Сетевая библиотекаСетевая библиотека

Tervise ja pikaealisuse saladused. 365 idamaist tervisenõuannet

$ 656.65
Tervise ja pikaealisuse saladused. 365 idamaist tervisen?uannet
Gerda Kroom


See raamat on p?hendatud Hiina ja Tiibeti meditsiinitraditsioonidest l?htuvatele n?uannetele tervislike eluviiside j?rgimiseks. Idamaade meditsiini tugevus seisneb eelk?ige haiguste prof?laktikas. Vanades traktaatides osutatakse sellele, et meditsiini eesm?rk pole mitte tekkinud h?irete k?rvaldamine, vaid korra ja j?rjepidevuse s?ilitamine. Kui inimene on juba haigestunud, on haigusega v?itlemine sama rumal kui janu korral allika otsimine. 365 iidset n?uannet toitumise, hingamise, jooga, enesemassaazi, raviretseptide ja paljude muude k?simuste kohta aitavad terviseprobleeme ennetada ja elukvaliteeti t?sta ka t?nap?eval.
Gerda Kroom (koostaja)

Tervise ja pikaealisuse saladused. 365 idamaist tervisen?uannet

SISSEJUHATUS


K?esolev raamat on p?hendatud Tiibeti ja Hiina meditsiinitraditsioonidest l?htuvatele n?uannetele ehk siis sellele, kuidas ja miks on m?istlik j?rgida tervislikke eluviise.

Tiibeti meditsiinil on sajanditepikkune ajalugu. Tiibeti arstid rajasid ?petuse algelementidest, organismi toimimisest, haiguste ravist ja tervise s?ilitamisest.

Tiibeti meditsiini kujunemisele ja edasisele arengule avaldasid m?rkimisv??rset m?ju naaberriikide India, Hiina ja Iraani meditsiinis?steemid. Tiibetlased uurisid nende maade kogemusi ja v?tsid ?le selle, mis sobis nende elutingimustega. Kuid varastes arenguetappides eelistati siiski Hiina teadusliku ja praktilise meditsiini traditsioone.

V?ga vanades Hiina meditsiini traktaatides osutatakse sellele, et eesm?rgiks pole mitte h?irete k?rvaldamine, vaid ?ige korra ja j?rjepidevuse s?ilitamine. Kui inimene on juba haigestunud, peetakse haigusega v?itlemist sama rumalaks kui janu korral allika otsimist. Just neile postulaatidele ongi rajatud Hiina meditsiin ja nii p?sib see t?nase p?evani. Hiina traditsioonilise meditsiini tugevus seisneb haiguste prof?laktikas, mitte haige organismi ravis.

Hiina meditsiini teoreetilised alused pandi paika juba ?le kahe tuhande aasta tagasi. M?rkimisv??rne osa iidsetest meditsiiniteadmistest on s?ilinud traktaadis «Sisemine relv», mis sisaldab tolle aja Hiina meditsiiniteooria teadmisi ja kogemusi.

Hiina meditsiini ?ldfilosoofilise aluse moodustavad yin’i-yang’i ?petus meheliku ja naiseliku alge suhtest ning ?petus viie algelemendi (metall, puu, vesi, tuli, maa) vastastikusest m?just. Arvatakse, et inimesel on viis elundit, mis kuuluvad zhang-kategooriasse: maks, s?da, p?rn, kopsud ja neerud. Need on kesksed organid. On ka kuus fu-kategooriasse kuuluvat elundit: sapip?is, peensool, magu, j?mesool, kusep?is ja kolm keha??nt, mis Hiina meditsiinis vastab nimetusele Sanjiao. Igale siseelundile vastab teatud kindel wu xing-s?steemi algelement.

Vastavalt Hiina traditsioonilisele meditsiinile eksisteerib inimorganismis energiakanalite s?steem, mille iga osa vastutab mingi s?steemi ja elundi eest. Need meridiaanid justkui v?ljendaksid siseelundeid. Energeetilisi kanaleid m?jutades saavutatakse tasakaal yin’i ja yang’i vahel, mis normaliseerib siseelundite funktsioonid. Inimese elutegevuse tagab meridiaanidevahelise qi-elu-energia ringlemine.

