Сетевая библиотекаСетевая библиотека
Koopavana August Kitzberg August Kitzbergi 1893. aastal ilmunud jutustus. August Kitzberg Koopavana KOOPAVANA Elupilt Sellest ei tehtud omal ajal suurt k?la ega k?net, et aastal 1882 valitsuse poolt igasse valda keiser Aleksander II m?lestuseks pildialbum saadeti ja sellest ajast mitmed meie vallamajad hulga raamitud piltidega ehitud on. Teistes vallamajades kopitab pildialbum k?ll juba ammugi vanade paberite hulgas. Sellest albumist seisab ?ks pilt mul elavalt silmade ees. Ta on kahe poolega ja kannab allkirja: Soldati kojutulek – enne – ja n??d. Esimese poole peal on n?ha, kuidas enne soldat 25-aastase teenistuse j?rel koju tuli, vanaduse p?rast k??rus, viisud ja n?rud jalgade ?mber m?ssitud. Igavese vana r?pastanud ja pehastanud hurtsiku ees peatab ta – keegi ei tule temale vastu, – see oli soldati kojutulek enne. – Teise poole peal on kojutulnud noor priske soldat ilusa majakese akna all n?ha, kena noorik ja lapsed kaelustades tema ?mber, koergi tunneb ta veel ?ra ja tikub saba liputades k?si lakkuma. See on soldati kojutulek n??d. Oh ei, see ei ole soldati kolutulek n??d – n??d, s?ja ajal… See oli soldati kojutulek, kui s?da ei olnud, kui veel jaapanlastest ei r??gitud ja undki ei n?htud. Siis tuli noor eesti mees, kes v?hegi kihelkonna- v?i ka tubli vallakoolihariduse oli saanud, v?eteenistusest enamasti ikka kui vanem v?i kui noorem alamohvitser ehk jefreitor tagasi, eluviis ja ?lesastumine haritud ja peenikene, ning kahju oli m?telda, et niisugune kodus maad k?ndma ja linu kolkima pidi hakkama – ta ei olnud ju nii puine kui kodused «tolvanid», ikka «kavaler» kohe. Enne – oh enne oli soldat ?nnetu inimene, kui ta koju tuli. «Vana soldat» oli nagu s?imunimi, ja oligi ka, nagu oleks iga soldat v?eteenistusest v?ikese peaajude nikastusega koju tulnud; midagi ikka ei olnud tema juures enam korras, kui seda ka igakord s?nadega ?telda ei v?idud, mis mehe juures teisiti oli kui muude inimeste juures. – Vana mehena tuli ta tagasi, tervis oli enamasti sinna j??nud, – kodus ei oodanud teda muu kui puudus ja viletsus. Ei sugulast ega s?pra leidnud ta 25 aasta j?rel enam v?hiv??rad k?ik. Ja mis s??d oli see teinud, kes soldatiks pidi minema? K?ige viletsamaid ja kehvemaid sinna ju viidi; kes v?hegi v?is, j?udis ennast ?hel v?i teisel teel ikka ?ra p??sta ja k?rvale hoida. – S?? seisis selles, et mees ilmale s?ndides ise enesele ei olnud vanemaid valida v?inud. N?nda s?ndis siis soldatiks viimisega sellele, keda viidi, alati k?ige r?ngemat ?lekohut. Midagi tuge ega varju ei olnud tal elus muidugi, siis mine ka veel soldatiks, kaitse oma parematel eluaastatel isamaad, kes oma pojale ometi midagi n?htavat ega k?puga katsutavat selle eest vastu ei andnud, ning – vanul p?evil tule koju tagasi ja – n?e n?lga. Koju? Kus oli veel kodu 25 aasta p?rast! M?ned tulid teenistusest paiukikirjaga, neile anti iga nelja kuu tagant kroonukassast 12 rubla – neil oli ometi v?ikene tugi. Teised – neil ei olnud paiukikirja ega midagi. Need elasid n?ndasamuti ja kulutasid iga teenitud kopika paiukikirja saamise peale ?ra, mida ometi v?imalik ei olnud saada. Valitsus juhatas neid valla volikogu juurde paiukit saama. Viimaste hulgas oli ka Ants Agar. Tema oli ka vana v?ljateeninud soldat, vana «nikolajevski», kuidas keiser Nikolai I aegseid soldateid nimetati. – Temal ei olnud paiukikirja. Tema juhatati ka – volikogu juurde paiukit saama. Volikogu antud paiuk aga on sandimoon, santidele jagab volikogu leiba. Kroonumees sandikannikat s??a ei taha. Ja – kes volikogu poolt moona tahab saada, sellel peab volikogu ees ja sees eestkostjaid olema, kes volikogule ?ra seletavad, et moonatahtjale t?esti vallamoona vaja; muidu on volikogu kergesti valmis ?tlema: «See mees v?ib veel ise teenida, meil on – viletsamaid moonatahtjaid.» Ants Agar oli, sestsaadik kui mina teda n?gemast m?letan, ikka ?hesugune. Pikk, k?rend mees, juus ja habe hall, k?hn keha suvel vana, igavese lapitud vammusega ja talvel niisamasuguse kasukaga kaetud, l?kil?ki peas, suvel kui talvel – aga alati veel sirge ja ?ige, nagu kunagi grenader. Vist oli soldatiks-olek pika teenistuse aial temale luusse ja lihasse m?junud ja t?itsa iseloomuks saanud – ilma igavese ?raharinemiseta ei oleks vanad kondid ennast mitte nii putke viisil p?sti suutnud hoida. – Uhke ja karune oli vanamees alati. Kui sa kui inimene inimesele temale ligineda ei saanud, halatseva h?rrasmeelega ?ra sa teda t?litama minnud. Ants Agar seisis oma jala peal – tema ei tarvitsenud kellegi inimese armu. See oma jala peal seismine oli aga ka, nagu ta Vanamees oli teenistusest v?ljatulemise j?rel k?mme, kaksk?mmend korda kroonupaiuki saamiseks sammusid teinud, aga ikka asjata. Ikka j?lle juhatati teda valda, volikogu juurde. V?ib olla, et ta oma palveid ?igele kohale ei osanud ette panna. Teised temavanused said k?ik kroonupaiukit – ainult tema mitte. Aga valda, volikogu paluma vanamees ei l?inud. Ta oli seal korra k?inud, aga mitte palumas, vaid ?igusega n?udmas. Teda oli v?lja naerdud. See oli selle j?rel s?ndinud, kui ta alles teenistusest v?lja tulnud, veel noorem ja tugevam olnud ning teenida v?inud. Ta ei olnud ka mitte moona n?udnud, vaid raha, paiukit rahas, niisama palju, kui teised «nikolajevskid» kroonu k?est said. Kuid volikogu rehkendas valla abi vaestele terve, poole ja veerandi moona j?rgi: terve moon 3 vakka, pool 1 ? vakka ja veerand 16 karnitsat rukkeid – paar pastlaid ka veel. Terve moona said ainult t?sised «kirikusandid», – niisuguse moona eest vanamees t?nas ja seda ka ei olnud temale pakutud: «ta v?is ju veel teenida». Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/august-kitzberg/koopavana/?lfrom=390579938) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.