletusest pidi muidugi tursakalagi aru saama, mis on priius. M?ned raputasid k?ll pead, nood aga olid need, kes ?ldse millestki aru ei saa. Priiuse-laulupeost aga kujutas Sikusarve Siim kui asjatundja ja osav k?nemees oma inimestele j?rgmise pildi: ,,Suguvennad ja -?ed, suguisad ja -emad, suguonud ja -t?did ja k?ik muud sugu-jeestlased Muhumaal! Suur laulupidu, kuhu meid kutsuvad isamaa kohuste h??led, on see, et iga?ks sinna peab minema, olgu ta pime v?i jalutu, rikas v?i vaene. Ja Jurjevi linn, kus seda pidu peetakse, on suur, ilmatu tore linn taga Tartut. Sel laulupeol v?ib iga?ks laulda, mida tahab, sellep?rast ongi ta nimi priiuse juubelilaulupidu. Seal ei laulda mitte ?he, mitte kahe, kolme ega nelja h??lega, seal lauldakse rohkema kui nelja tuhande h??lega, sest et iga?ks laulab oma laulu. Meid v?etakse seal vastu otsekui suuri saksu. T?ldades viiakse meid toredaisse v??rastemajadesse elama, kus meil pehmed voodid valmis on ja peened joogid ja s??gid laual. Meid s??detakse ja joodetakse kolm p?eva ja kolm ??d j?rgem??da nagu pulmas ja k?ik jumalamuidu. V?ib olla, et antakse ka veel kalleid kingitusigi kaasa. Ja raudteel s?idame esimeses klassis kolmanda klassi hinnaga. Vaadake, Muhu t?ugu jeestlased, see on see juubelilaulupidu.” Jah, n??d teadsid muhulased, milliste r??mude allikas niisugune laulupidu on. Kui m?ned sellegi seletuse kohta pead v?ristasid, siis v?is neist ?igusega ?elda: rumaluse vastu s?divad jumaladki asjata. Muhumaal Tarkla k?las tekkis k?igepealt nelja inimese peas m?te Taaralinna suurele laulupeole r?nnata, et k?igest sellest ilust ja hiilgusest osa saada, mida Sikusarve Siim nii osavasti m?istis kirjeldada. ?igust ?elda ei uskunud needki neli mitte k?ike, mida Siim oma isamaalises vaimustuses kujutas ja t?otas, ja nende hulka kuulus Siim isegi. Aga kavatsus pidule minna sai siiski kindlaks, sest mujaltki kuuldi, et pidu t?otavat saada suurep?rane. Need neli peale Siim Sikusarve enda, kes tahtsid pidule minna, olid: L?he perenaine Liisu, Sitika Kai ja Keeteliku Kaarel. Et meil nende neljaga jutu jooksul veel palju saab tegemist olema, siis peame lugejat nendega l?hemalt tutvustama. Siim Sikusarv on Tarkla k?la sepp. Viieteistk?mne aasta vanuses r?ndas see muhulane teiste saarlastega „suurele maale” suveks t??le, aga kui teised tulid s?gisel tagasi, ei leitud Siimu nende seast. Ta seltsilised jutustasid, Siimule l?inud „raavi-l?ikus juba kolme p?eva p?rast igavaks, ta ?elnud enese olevat k?rgema kutse tarvis loodud, oma viimase raha eest ostnud ta endale l??tspilli ja kadunud siis kui tina tuhka. Nii j?i teine kaheksaks aastaks ?ra. Paaril esimesel aastal olevat teda Tallinnas Vene turu ??rsetes k?rtsides veel „moosekandi”-ametit n?htud pidavat, kuid need olid aga nii kuulujutud. Et ta oli vaenelaps, siis ei j??nud tal leinajaid maha. Kui Siim viimaks kodukohta tagasi ilmus, ei lausunud ta ise moosekandi-ametist midagi, vaid ?tles enese olevat v?lja?ppinud „saksa sepa”. Oma suurtest reisidest „Venemaa p?hja” ja „taeva servale” teadis ta k?iksugu imeasju k?nelda, ise?ranis kiitis ta otsatu vaimustusega Oudova ja Jamburi linna toredust, suurust ja rikkust. Ta astus Tarkla k?la vana sepa juurde selliks, ja kui see