Hiina meditsiin vaatleb inimorganismi ?htse tervikuna, mis on seotud ?mbritseva looduse ja kogu universumiga. Arengud ja muutused looduses m?jutavad inimorganismi otseselt v?i kaudselt.

Aastaaegade ja ilmastiku vaheldumine avaldab m?ju inimese kehale. K?ige m?jukamad on tuul, k?lm, kuum, niiskus, kuivus ja sisekuumus. Liigne ja ?kiline ilmastikumuutus v?ib keha kahjustada. Ka eriti tugev meeleolude vaheldumine (?nn, raev, rahutus, kurbus, meeleh?rm, hirm ja ?llatus) on tervisele kahjulik.

Hiina meditsiin toob v?lja kuus haigusttekitavat tegurit, mis koosm?jul eelmainitud emotsioonidega panevad aluse patoloogiate tekkele. Uurinud inimese elu, k?itumist, valdavaid emotsioone ja p?evareziimi, m??rab Hiina arst kindlaks, milliste meetodite abil on v?imalik taastada siseelundite rikutud tasakaal.

Tiibet on sarnaselt Hiina meditsiinile rajanud oma ?petuse viie algelemendi teooriale. ?hk, tuli, maa, vesi ja ruum on eksistentsi alus, nende kombinatsioonid aga organismi ja kogu universumi koostisosad. Neid algelemente nimetatakse mahabhutadeks ja kutsutakse suurteks, kuna nad on teiste k?ikv?imalike vormide avaldumise aluseks.

Viis mahabhutat on seotud inimorganismi eri s?steemidega. Element Ruum formeerib k?iki keha??si ja veresooni, vastutab kuulmise ja helide tajumise eest. Maa esindab luu- ja lihaskudet ning vastutab haistmise eest. Vesi paneb aluse organismi vedelikukeskkonnale ja vastutab maitsmismeele eest. Tuli hoiab kehatemperatuuri, vastutab n?gemise ja v?limuse eest. ?hk toetab hingamist ja vastutab kompimismeele eest.

Just viie mahabhuta energiaga on seotud inimorganismi kolm komponenti (doshat): tuul (ihad), sapp (viha) ja lima (rumalus). Igal doshal on viis eriliiki.

Tuul on ?hu liikumine, hingamisprotsess, aga laiemas m?ttes – stiihia, mis vastutab inimese ps??hika ja intellektuaalse tegevuse, organismis protsesside kulgemise kiiruse ning tundeelundite seisundi ja kehaliigutuste eest.

Viis tuuleliiki:

? «tuul – elu hoidja» asetseb pealael ja sealt piirkonnast v?ljudes liigub rinnakorvis. Selle abil inimene hingab sisse, neelab, s?litab, aevastab; samuti tagab see tuuleliik m?istuse ja viie tundemeele selguse;

? «t?usev tuul» asetseb rinnakus, kuid funktsioneerib nina-, k?ri- ja keelepiirkonnas. V?imaldab r??kida, tagab tugevuse, eluj?u, m?lu selguse ja taju teravuse;

? «l?bitungiv tuul» asub s?dames, tsirkuleerib kogu organismis. Selle abil toimuvad j?semete painutused ja sirutused, suu, silmade jne avamine ja sulgemine ehk siis k?ikide lihaste liigutused;

? «tuul, mis saadab tuld» asub mao alaosas, liigub k?igis ??neselundites – sapip?ies, soolestikus, veresoontes jmt. Toetab seedimist ja ainevahetust, tema osav?tul eraldub toitemahl v?hetoitvatest ainetest;

? «tuul, mis puhastab alaosa» paikneb suguelundite piirkonnas, ringleb alak?hus – j?mesooles, kusep?ies ja suguelundites. Juhib t?hjendusprotsesse, seemnevedeliku eritumist ja menstruatsiooni, hoiab loodet emakas ja t?ukab ta v?lja s?nnituse ajal.

