Сетевая библиотекаСетевая библиотека
Murest murtud August Kitzberg August Kitzbergi esimene novell, mis avaldati 1884. aastal A. Koldekivi nime all „Sakalas“. August Kitzberg Murest murtud MUREST MURTUD Lugu eesti rahva elust 1 Laane ladval linnukene luuleb lugusid loojale, p??sa peidus piiga peeni palmib p?rgi peiule. Linnukene h?iskehelil kiidab kevade kenadust, piiga peeni lauluh??lil avab s?dame saladust.     (H. M?gi.) ?? oli. Magus, pehme, soe, suvine ??. ?levalt m?eharjalt, kust uhked m?isahooned maha vaatavad, k?lasid veel ?ksikud h??led alla orgu, kus ?itseva heinamaa k??rude vahel v?ikene oja oma laineid L?ti piiri poole veeretab. M?ekaldal toominga okstes h??litses vahetevahel nagu pool-unistades kirik??t, tasa, kaeblikult, nagu ?hkaks ?ksik hing pehmeil h??lil oma igatsust s?pruse ja armastuse j?rele v?lja. H?bedane udu?hk t?usis heinamaalt ?les, vaikne kohin lehvitas l?bi puulatvade. Sitikad sumisesid ja jaaniussikesed l?ikisid l?bi ??pimeduse. Oja kaldal lompides krooksusid konnad kooris. Muidu oli k?ik vagusi. Kuu puistas oma valendavat valgust ?le ilma. Oja laineilt kui ka igalt kastetilgalt paistis tema kuju vastu. Jalaka tihedate okste l?bi aga ei tunginud tema valgus, seal valitses s?da?ine pimedus. K?ik j?i vait. Aga pea, siin liigutas end keegi. V?sa oksad kahisesid, kuiv oksakene raksatas tulija jalgade all. P??sa tagant tuli noor neiu n?htavale. Argselt astus ta ligemale. Selsamal silmapilgul astus aga ka jalaka varjult keegi v?lja, kaks k?tt laotasid ennast laiali tulijale vastu ja – h?isates hoidis noor mees neidu oma kaenlas. — S??ta lapselik meel, anna sina luuletaja kandlele suud, kui ta elu p?hadest saladustest lugu laulab. K?laveli, kas sa vana Koti Otti ka tunned? – Oota, las ma r??gin. Koti Ott oli Koti talu omanik ja esimene mees ?le valla. Mitte et ta m?ne noore kergesaba sarnaselt kihelkonnas oma nime kuulsaks oleks teinud, vaid Ott oli aus ja m?istlik mees, kellele k?ige v?hemat paha j?rele ei v?inud ?telda. Ta oli oma elu aja kirikuv??rmunder olnud, ja igal p?hap?eval kirikus koogukotiga k?listades kopikaid korjanud – k?ik oma valla eksinud ja eksimata lapsed olid tema ristitud. Vana Ott ei olnud oma vaimuliku ameti peale mitte pisut uhke. Eks kirikh?rra k?inud temaga umber nagu oma veljega – oli ju ometi temale oma k??gis mitu korda kohvi ja teevett anda lasknud. Mis seal imeks panna, et Ott aegam??da ennast ka ilmeksimatuks pisukeseks paavstikeseks pidama ja teiste vaeste patuste peale viltu ?le ?la alla vaatama hakkas. Oma vanemast pojast Peetrist pidas ta suurt lugu. Sellest pidi omal ajal tema talu, vara ja ameti p?rija saama. – Peeter oli ka t?esti viks poiss. Pika sirge kasvuga, siniste silmade ja hingavate kollaste juustega, oli ta teistest k?lapoistest mitte ?ksi oma v?lispidise tegumoe, vaid ka k?igi oma kommete poolest t?kk maad ees. Juba poisikesep?lves oli koolmeister, kes ise ka alles noormees, terasest, hea peaga poisist suurt lugu pidanud aegam??da oli koolitaja ja koolilapse vahel s?prus siginenud, n?nda oli see ka Peetri mehep?lves j??nud. – Koolmeistri n?u l?bi oli Peeter m?ndagi head raamatut