varsti suri, j?i ta tema asemele ise meistriks. Siim Sikusarv k?ndis juba m?nda aega kosjateed. Kuna ta oli elutark mees, siis ajas ta seesugust kidast asja diplomaatliku peenusega. Ta kosis nimelt kahte naist korraga: see tuli sellest, et m?lemal oli va nodi ja Siim kindlasti ei teadnud, kumma ta k?tte saab. Kui seadus oleks lubanud, ta oleks m?lemad v?tnud; n??d aga pidi mees loovima, uurima, piiluma. Siimu valituist oli ?ks eelnimetatud Sitika Kai, teine aga L?he Liisu – viimane varalt villakam tall, aga v?istlejate p?rast keerulisem kinni p??da. Sitika Kaiega oli Siimuke astunud kohe seepeale ?rnemasse ?hendusse, kui ta koju tagasi oli j?udnud. Kai oli piigake, kellel ristimist?ht ammu juba kadunud ja kes sai pahaseks, kui tema vanaduse j?rele p?riti. Ta nimetas siis mingisugust arvu nii moka otsalt, kuid lobasuud t?endasid; Kai arvutavat ainult oma elatud p ? e v i, aga ? i d mitte. Siim Sikusarv ei k?sinudki Kaielt ta v a n a d u s t, vaid ta n o o r u s t, ja see viisakus ?ksi tegi tema juba esimesel tunnil piigakese s?pruse osaliseks. Siimule aga oli nii Kaie vanadus kui noorus ?sna k?rvaline asi; tema huvitust ?ratas hoopis teine arv – arv, mille ta endale s?damesse oli kirjutanud, ja see oli „viissada rubla”. K?rvaline asi oli Siimule ka m?rsjakese v?line n?gu, millele iludusv?istlusel esimest auhinda vist k?ll meelsasti ei oleks m?istetud. Kai oli oma viissada rubla v?hemalt jaolt pikal teenistusajal ise kogunud, osalt ?helt vanalt t?dilt, kes Kuressaares suri, p?randuseks saanud. Ta elas n??d juba m?nda aastat Tarklas „oma k?e peal” ja ootas katkemata visadusega kosilasi, kes aga niisama visad olid tulema. Misp?rast? V?ime lugejale vargsi k?rva sisse sosistada, et Kaie kutsuti k?las „tulehargiks” ja et tema aru t?iuse kohta k?isid kahtlevad jutud. See piiga sai siis Siim Sikusarve kojutuleku j?rel ta m?rsjaks ning pulmi oli pea oodata. Seal s?ndis aga midagi, mis t?i asjasse viivitust. L?he talu elatanud peremees suri ja j?ttis leinama kaunis noore ja n?gusa lese, aga ?htlasi p?rima oma varandust, mis oli kaunis kopsakas. L?he Villem oli p?dur hallpea olnud, kui ta viieteistk?mne aasta eest plika-ealise Liisu endale perenaiseks oli kosinud. Vastu tahtmist, aga vanemate k?val k?sul ja sunnil oli neiu vanale, aga rikkale mehele l?inud. K?lm, t?hi, r??muta oli ta abielu olnud. Kuid saatus t?i talle vabaduse tagasi ja oma kaheteistk?mne-aastase pojaga oli ta pealegi saanud kena talu ja patsaka sulanodi kingiks oma kannatamise eest. Vaevalt oli Siim Sikusarv kuulnud, et L?he perenaine on lesk, kui ka plaan ta peas valmis: s??gu sitikad Kai Sitika – ma heidan nooda L?he talus v?lja! Kuid n?nda m?tles Siim esiotsa veel salaja; teadis ta ju, et eesm?rgile j?udmiseks palju raskusi oli ?ra v?ita. Ta ei muutnud siis Kaie vastu oma olekut, hoidis varjul, mis tal p?ues kipitses, oskas salamahti L?hel k?ia, paitas ?he k?ega Kaie, teisega noore lese pead ja tunnistas m?lemale, et ta on s?dame suhtes vaba mees; kes temast muud r??kivat, olevat h?bemata valelik. Et ta aga Kaie umbusaldusest ja vanapiigalisest armukadedusest juba kardetavaid proove oli n?inud, siis leidis ta veel ise?ralise pitseri, millega ta tema suu kinni litsus, et oma