Sapp on tuli, mis kindlustab seedeprotsessi toimimise ja vastutab organismi energiaga varustamise eest. Eelk?ige on see sapip?ie sapp. Laiemalt on tegemist funktsionaalse s?steemiga, mis vastutab organismi varustamise eest kogu vajaliku energiaga. Sapp tagab toidu seedimise, s??giisu ja janu tekke, kehasoojuse ja n?ojume. Ps??hilisel tasandil annab sapp vapruse, hiilgava m?istuse ja ettev?tlikkuse.

Viis sapiliiki:

? «seediv sapp» asetseb maos seeditud ja seedimata toidu vahel. Aitab toitu seedida ja sellest «l?bipaistvat mahla» eraldada. Annab soojust ?lej??nud neljale sapiliigile;

? «v?rvi muutev sapp» asub maksas. Selle m?jul kujuneb vere, kehakudede ja j??kainete v?rvus;

? «teostav sapp» paikneb s?dames. Annab inimesele julguse, uhkuse ja kire, ?hutab tegutsema, kutsub esile rahuldustunde saavutatu ?le;

? «n?gemist andev sapp» asub silmades. Vastutab n?gemise, v?rvi- ja vormitaju eest;

? «sapp – selge v?rvus» asetseb nahas, vastutab selle puhta ja selge v?rvuse eest.

Lima on vee ja maa element, mis tagab organismi stabiilsuse ja sisekeskkonna d?naamilise tasakaalu. See on funktsionaalne s?steem, mis vastutab k?igi elementide p?simise eest kehas ja nende omavahelise seose eest. Lima tagab organismi sisemise stabiilsuse ja selle koostisosade kasvu, kasvatab keha ja m?istust. Ps??hilisel tasandil s?nnitab lima pikka meelt, annab ?ndsuse ja v?ime taluda kahjulikke m?jutusi.

Viis limaliiki:

? «toetav lima» asub rinnas. Soodustab kehavedelike – maomahla, s?lje jne eritumist;

? «l?hustav lima» asub mao ?laosas. Valmistab toidu ette seedimiseks, viies selle poolvedelasse olekusse;

? «maitselima» asetseb keelel ja tagab kuue maitseliigi tajumise;

? «k?llastav lima» asub peas. V?imaldab tundeelunditel rahuldust tunda ja l?lituda ?mber teistele aistingutele;

? «?hendav lima» paikneb liigestes, ?hendab need, annab painduvuse ja liikuvuse.

Kui tuul, sapp ja lima on organismis tasakaalus, on inimene terve nii f??siliselt kui vaimselt. Tasakaalutuse korral v?ivad need kolm doshat esineda kolme s??dlasena erineva iseloomuga haigustes.

Tiibeti meditsiini kaanonitest l?htudes on olemas kolm puhast konstitutsionaalset kehat??pi. Juhtiva regulatsioonis?steemi j?rgi nimetatakse neid tuule, sapi ja lima konstitutsiooniks ehk kehaehituseks. Peale selle eristatakse ka neljandat ehk segat??pi kehaehitust, kuhu liigitatakse inimesed, kelle organismis on regulatsioonis?steemid esindatud enam-v?hem ?htlaselt, ilma et ?kski neist oleks olulisel m??ral ?lekaalus. Enamik inimesi ?hendab endas kahte komponenti, kusjuures ?ks neist on rohkem v?ljendunud kui teine.

Tuule konstitutsiooniga inimene on kerge ja peene kehaehitusega, teda iseloomustab kiire reaktsioon, ebaregulaarne s??giisu ja seedimine. Tal on ergas uni, sageli v?ib t?heldada ka unetust. Esineb kalduvust k?hukinnisusele, kiiret v?simist, ?lepinget, impulsiivseid vaimse ja f??silise energia ilminguid.