lugenud, m?ndagi ?ppinud, mis muidu igal k?lakoolipoisil v?imalik ei ole. – Koti talu tagakambris, mis nimelt Peetri enese p?ralt oli, n?gi v?lja nagu m?ne k?stri juures. Seal oli Euroopa kaart seinal ja seina ??res laual k?iksugu raamatuid, nagu «Maailm ja m?nda, mis seal sees», «Maa- ja merepildid» ja m?nda muud veel. Tagaseinas aga seisis – mis sel ajal vist harva m?nes talupojatoas v?is leida olla – klaver, sest Peeter oli koolmeistri juures ka natukene muusikat ?ppinud, viiulit m?ngis ta ise?ranis elusalt. Sagedasti, kui m?ni k?laline majasse tuli, t?i vana Ott selle Peetri tuppa ja seletas temale, et imelik m?nguriist seina ??res «laber» olla, mille peal «saksa em?sed» m?ngida. Siis pidi vahel Peeter k?ll ka maha istuma ja k?lalisele «laberit l??ma», n?nda et sellel imekspanemise p?rast suu ammuli j?i. Ja Koti talu ?ue-esine? See n?gi v?lja nagu m?nes m?isas. Kus jalat?is ruumi oli, sinna istutas Peeter puid, sireli- ja roosiv?susid. Igal pool ?ilmitsesid lilled ja laotasid magusat l?hna laiali. Vana Ott nurises k?ll ka maa ja aja raiskamise ?le, andis aga ikka j?rele – eks kirikum?isa l?ve ees kasvanud ju ka lilled; pealegi veel, kui kirikh?rra tema talus haigele lesenaisele jumalaarmu andmas oli k?inud ja selle juures Peetri hoolast aiat??d oli v?ga kiitnud, temale ise lille- ja saksamaa suurt t?ugu naeriseemet oli andnud. — No jah, hea k?ll, aga ?hte asja unustasin ma veel ?telda. Peeter oli ka suur «Postimehe» lugeja, sest «Ristirahva P?hap?eva Lehte» siis veel ei olnud, muidu oleks vana Ott vististi ainult seda kallist lehte pidanud. Ja sest n??d, et Peeter «Postimehe» lugeja oli ja postitasku ainult m?isas k?is, kus lehed v?lja v?eti, oli temal sagedasti asja m?isas k?ia ja sealsamas ta ka Marit tundma sai. Lugeja on vististi himuline teada tahtma, kes see Mari siis ?ige p?ris oli, ja seda’p ma temale praegu tahtsin ?telda. Mari oli m?isa mamsel, see on maakeeli, ta oli m?isa pereneitsi. Kui Peeter m?isa k??giuksest sisse astus ja viisakalt teretas, oli Mari esimene, kes lahke n?oga igakord tervise vastu v?ttis ja teiste m?isat?drukute kombel, kes m?ne s?na santi saksa keelt purssima hakanud, kohe «tumme paueri»[1 - Rumal talupoeg (moonutatud saksa k.).] ?le nina ei k?rsutanud, – ja sealt ep see ka tuli, et Peeter m?nigikord, kui Mari s?bralike s?nadega seitungilehe k?tte t?i, armsasti tema otsa vaatas, n?nda et teisel s?damest l?bi k?is. No eks ta olnud viks, ilus poiss, just nagu pilt. Toa-Hansust, olgu k?ll, et see kiilajate vikssaabastega ?mber k?is, oli Peeter ometi ammugi ees. Tasa, tasa t?usid Peetri ja Mari s?dametes tundmused, ?rnad ja hellad nagu kevadised kannikesed lumelagunemise j?lil. Mari oli aga ka t?druk, keda iga?ks, kes teda ligemalt tundis, armastama pidi. Loomuse poolest kena, sirge kasvuga, ilusa ?rna jumega ja siniste silmadega ehitatud, virk ja viisakas, nagu ehtne eesti neiu peab olema. Hommikust ?htuni, kui ta iial mahti sai, laulis ta nagu l?oke, ja oma s?dames oli Mari ausaks oma rahva t?treks j??nud. K?las ja kirikus k?is ta n?ndasamuti oma emaemade musta vammusega kui teisedki. Mis seal siis suurt imeks