uues ettev?ttes igapidi julge ja eksitamata olla. Ta teadis Kaiekesele ?hel heal p?eval r??mus?numi viia, et tema vana rikas onu, kes elavat P?rnus, teda, Siimu, oma vara p?rijaks tahtvat kinnitada, aga ?hel kummalisel tingimusel: Siim pidavat v?hemasti tema surmani poissmeheks j??ma, sest ta j?udvat p?rast seda k?llalt abielu ohakakrooni kanda, kui tal ehk vaheajal ei peaks olema ?iget m?tet tulnud igavesti poissmeheks j??da. Seda onu olevat nimelt ta noor ilus naine omal ajal truudusemurdmisega nii s?gavasti haavanud, teise mehe armukesena tema juurest p?genedes, et onu sest saadik terve naissoo p?rgu p?hja vandunud. Ta vihkavat kirglikult naisi ja oma ?epoega tahtvat ta r??gitava p?randusetingimusega nende eest v?imalikult kaua hoida. Seep?rast olevat vaja – ?tles Siim Kaiele et nende armastus j??ks esiotsa s?gavaks saladuseks, sest viietuhande-rublane p?randus tule jumal appi, kes terve aruga inimene v?ivat tahta sellest ilma j??da! ?nneks olevat hea onuke juba seitsek?mmend viis aastat vana ning haiglane – kaua ei v?ivat ta surmani siis enam aega minna. Kai ehmatas, aga uskus. Kai nurises ja nuttis, aga viimaks andis j?rele, kui Siim talle oma armastust ja truudust vandega oli kinnitanud. Siim oskas aga ka seda kuldset abielu, mida nad kahekesi onu p?randuse varal saaksid elama, liiga s?ravatel v?rvidel kujutleda! Ja n?nda t?otas Kai, et P?rnu onu ?epoja kosjan?ust tema kaudu midagi kuulda ei saa ja et ta tahab oma m?rsja?nne ilmale salajas hoida. Siim r??mustles ja ?ngitses ikka julgemalt L?he talus. Kas oli tal seal ?nne? Oli. Naised on ju arvutlematud. L?he lesel ei oleks korralikest kosilastest t?esti mitte puudust olnud, ta teadis pealegi v?ga h?sti, et Siimust k?las mitte just k?ige suurema aupakkumisega ei k?neldud – siiski laskis ta Siimu enesele l?heneda. Siimul oli midagi, mida teistel k?lapoistel ei olnud: ta oli v?ledam, julgem, jutukam ja v?limuselt omal viisil „peenem” kui Mats ja Aadu ja Mihkel. Seda oli ta oma „kunstireisidel” seal kaugel „suurel maal” omandanud. Siis m?jus ka veel see, et Siim oli „ametimees” – ta seisis Liisukese silmas k?rgemal kui lihtne maamees. L?puks oli Siim noor, suur, tugev poisip?mm, kuna leskede j?rele tavaliselt tulevad vanemad mehed, kes on ise kas samuti lesed v?i vanapoisid. Siim h??rus k?si ja keerutas vurrud ikka toredamini kikki, mida ilmsemalt ta hakkas m?rkama, et ta seeme L?he talus idusid ajas. Liisukese p?u sai k?ll rahutuks, kui ta vahel Keeteliku Kaarli peale m?tles. Seda meest oli ta t?drukup?lves v?ga armastanud, ja see teda. Vanemate vali k?sk aga, mis sundis Liisut L?he peremehele naiseks, oli neid karedal k?el lahutanud, sest Kaarel oli tol ajal olnud Liisu isatalus puupaljas sulane. Varalt polnud ta k?ll t?ninigi kosunud, pidades v?ikest vaest rendikohakest. Kuid n??d, kus Liisu mehe surma j?rel isegi rikas k?llalt oli, ei oleks Kaarlil olnud vana armastuse soendamiseks n?htavaid takistusi ees: ta oli praegugi veel poissmees, kelle kodune majapidamine ?e hoolel seisis. Aga seal tuli Siim Sikusarv vahele. Kaarel, va tasase ja pehme loomuga mees, ei m?istnud L?he peremehe surma j?rel varasemalt Liisule l?heneda; see omalt poolt, kes tihti Kaarli peale m?tles ja ta tulekut