Tuule p?hiomadus on muutlikkus. Tuule t??pi kuuluvad inimesed on ettearvamatud ja mitte-stereot??psed. Vaimne ja f??siline energia esineb t?ugetena, nad on ebap?sivad. Neile on omane tunda n?lga ?ksk?ik mis ajal ??p?eva jooksul. Uinuvad suvalisel kellaajal, lasevad m??da s??giajad ja harrastavad ?ldse ebaregulaarset eluviisi. Seda t??pi inimestel on kitsad ?lad ja puusad. M?ned tuule t??pi inimesed v?tavad raskustega kaalus juurde v?i ei tee seda ?ldse, kannatavad kroonilise k?hnuse all, teised paistavad silma elegantsi ja painduvusega. Ehkki seda t??pi inimesed on sageli erakordse s??giisuga, v?ivad nad ometi s??a ?ksk?ik mida, sealjuures kaalus juurde v?tmata.

Tuule k?ige t?htsamaks funktsiooniks on keskn?rvis?steemi kontroll. V?rinad, atakid ja spasmid on tuulele iseloomulikud h?ired. Kui element asub tasakaalutuse seisundis, tekivad n?rvih?ired, alates ?revusest ja depressioonist (mille puhul valdab inimest t?hjustunne ja kurnatus) kuni kliinilise ps??hikah?ireni. Tuule halvenemisest annavad m?rku mitmesugused ps?hhopaatilised s?mptomid.

Sapi konstitutsiooniga inimesed on keskmise kehaehitusega. Neile on looduse poolt kaasa antud hea s??giisu, m?nikord v?ivad nad tunda ka tugevat janu. Tasakaalustatud seisundis on nad eluga rahul, elavad kella j?rgi ega loobi aega tuulde. M?nikord v?ivad nad ??sel ?rgata janu- ja palavustundest. Sapi t??pi inimesed on keskmist kasvu, hea kehaehitusega, nende kehamass reeglina j?rsult ei muutu, neile ei valmista raskusi kaalus juurdev?tmine v?i m?ne kilogrammi v?rra kaalu langetamine. Neil on korrap?rased n?ojooned. Nahk on soe, pehme ja heledama tooniga, p?evituvad halvasti v?i sageli ei p?evitu ?ldse (eriti kui juuksed on heledad ja ?hukesed).

Seda t??pi inimesed kohanevad teistest halvemini s??gikordade vahelej?tmise v?i hilise s??giajaga; k?ik see kutsub neis esile terava n?ljatunde ja (v?i) ?rrituse. Sapi ?lek?llus toob kaasa kipitustunde s?dames ja maos, v?ivad tekkida haavandid ja hemorroidid. Kui sellele ?igel ajal t?helepanu ei p??rata, v?ib tasakaalust v?lja viidud sapp rikkuda tugevasti seedimist. Nahk on vastuv?tlik ?rritustele ja p?letikele, samuti l??vetele ja vistrikele. Silmavalged on v?ga tundlikud, silmad sageli punetavad (halb n?gemine on samuti ?heks sapi tasakaalutuse tunnuseks). Seda t??pi inimesed magavad s?gavalt, kuid ??siti v?ivad ?rgata l?mmatava palavuse t?ttu. Tasakaalust v?lja viiduna kannatavad unetuse all.

Lima konstitutsiooniga inimestel on tugev kehaehitus, nad on kogukad, laiade puusade ja ?lgadega, f??siliselt tugevad ja vastupidavad. Neil on rahulik ja pehme iseloom ning puudub igasugune kalduvus vihahoogudeks. Seedimine on aeglane ja s??giisu v?hene. V?tavad kergesti kaalus juurde, piisab vaid «toidu n?gemisest», kui juba lisandubki paar kilo. Kuna kaalu langetada pole just kerge, muutuvad nad sageli t?sedaks, kui dosha tasakaal on rikutud. Naistel on tihti t?idlane, ?marav?itu n?gu.

Seda t??pi inimeste peamiseks omaduseks on oskus l?dvestuda. Tiibeti meditsiinis peetakse neid inimesi ?nnelikeks, kuna nad paistavad reeglina silma suurep?rase tervisega, neil on rahulik, helge ja ?nnis maailmatunnetus.

Selle t??bi esindajad on v?ga aeglased. Nende hulka kuuluvad ka aeglaselt s??vad ja r??kivad inimesed, eriti kui nad neid maneere ise veel r?hutavad. Rasv on neil inimestel reeglina kogunenud alakehale – puusadele ja tuharatele.