panna, kui Peeter m?nikord ka oma seitungi j?rel k?imiseks nimelt ?htust aega valis, kus Maril rohkem mahti oli paar s?na juttu vesta, ja et Mari Peetrit vahel l?ve peale v?lja saatma tuli. Kust siis v??ras pimedas hulgast ustest pidi m?istma l?bi minna. Et Peeter niisugustel juhtudel jumalaga j?tmiseks pikemini piiga k?tt oma peos pigistas, ei v?i paljuks panna, eks nad olnud ju noored inimesed. Enne kui Peeter ja Mari isegi m?rkasid, oli armastus nende s?dameid kindlasti kokku k?itnud. V?i ep mina seal juures olin, kunas Peeter Mari k?est k?sis, kas ta ?kskord Koti talu perenaine tahaks olla ja mis Mari selle peale vastas. – Nii palju ma aga tean, et viimaks asjad m?lema vahel niikaugel ?iged olid, et Peeter sagedasti igakord m?isak??ki seitungi j?rele ei pruukinud minna, vaid et Mari neid temale ilusail suve?htutel ?uealuse oja ??rde jalaka alla vastu t?i, kus meie teda ja Peetrit ka k?igepealt tundma ?ppisime. Armastus ei tunne aega ega m??tu, ning Peeter ja Mari armastasid teineteist s?gavast s?damest. 2 Oh armastus, sa annad meile tiivad kui linnukestel lennata, sa paned meie suhu r??mulaulud, et taeva?nne tunneb hing.     (Jannsen.) *** m?isa l?hedal seisab pikkade pihlaka- ja vahtrapuude all keset ?itsevat ?unapuuaeda suur valge klaasakendega talumaja. V??ras, kes seal ringis enne ei ole k?inud, pidi m?tlema, et koht m?ni karjam?is v?is olla, sest mitte elumaja ?ksi, vaid ka k?ik k?rvalised hooned, aidad ja tallid, kui ka maja seestpidine olu olid nii peenikest sorti ja v?rki mis ime. T?na oli aga siin k?ik ise?ranis pidulikus ehtes. See ei v?inud ju ka teisiti olla, sest jumal oli majaperemeest noore sooga ?nnistanud ja t?na pidi t?trekene nime alla pandud saama. Sellep?rast olid ka Andres oma perenaisega nii r??msad, nagu oleks j?ululaup?eva ?htu k?es. Andres oli aga ka mees, kellest iga?ks lugu pidas ja keda igamees armastas. See paistis ka juba sellest v?lja, et terve pool valda, pealegi veel m?isah?rra ise varrule olid tulnud. Muidugi teada oli vana Koti Ott ka teiste seas – eks ta olnud ju ometi kirikuv??rm?nder. Vallarahvas nimetas majaperemeest «papaks» ja tema teistpoolt «mammaks», mis sest tuli, et m?lemad P?rnu poolt sisse r?nnanud olid ja v??rast keelemurret r??kisid. Pidu oli, nagu ta peab olema, uhke ja ilus, igalt poolt paistis v?lja, et peremehel naudi taskus ei puudunud. S??gid olid v?gevad ja joogid rammusad: «k?mbla paksult rasva peal», sest selles t?kis ei m?istnud perenaine nalja. – Noh mis muud, s??di, joodi ja heideti nalja, kasteti kannust mokka ja vesteti magusat juttu. Muidugi teada ei olnud vana Koti Oti l?ualuud ka kokku kasvanud, aga mis tema ?tles ja r??kis, tuli k?ik targu, nagu seda kirikh?rra ka tegi, kes iga k?nelause vahel mitu minutit pikka pausi armastas pidada. Vana Ott ei r??kinud midagi, mis ta ei teadnud, sellep?rast oli ka tema k?ne vaimuliku soolaga kinnitatud, ja mitte s?ge naljaheitmine, mis ei s?nni. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/august-kitzberg/murest-murtud/?lfrom=390579938) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом. notes 1 Rumal talupoeg (moonutatud saksa k.).