salaja ootaski, hakkas viimaks arvama, et Kaarel teda enam ei taha, teda ta endise s?namurdmise p?rast ikka veel p?lgab. Pealegi oli Kaarel vaheajal neljak?mneaastaseks vanapoisiks saanud ja Liisu meel k?is, nagu ?eldud, noore mehe poole, sest vanaga oli ta viisteistk?mmend aastat k?llalt risti n?inud, kusjuures ta omagi noorus kaotsi l?ks. N?nda siis v?is s?ndida, et Siim Sikusarv endale L?hel takistamata sooja pesa hakkas ehitama, kuna Kaarel, kes Liisut iialgi ei olnud unustanud, nukral s?damel eemale j?i. N??d tunneme neid nelja muhulast, kes oma osa v?tuga suurt juubelilaulupidu tahtsid austama minna. Siim Sikusarv oli m?tte elule ?hutanud, aga esiotsa ainult L?he perenaise peas. Et Kai Sitikas ja Keeteliku Kaarel niisuguse teekonna ka ette v?taksid, seda ei olnud ta sugugi eeldanud, veel v?hem soovinud. Kai, ehk k?ll saare-elanik, kartis merd kui igavest surmas?ngi – ta ei olnud Muhumaalt veel eluilmas kaugemale saanud. Siim ei oleks seep?rast uneski v?inud arvata, et Kaiele niisugune p??rane m?te v?iks tulla. Aga ta tuli. Kui Siim, kes just Kaie vastu oma lustis?idu-kavatsusest s?nagi ei olnud lausunud, ?hel p?eval pruudi poole l?ks, et sellelt reisiraha laenata – ta enese kopikad olid alati k?rtsipapa pungas siis kuulis ta esimest korda suurel ?llatusel, et Kaie n?u oli kindel peiuga koos laulupeole minna „saksa m?ngima”. Siimul oli n?gu, kui oleks k?mme k?tt ta karvu kiskunud. Kui kena oleks olnud L?he perenaisega ?ksinda s?ita, temale teel oma osavust, viisakust ja armastust n?idata, temaga kosja k?pseks teha! Ja n??d tahtis see pirisev ja nurisev vanapiiga, kellega h?bi oli end laulupeol n?idata, kaasa tulla ja k?ik lootused luhta ajada! „Aga Kai, m?tle ometi k?igi nende laeva- ja raudtee?nnetuste peale, mis nii pika teekonnaga harilikult ?henduses on! Ja kokkupuutumisi teer??vlitegagi v?ib juhtuda.” N?nda kollitas Sikusarv ja hakkas suure suuga k?iki neid h?daohtusid l?hemalt kulutama. Kai aga n?itas talle keelt, naeris tigedalt ja kostis: „Kas mul siis neid h?dasid rohkem on karta kui sul ja teistel? Naine peab truult mehe k?rval p?sima, mingu tee kas v?i p?rgusse, ja mina olen ju sinu tulevane naine.” ?igus, tee, mis tahad! Ja jutule tuli l?pp seega, et Kaieke kivisel kindlusel seletas: „Kui sa mind kaasa ei v?ta, siis ma sulle raha ei laena.” Jah, n??d polnud midagi enam parata. Oli seegi Siimule v??ras kuulda ja suurendas ta halba tuju, et ka Keeteliku peremees kavatses Tartu-teekonnale asuda. Siim teadis, mis sidemed L?he Liisu ja selle mehe vahel kord olid olnud. Liisu ise oli Kaarlist vahel ?rnal s?nal r??kinud ja eneste endist armastustki puudutanud. Kuid Siim ei v?inud Kaarlit keelata tulemast; mis ta s?dame aga eriti sapiseks tegi, oli see, et k?ik neli ?hel laeval pidid Haapsallu s?itma. Laev, kaunis avar ja kerge luup, oli nimelt L?he perenaise oma, ja ta lahke inimene kutsus k?iki, kes naabrusest laulupeole l?ksid, ?hisele ?les?idule oma s?iduriista, teiste seas siis ka Kaarlit ja Kaie. Siim ei suutnud teda sellest m?ttest lahutada. Ja n?nda algas siis muhulaste teekond suurele Taaralinna laulupeole. – Ilm oli selge, kuigi kaunis tuulne. Laev kiikus kui p?hklikoor voogudel, mille harju kroonis lumivalge vaht. Luubis