Organism, kus ?lekaalus on lima, on piisavalt tugev, et haigustele vastu panna. Kuna see dosha kontrollib organismi niiskeid kudesid, ilmneb h?ireid limaskestadel. Nii kannatavad seda t??pi inimesed sageli bronhiidi, allergia, astma ja liigesevalude k?es (artriit on siiski iseloomulikum tuule-inimestele). Need s?mptomid ilmnevad k?ige tugevamini hilistalvel ja kevadel. Tasakaalutus seisundis muutuvad lima-inimesed kangekaelseks, igavaks, uniseks ja laisaks. Nad ei armasta k?lma ega niisket ilma ja reageerivad sellele pikatoimelisuse v?i t?elise depressiooniga. Nende uni on pikk ja s?gav. Inimesed, kelle puhul on ?lekaalus lima, magavad reeglina ?le kaheksa tunni ??p?evas ja kannatavad tihti mitte unetuse, vaid liigmagamise all. Hommikul on neil raske t?usta, seevastu aga hilis??l tunnevad nad endas t?elist j?utulva.

Tiibeti meditsiini ettekujutuste j?rgi on k?igil haigustel ?ks ja ?hine p?hjus – v?hiklikkus, mis tekib omaenda «mina» mittetundmisest. V?hiklikkuse tulemusena on sageli haiguste tekkep?hjuseks kolm m?rki: kirg, raev ja rumalus. Neid nimetatakse ka hingehaigusteks ehk p?hjushaigusteks.

Neist p?hjustest inimese vaimses olemuses tulenevad kolm pahet inimese f??silises kehas ehk siis h?ired kolmes regulatsioonis?steemis – tuules, sapis ja limas. Neid regulatsioonis?steemi h?ireid nimetatakse ka kehahaigusteks ehk siis tulemushaigusteks.

TIIBETI MEDITSIINI N?UANDED
N?uanne nr 1


K?ik meie ?mber v?ib ravida

Ainus vahe toiduainete ja ravimite vahel seisneb selles, et ravimeid tarvitatakse v?ikestes annustes, nad imenduvad ja omastatakse kiiremini ning nad aitavad aktiivselt kaasa organismi ?igele funktsioneerimisele. Siit j?reldub, et olenevalt kehaehitue t??bist, aastaajast ja elukohast v?ib inimene ennetada haigusi, kui ta ?igesti toitub. Tiibeti arstiteadus v?idab, et k?ik, mis meid ?mbritseb, on ravim, tuleb vaid toitu tarvitades keskenduda mitte maitse nautimisele ja kalorite j?lgimisele, vaid v?tta seda kui nende ainete allikat, mida inimene vajab oma organismi ?igeks ja normaalseks funktsioneerimiseks.
N?uanne nr 2


Kuidas j?lgida oma tervislikku seisundit

Lisaks organismi kolmele regulatsioonis?steemile m?jutavad tervislikku seisundit ka kliima, eluviisid, t?? iseloom ja toiduvalik. Seda teades saab inimene vastavalt oma kehaehitusele, vanusele ja aastaaegadele hoida tasakaalus s?steeme, mis organismi reguleerivad.

Kehaehitust, vanust ja ilmastikku pole v?imalik muuta, kuid ?lej??nu reguleerimise abil v?ib kas j??da terveks v?i siis viia normaalsesse seisundisse organism, mida haigus on mingil moel kahjustanud.
N?uanne nr 3


S?steemide tasakaal

Tuules?steem toimib k?ige ?igemini kevadisel ja s?gisesel p??rip?eval. Vihmaste ja jahedate tuultega suvep?evadel saavad tuule eluprotsessid kahjustada. Kui kuivadel ja soojadel s?gisp?evadel s??a sooja ja rasvast toitu, taastuvad nad uuesti.

Sapis?steem toimib k?ige p?sivamalt suveperioodil, aga ka rasvast ja t?husat toitu tarvitades. Sellesama toitva rasvase toidu ja joogi m?jul, samuti soojade riiete ja ruumide t?ttu muutuvad sapi protsessid s?gisel n?rgemaks, aga talve hakul seoses k?lmade tulekuga taastuvad.

