Сетевая библиотекаСетевая библиотека

Viiul

$ 67.11
Viiul
Автор:
Тип:Книга
Цена:67.11 руб.
Просмотры:  117
Скачать ознакомительный фрагмент
Viiul Anton Hansen Tammsaare A.H. Tammsaare 1921. aastal ilmunud m?stilis-erootiline novell. Anton Hansen Tammsaare Viiul Meid oli kenake summ moodsa seltskonna liikmeid ekskulleri Ravat?nava juures p?hitsemas tema uue korteri sisse?nnistamist s??mingu ja joominguga, m?ngu ja tantsuga ning kristliku palvega p?ha Luteruse usu kommete j?rele, milleks oli saabunud auv??rt vaimulik. K?ll oli Ravat?nav tahtnud kutsuda veel ?igeuskliku v?i apostliku vaimuliku, et ka see oma usu kommete j?rele tema uut eluaset p?hitseks (Ravat?nav oli nimelt kauemat aega Venes viibides harjunud armastama ?nnistatud vee riputamist, mis andis teatud t?ielikkuse tundmuse), aga naine arvas selle ?leliigseks, arvas, et aitab ?hegi vaimuliku lugemisest ja laulmisest seltskonnap?raseks sissejuhatuseks vastutusrikkast riigiteenistusest eraellu asudes ja sellep?rast luges ja lauliski ainult ?ndsa Luteruse usu vaimulik, j?ttes ?nnistatud vett riputamata. Kuid veel hiljem avaldanud Ravat?nav kusagil laulukohvikus kahetsust, et oli pidanud naisele j?rele andma vaimulikkude kutsumises, sest tema arvates v?idaks vaevalt ?levamat silmapilku oletada, kui oleks v?inud olla kutsutud k?laliste l?bi ruumide k?ndimine vaimulikuga eesotsas, kes oleks riputanud p?hitsetud vett toredatele vaipadele, ajaloolisele m??blile ja portselanile, raskele h?bedale, kuulsatele maalidele ja igasugusele otsitud t?hja-t?hjale, mis vedeles hulgana kohasel ja kohatul paigal m??da avaraid ruume. Minu ja vististi nii mitmegi teise selle?htuse k?lalise arvamise j?rele polnud Ravat?nava kahetsusel kuigi p?hjendatud ?igustust, sest oma piduperemeheliku lahkusega tegi ta ?igeuskliku vaimuliku puudumise k?igiti heaks. Mitte ainult et ta oleks meid m??da oma toredaid ruume iseenda ja teiste l?buks ?mber talutanud, vaid ta kutsus meid imestama iga m??blit?kki, iga vaipa, maali v?i iluasja, paludes iga?ht meist oma k?ega katsuda imesteldava imelist pehmust, kergust, raskust v?i m?nda muud eriomadust, mis laskis aimata, miks need asjad k?ik nii p?ratumaid summasid olid maksnud. Igal asjal oli oma algup?ra, oma ajalugu, oma traditsioonide ilm, mida lahke piduperemees ei v?sinud ega v?sinud seletamast ning kordamast, kui seda kuidagi vaja oli. K?lasid suured ja kuulsad ajaloolised nimed, sest iga v?hemgi asjake kuuldus seotuna mingisuguse suure s?ndmuse v?i isikuga. Ravat?nav ise, n?iteks, tarvitas s??gilaual ainult neid riistu ja asju, mida olid puutunud isikud, kel osa Romanovi soo verest n?nda selgus tema lahkeist seletusist ?htus??gi v?ltusel. Aga ka oma k?lalisi austas ta t?na ?htul ainult suursuguste s??giriistadega. Minule, n?iteks, juhtus taldrik, millelt p?ha Rasputin loomuliku kahvliga keisri juuresolekul kord k?psist oli s??nud. Seda ?llatavat uudist kuuldes ei saanud ma kuidagi hoiduda ainetise pilguga oma taldrikule vahtimast, nagu peaksin sealt ?eldud s?nule t?estust otsima. Minu pilk oli sedav?rd kestev, et mitte ainult minu lauanaabrid seda t?hele ei pannud, vaid et ta ka piduperemehele endale silma torkas, provotseerides tema huulilt j?rgmisi naljatavaid s?nu: Herra studioosus, kas otsite taldrikult isa Rasputini s?rmej?lgi, et nii ?ksisilmi vahite? Piduperemehe nali tundus ?nnestununa, sest vastuseks k?las ?ldine naer, kuna k?igi silmad minu poole p??rdusid, nagu oodataks mu vastust. Kuid mina j?in vastuse v?lgu, j?in v?lgu esimest korda p?rast v?rvide omandamist, mis