oli peale s?itjate kogu naabervalla segakoor, kes laskis kajada l?busaid laulusid ?le vee. Pidulik meeleolu valitses s?itjate seas; ise?ranis r??mus oli Liisu, kellele s??rane s?it sootuks uudis oli. Ei olnud teda ta p?dur mees enam t??tamas – vaba, vaba siin kaunis maailmas t?is sinist taevast ja rohelist vett! Siimu meel ei olnud mitte nii r??mus. Ta tundis ennast kui n?pitsate vahel. Nihkus ta Liisu poole, siis k?is talle Kaie poolt salat?uge ta k?ljekontide vahele; p??dis ta enam Kaiega teha tegemist, siis n?elas teda Liisu pilk. Kas nuta v?i naera! Ja siis j?rgnes veel k?ige hullem lops. Kaieke hakkas juba pooletunnilise s?idu j?rel merehaiguse m?rke ilmutama. Ta vahtis t?ki aega laial silmal ?hku, nagu n?eks seal hirmust kolli, siis katsus k?ega pead ja rinda, p??ritas silmi, et hale n?ha, ja kiljatas viimaks nii, et see luust ja lihast l?bi k?is: „Siim!” „Mis sul on?” p?ris Siim. „Ra-ban-dus!” ?gas ?nnetu. Laevat?is pidulisi pani pahinal naerma. Vanapiiga ahastus, ta l?ustaks heitunud n?gu ja kogu hale olek – seda k?ike oli ?liveider n?ha. ,,Siim!” kiljatas Kai veel kord. „Mis sa’s ikka minust tahad – h??a ka teisi vahel,” pomises Sikusarv pahaselt. N??d litsus Kaieke m?lemad k?ed oma laia suu vastu, nagu tahaks millelegi, mis sealt v?lja t?kkis, vastu hoida. „Siim – appi!” tuli niuksatamisi k?te vahelt siiski veel kuuldavale, ja ?pris tungivalt. „J?ta mind rahule oma rabandusega,” urises sepp ja vahtis pelglikult ringi, „mis abi v?in mina nii raske t?ve vastu anda!” „Sa – truu – truu-duseta pei -” Kaugemale Kai ei saanud. Ta pea langes nagu murtud v?ilill pardale ja siis s?ndis, mis pidi s?ndima, s?ndis, mis ilus ega n?gus ega l?bus ei olnud, mille vastu aga paraku abi ei tunta. Merehaigus on teatava m??rani k?lgehakkav: ?he haige n?gemine paneb n?rgemate s?damed ka p??ritama. Paar neidu tegid Kaiele j?rgi. Siimule ei olnud t?biste rohkenenud arv vastumeelt, sest ta p??dis n??d k?igile kolmele abi ja head n?u anda, mis riputas tolmu ta suhtumisele Kaiesse. Ta kohendas neid paremini istuma, pakkus neile oma pudelist viina ja sosistas seejuures Kaiele m?negi tr??stiva s?na salaja k?rva. Piilus mees teadagi sageli L?he perenaise poole, ent ?nneks ei pannud see teda t?helegi, olles t?iesti terve ja ajades teiste s?itjatega ladusasti juttu. Kai aga ?gas terve tee: „Ma suren, aidake, ma suren!” Raske kivi langes Siimu s?damelt, kui s?it viimaks l?ppes ja laev Haapsalu sadamasse j?udis. Siimu peas keerles alatasa k?simus, kuidas vanapiigast edaspidiseks reisiks lahku saada ja Liisuga ?ksinda j??da. Seal tuli talle Kai ise pooldis appi. Ta kutsus Siimu teistest k?rvale ja k?sis n?rtsinud h??lel, kas on veel niisuguseid koledaid vees?itusid tulemas. Ja Siim kostis mureliku h??lega, millest s?gav kaastundmus kostis: „Ei, vees?itusid enam ei tule, vaid Tallinna s?idame siit hobustega ja sealt kihutame raudteel edasi. Aga v?i see raudteehaigus parem on kui merehaigus! M?ne pureb teine veel palju hullemini ?ra ning tapab teinekord kah.” „No miks sa seda mulle siis kodus ei ?elnud!” virises Kaieke. „Ega ma n??d ?ksi v?i tagasi minna. Hea k?ll, siis s?idame m?lemad maad m??da sinna laululinna; oma jalga ma raudteele ei t?sta, kui seal mind