Limas?steem on k?ige p?sivam ja tugevam talve l?pul, kui tarbitakse rasvaseid ja rammusaid toite ja jooke k?lmalt. Kevade algul on need protsessid seoses soojade tulekuga m?nev?rra rikutud, aga kevadise p??rip?eva ajal taastuvad range eluviisi m?jul ning kerget ja toitvat toitu tarbides.
N?uanne nr 4


S?steemide h?ired

Tuules?steemi haigused ilmuvad ja ?genevad suvel koidu ajal ja ?htul, sapis?steemi puhul s?gisel, keskp?eval ja kesk??l, limas?steemis leiavad need protsessid aga aset kevadel, h?maras ja varahommikul.

Seet?ttu tuleb k?ike raviga seotut alustada m?ni aeg enne haigustunnuste ilmnemist. Ehk kui tuulehaigused tekivad sagedamini suvel, aga ??p?evases ts?klis koidikul ja ?htul, on tuuleh?irete ravi k?ige efektiivsem suve algul, koidikul ja ?htul.

?ldiselt leiavad h?ired s?steemis aset mitmel p?hjusel, mille hulka kuuluvad: 1) oskamatus kohaneda ilmastikutingimuste muutustega; 2) inimese individuaalsed ise?rasused ja vastuv?tlikkus erinevatele m?jutustele; 3) mitmesugused m?rgitused; 4) kahjulik toit ja jook; 5) eba?ige ravi; 6) kahjulikud eluviisid.
N?uanne nr 5


P?hireegel tuule-inimestele

Tuul on komponentide hulgas peamine, sest kui ta on tasakaalus, j??vad ka sapp ja lima tasakaalustatuks. Seep?rast on v?ga t?htis viia tuul tasakaalu. Tuule t??pi inimeste p?hireegliks on mitte ?le pingutada, vaid v?imaldada endale korralik puhkus ja p??rata t?sist t?helepanu p?evareziimile.

Need abin?ud v?ivad tunduda keerulised v?i isegi v?sitavad, kuid sageli muudavad nad nii f??silise kui vaimse seisundi kiiresti paremaks.
N?uanne nr 6


Tuules?steemile kasulik ja kahjulik

Ranged eluviisid, soe toit ja jook, soe kliima, soojad ruumid ja soe aastaaeg s?ilitavad tuule normaalse seisundi. Samas aga k?lm kliima, k?lm aastaaeg, k?lmad ruumid, k?lmad riided, k?lm toit ja jook tekitavad h?ireid. Rasvase ja sooja toiduga on neid h?ireid v?imalik ravida.

Tuult h?irivad tegurid: valdavalt teravamaitseliste toitude tarbimine, v?he toitvaid ja koredaid aineid, k?lvatu elu, n?lgimine, unetud ??d, intensiivne t?? ja pikad vestlused n?lginuna, sagedane k?lmetumine, tugevad nutuhood ja pidevad vestlused kurbadel teemadel, samuti organismi f??siline ja vaimne ?lepinge.
N?uanne nr 7


Tuulefunktsiooni h?ired

Kui oma tervisele t?helepanu ei p??rata ja elatakse ebasoodsates tingimustes, siis ilmnevad s?mptomid, mis r??givad tasakaalutusest organismis ja v?imalikust haiguse algusest. Tuules?steemi h?iretest organismis annavad tunnistust sellised s?mptomid: inimene ilmutab rahutust, ohkab tihti; m?te h?pleb siia-sinna, mis peegeldub k?nes; pea k?ib ringi, k?rvus kohiseb, keel kuivab ja punetab, suus on parkainete k?rvalmaitse. M??da keha levivad ebap?sivad, vahelduvad valud, mis v?ivad liigutades tugevamaks muutuda; tundub, nagu oleks keha l?bi pekstud. Tekivad k?lmatundlikkus ja k?lmav?rinad, ihule ilmub kananahk. Sageli haigutatakse, tahetakse ringutada, lisanduvad unetus ja ?rrituvus ning valud p?rast toidu seedimist.