pidid olema muu seas ka s?nakuse tunnistuseks. Muidu olin vastuses ikka leidlik ja minu s?naosavust ei imetlenud mitte ainult rebased ja noored neiud, kelle juures mul harilikult suur menu. Oleksin ma ometi teistega kaasagi naernud, siis poleks ma endast nii armetut muljet naerjaisse j?tnud kui n??d, kus ma ?ige vastuse puudusel endiselt oma kuulust taldrikut ainetisel pilgul sirvisin, nagu h?beneksin silmi t?sta t?nases hiilgavas seltskonnas. Hiljem, tagantj?rele, pidin endale tunnustama, et mul sel ?htul t?epoolest pisut piinlik hakkas ja sellest see minu ebaleidlikkus ja kohmakus vastuseandmises oleneski. Tundsin enda t?hisena ?mbritsevas toreduses, liiatigi kui kuulsin, et mitte ainult meie t?nane piduperemees pole suurte ajalooliste asjade harrastaja, vaid et pea k?igil k?lalistel on kaasas v?i kodus m?ni haruldane asi v?i asjake, mis tunnistab, et nemad on suurele ajaloosilmapilgule tegelikult kaasa elanud. Mina olin ainu?ksi neist saatuse sohilapsist, kel puudus osasaamine ajaloost ja kes selle t?ttu n?htavasti ka ajalugu ei loo ega temale midagi ei anna. Mind valdas ?kki tundmus, nagu oleks minu elu asjatu ja nagu ei v?iks ma enam midagi suuremat korda saata, kui oli minu hiljutine v?rvide omandamine. Sellest isikliku t?hjuse tundest ja viletsusest oleneski n?htavasti k?ik muu, mis minuga sel ?htul s?ndis, vastasel korral ei oskaks ma olnule mingit seletust leida. Algasin p?rast seltskondlikku ?pardust seega, et pisut rohkem j?in, kui olin kavatsenud. Iseendast polnud sellel suuremat t?hendust, sest t?na j?id n?htavasti k?ik veidi rohkem, kui olid kavatsenud. Arvan seda muu seas sellep?rast, et naisterahvadki hakkasid oma ajaloolisist ilu- ja ehteasjust ikka elavamalt r??kima ja neid n?itama isegi niisugusilt paigult, kuhu pilguheitmine paremas seltskonnas muidu peaks olema viisakuseta. Kui keegi naljatoonil selle peale t?helpanu juhtis, siis naerdi ainult ja kohe leidus daame, kes kelmikat n?gu tehes oma uudishimulikud v?i kahtlevad naabrid k?rvaltuppa viisid, et seal m?nesuguste salap?raste monogrammide v?i kroonide olemasolu t?estamist j?tkata ning p?rast v?idur??msal naeratusel endisele paigale tagasi ilmuda. Pidulikku ?hku tiinestas mingisugune seletamatu joobnustav fluiid, mis kiirgas ?mbritsevaist asjust ja imbus inimestesse, vallates neid suursugustava vaimustusena. S?nus ja liigutusis, pilkudes ja naeratusis v?ljenesid koosolijate olemuse intiimimad tunnused. Saadi m?nusaks ja koduseks, nagu ollakse seda ainult l?hedaste keskel. Ka mina hakkasin kodunema, unustades oma hiljutist t?hist ?pardust. Aga keelepaelad ei tahtnud mul siiski l?dveneda l?busaks juteluseks, sest k?ik, mis ma vahetevahel ?tlesin, ei leidnud pea v?hematki t?.helpanu, nii t?histena tundusid minu s?nad teiste omadega v?rreldes. Ometi ei lasknud ma seega oma tuju rikkuda, vaid j?udsin m?ttega viimaks sinnamaale, et arvasin k?ige paremaks mitte muidu suud avada kui aga valitud roogade ja jookide maitsmiseks v?i t?helpanelikult heakskiitvaks naeruks. Hiljem, kui jutt kaldus h?pnoosile ja sugestioonile, tekkis kuri kiusatus kaasa r??kida, aga see kadus peagi, sest ka neis k?simusis puudutati niisuguseid k?lgi, mis mind vaikimisele sundisid. Olin t?nini h?pnoosi ja sugestiooni ikka oletanud elavate vahel, aga t?na ?htul omandas m?iste hoopis laiemad piirid. Vististi oli see lahke piduperemees ise, kes t?stis k?simuse: kas ei oleks v?imalik, et elavad h?pnotiseeriksid v?i sugereeriksid ka elutuid v?i vastuoksa, s. t. elutud h?pnotiseeriksid ja sugereeriksid elavaid. Ise?ranis