j?lle surmat?bi ootab.” Oh h?da! Kaiega maad m??da, kuna L?he Liisu – ei, seda ei tohtinud s?ndida! Aga kuidas sest l?ksust p??seda? Siimu leidlik aju s?nnitas aga varsti uue n?u. Ta tahtis Kaiest juba siin lahti saada, muidu oleks see Tallinnani teiste ja temaga ikka ?hes s?itnud ning teel polnud v?imatu juhus, et Kai veab jutu „raudteehaiguse” peale ning teadjad seletavad, et seda pole olemaski. Kuna naisterahvad ?hte trahterisse ootama j?id, l?ksid mehed Tallinna s?iduks voorimehi kuulama. Kuid Haapsalust oli laulupidulisi juba kaunisti l?bi l?inud ja suur hulk oli neid praegugi koos; n?nda tuli k??dimeestest suur puudus. Kes olid nobedad, need veel said; kes j?id hiljaks, need pidid kas ootama v?i ilma j??ma. Siim muretses meelega ainult kahe inimese tarvis ?hes vankris ruumi, ja need kaks pidid olema L?he perenaine ja ta ise. Kaiega oli tal teine kavatsus. Ta leidis turult ?he r?ndava kaupmehe, kes peale raamatute k?iksugu muud laadakaupa m??s, nagu kr?mpskaunu, suitsukala, saviriistu jne. Mees ?tles enda olevat Tartu poole teel. Ta lai vene vanker oli kaubakaste ?leni t?is ja isteruum seep?rast v?hene, aga mees oli siiski valmis hea s?na ja veel parema s?iduraha eest ?ht teelist peale v?tma. Oma r??mus t?otas Siim talle otse h?bemata k??dihinna, j?ttes selle muidugi Kaie maksta. T?i siis vanapiiga trahterist, seletas, et terves linnas enam ainust voorimeest ei olevat, kiitis oma nutikust, et ta on osanud selle erakordse k??dimehe hankida, ning kahetses v?ga, et ta Kaiega ?hes ei v?i s?ita, vaid jala j?rele pidavat k?mpima – enesesalgamine, millega Kai tema armastuse suurust v?ivat m??ta. Et Kai ka teisi kuulis k??dimeeste puudusest k?nelevat, siis uskus ta Siimu ja pidi teekonna ilma temata ette v?tma. Lahkumine oli muidugi liigutav. Kummagi silm ei j??nud kuivaks – igatahes mitte m?rsja oma. Kai troonis k?rge kasti otsas nagu kukk kirikutorni tipus. K??dimees andis hobusele piitsa ja vanker hakkas liikuma. 2 Oh seda hoolt ja ?rnust, millega kehkles ja vehkles isand Sikusarv n??d L?he lese ?mber, kui nad Haapsalust Tallinna poole s?itsid! Ta oli peigmees ja toapoiss korraga. Kohendas alatasa Liisu istet, pakkus talle ?hte ja teist, ostis talle s??a ja juua – Kaie raha eest muidugi – ning ajas terve tee l?busasti juttu, et kallikesel aeg igavaks ei l?heks. Liisu k?simuse peale, kuhu on j??nud Sitika piiga, vastas Siim l?hidalt ja k?lmalt, seda ta ei teadvat, – mis temal sellega tegemist! Kui peolised Tallinna j?udsid, oli rongi minekuni veel mitu tundi aega. Siim l?ks oma kallikesega „Kolme korstna” v??rastemajja, sest Liisu oli teekonnast v?ga v?sinud ja tahtis paar tundi magada. Pannud armukese ilusti puhkama, sai Siim mahti linnas natuke ringi luidata. ?nneks ei osutunud see talle aga mitte. Oli mees juba teelgi tublisti va kibedat tipsutanud, kestis n??d see r??msa tuju t?ttu edasi, ja varsti oli Siimukene „paras poiss”, kes paari ruttu leitud topsivennaga kukkus ?hest trahterist v?lja, teisest sisse, ega m?elnud enne kojumineku peale, kui rahapunga t?hjus seda tungivalt n?udis. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/eduard-vilde/muh-21992018/?lfrom=390579938) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.