Tuulefunktsiooni langusele viitavad ka energiakaotus, aeglane k?ne, f??siline ebamugavustunne, ebaselge m?lu.
N?uanne nr 8


Tuules?steemi tasakaalutus

K?ik s?steemid peavad olema tasakaalus. Tuule konstitutsiooniga inimestel muutub aga kuivades, k?lmades, tuulistes kliimatingimustes ja ka kevadel seesama tervisele halvasti m?juv s?steem veelgi tugevamaks. S?steemi kahjulikku toimet tugevdab ka liigne teravamaitseliste ja magusate toiduainete tarvitamine. Kevadsuvel muutuvad paljude elundite funktsioonid puudulikumaks. Pikaajalisel hapude ja soolatud toitude tarbimisel v?ib kevade l?pul ja suve algul haigestuda t?bedesse, mis on seotud erinevate elundite h?perfunktsiooniga.
N?uanne nr 9


Tuult rahustav dieet

Kui tuules?steemi inimesed tahavad olla terved, peaksid nad teadma, et nende jaoks on soodne soe, mitte liiga raske toit; tuleks kasutada ?lisid ja rasvu; eelistada soolaseid, hapusid ja magusaid maitseid. See toit pakub rahu ja rahulolu.

Tuule-inimesed vajavad talvel kindlasti t?husat sooja toitu, nagu hautatud liha, supid, vormiroad, v?rskelt k?psetatud leib ja pirukad-koogid koos puuviljadega. K?lmad salatid, jahutatud karastusjoogid, v?rsked aedviljad ja maitseroheline ei sobi neile eriti h?sti ?helgi aastaajal.
N?uanne nr 10


Tuule-inimeste toitumise reeglid

Selle t??bi esindajate puhul v?ib sageli t?heldada ebastabiilset seedimist, neid aitab pehme, kergesti omastatav toit. V?ga t?htis on ka s??giaja atmosf??r: miski ei tohi olukorda pingestada, ebameeldivad inimesed v?i vestlused v?ivad rikkuda ka parima toidu. K?ik, mis muudab ?htus??gi vaiksemaks ja rahulikumaks, aitab tuules?steemi rahustada.

K?igile tuule-inimestele on parim tuult rahustav dieet, see annab uut j?udu, tasakaalu ja rahu. Kui ilmnevad tuule n?rgad tasakaalutuse s?mptomid, nagu unetus, n?rvilisus ja rahutus, tuleb dieeti j?rgida kahe n?dala jooksul.
N?uanne nr 11


Tuule-inimeste ?ige toitumine

Rahustav toit avaldab soodsat m?ju ?rritatud tuules?steemile: piim (soovitavalt soe), r??sk koor, ?li, soojad supid, vormiroad ja h?sti l?bi hautatud liha, kuumad pudrud ja v?rskelt k?psetatud leib.

Tiibeti meditsiini p?hjal on k?ik need toiduained soojad ja rasked ning magusa maitsega, mis rahustab paremini keha. Vajalik on k?lluslik, toitev hommikueine, n?iteks riisi- v?i nisupuder (kreemja konsistentsiga). Samuti avaldavad soodsat toimet k?ik soojad toidud, piimatooted ja magus.

Paljud tuule t??pi inimesed tunnevad p?rast s??ki j?rsku j?u langust. Neid aitab magus kuum tee. Sealjuures rahustab taimetee paremini kui tavaline. Tuleb meeles pidada, et must tee ja kohv sisaldavad kofeiini, mis v?ib tuult ?rritada.
N?uanne nr 12


Tuulele kasulikud toidud

Soe ja vedel toit m?jub tuulele v?ga rahustavalt. Suurep?raselt sobivad jahutoidud ja pudrud. Kui tuule t??pi inimene n?rvitseb, on mures, rahutu, pinges ja allasurutud, sobib talle k?igist rahustavatest keedustest v?i kommidest paremini taldrikut?is kuuma kaerahelbeputru v?i aedviljasuppi hapukoorega.