huvitas t?nast seltskonda k?simuse viimane pool, nagu jutelusest osav?tjate arvust j?reldama pidi. Toodi n?iteid metsrahvaste keskelt, kus teatud ehe v?i hilp inims??jagi teisiti seisma, liikuma ja talitama panevat. Mis on aga v?imalik algelistes oludes ja tingimusis, kas ei peaks see palju laiemal m??ral t?estuma k?rgemal kultuurilisel tasapinnal, kas v?i n?iteks meie moodsais ringkonnis. Leitigi, et ka k?ige kultuurilisemas ?mbruses inimene sedam??da oma olemuses ilmselt muutub, kuidas muutub tema kehakate, ehe. Maamatski hakkavat parketil teisiti liikuma kui p?llupeenral v?i loomalaudas, teisist rohkem arenenuist r??kimata. On aga lugu t?esti n?nda, nagu t?hendatud elun?htused t?endavad, siis poleks ju kuigi julge j?reldada, et tahad inimest harida ja arendada, k?rgemale tasapinnale t?sta ja kultiveerida, siis muretse asjade, muretse ?mbruse eest, mis v?iksid inimesse m?juda s?vendavalt, peenendavalt, suursugustavalt. Kui pole ?ksk?ik, kas sa kartulit v?i kastanit, antoonovkat v?i apelsini s??d, siis pole niisama ?ksk?ik, kas sa tarvitad laual savitaldrikuid, portselani v?i rasket ajaloolist h?bedat, sest vastasel korral oleks arusaamata, milleks need rahvuslikud ja ebarahvuslikud muuseumid. Asi ise v?ib r?mps olla ja sagedasti ongi ta r?mps, seletas herra Ravat?nav, kuna k?ik aupaklikus vaikuses kuulasid, aga see vaim ja hing, s. t. ajalugu, minevik, traditsioonid, m?lestused, mis asjaga seotud, see maksab, see on v??rtus, sest see kandub inimesest inimesse. Teised ?pivad ja l?hevad ?likooli ja kuulavad professoreid, aga minul pole seda vaja, sest minul on asjad ja neis on koos k?ik raamatukogud ning professorid. Veel enam: oma asjade keskel viibides piirab mind suursugusus, mis puudub raamatukogus ja millest mina ometi osa saan, hiljuti olin alles p?line talupoeg, aga n??d olen p?line m?isnik von, parun, krahv, v?rst, peaaegu kuningas v?i keiser, olen seda mind ?mbritsevate asjade vaimust ja hingest. Piduperemees sattus vaimustusse, ja vaimustus on inimeses ikka teatud liialdus, seda olen t?hele pannud. T?na aga tundus, et mu t?helpanek on eksitus, sest mitte ainult ekskuller Ravat?nav, vaid ka k?ik teised, kes asjatundliku kainusega oskasid r??kida elavate h?pnoosist ja sugestioonist elutute kaudu, r??kisid ja talitasid t?epoolest n?nda, nagu oleksid nad ?le?? t?usnud m?nesugusesse k?rgemasse seisusse. Seda t?endas k?ige selgemini paari k?rgema v?imukandja ?lalpidu, kes olid lahkelt ilmunud korteri ?nnistuspidule oma endise jooksupoisi juurde, kuulates tema ja ta k?laliste arutusi kui evangeeliurni. Ei v?i teisiti, kui pean otsekoheselt tunnistama: mul hakkas pisut ?udne nende asjade keskel, mis k?llastavad inimesi nii suursugustava vaimuga. Rahulikumaks muutusin alles siis, kui mul meelde tuli, et ka mina ise midagi samataolist olen l?bi elanud, ja alles n??d m?istsin, kui hirmus saladuslik on elu oma s?gavustes. Eks ei s?ndinud ka minuga v?rve omandades umbes seesama, mis Ravat?navaga tema varanduse keskel: t?usin iseenda kui ka teiste silmis ?kki suure astme k?rgemale, ilma et sel silmapilgul oleksin osanud t?siasjale loomulikku seletust leida. Alles n??d avanes ta mulle herra Ravat?navat kuulates, kes r??kis asjade ajaloost, nende traditsioonest, minevikust, mis tingib nende elava vaimu, sugereeriva hinge. ?ige, mispoolest on m?ni vana vaip parem kui minu uued v?rvid? On temal p?lisem vaim kui neil? . . , (https://www.litres.ru/anton-tammsaare/viiul/?lfrom=390579938) . Visa, MasterCard, Maestro, , , , PayPal, WebMoney, ., QIWI , .