Kuigi magusad maitsed m?juvad tuulele igati soodsalt, kutsub suhkur puhtal kujul esile energiatulva, mis muudab tuule k?rsituks. Suhkrut sisaldavad maiustused tuleks ?hitada piimaga. ?htuti pole tuule rahustamiseks midagi paremat kui soe piim keedise v?i meega.
N?uanne nr 13


Tuule-inimeste l?una- ja ?htus??k

Enne l?unas??ki on kasulik juua v?ikeste lonksudega klaasit?is sooja vett. Kui suupisteks pakutakse salatit, on parem sellest loobuda ja asuda kohe kuuma supi juurde. Pole vaja keelata endale leiba, v?id ja magustoitu, eelistatavalt sooja (sel juhul on kook parem j??tisest, mis k?lma t?ttu raskendab tuule-inimese seedimist).

Seda t??pi inimestele on kasulik ?liga maitsestatud riis l??tsedega ja rasvane supp (?ksk?ik millise lihaga peale sealiha). Kasuks tulevad ka k?ik makaronitooted.

Kindlasti tuleb enne magamaminekut juua klaasit?is sooja piima, kuid sellest piisab, sest kui vastu ??d k?ht t?is s??a, pole enesetunne hommikul just k?ige parem.
N?uanne nr 14


Maitseained ja p?hklid tuule-inimestele

Teravaid maitseid tuule-inimesed tavaliselt ei armasta, kuid v?rtsikas toit maitseb neile, kui toitu serveeritakse soojalt ja selles on palju v?id (rasvast). Ingver on tuule jaoks ideaalne maitseaine, seda kasutatakse tihti seedimise parandamiseks, nagu ka magusaid maitseaineid (kaneel, apteegitill ja kardemon).

Tahketest ja soolastest suupistetest on paremad soolap?hklid, mida peetakse rasketeks ja rasvasteks ning mis tuult suurep?raselt rahustavad. K?ige paremini sobivad mandlid. ?htul panna enne magamaminekut umbes tosina jagu puhastamata mandleid likku, hommikul puhastada ja ?ra s??a.

Kuna p?hklid ja seemned on raskesti seeditavad, peaksid tuule-inimesed neid s??ma v?heses koguses v?i isegi eelnevalt riivima v?i puruks h??ruma (p?hklipasta).
N?uanne nr 15


Tuule-inimeste magustoidud

Tuule t??bi esindajatele sobivad k?ik magusad puuviljad, eriti rohelised viinamarjad ja mango. Parkivad puuviljad, nagu m?ned ?una- ja pirnisordid, vajavad eelnevat t??tlemist. Kasulikud on k?psetatud v?i k?psed magusad puuviljad, v?ltida tuleks tooreid, parkivaid ja kuivatatud puuvilju (eriti toorev?itu banaane).

Seesamipasta on imehea seesami?li allikas, ?ks paremaid tuule soojendajaid ja tasakaalustajaid.

Magustajatena on magustoitude puhul v?ga kasulikud mesi, t?rklisesiirup ja pruun suhkur nii puhtal kujul kui ka erinevate toitude koostises.
N?uanne nr 16


M??dukalt kasulikud toidud tuules?steemile

K?lm kerge ja kaloritevaene toit suurendab tuult, tekitades rahulolematuse tunde. Kui tahetakse s??a salatit, peab seda serveerima toatemperatuuril ja maitsestama ?liga, mis muudab ta tasakaalustatumaks. Ka v?rskeid aedvilju tuleb s??a m??dukas koguses ja mitte j??k?lmana. Paljud aedviljad (brokoli, Br?sseli kapsas, seller, k?ik lehtaedviljad, pipar, kabat?okk) vajavad v?hese ?liga hautamist. See sobib paremini kui auruga keetmine. Sama kehtib ka seente kohta. Aga peet, porgand, kurk, roheline uba, redis, kartul, sibul ja k??slauk (mitte toored) on tuule-inimestele kasulikud.
N?uanne nr 17


Tuules?steemile sobimatud toiduained

Neid toiduaineid v?ib tarvitada vaid v?heses koguses, vastasel juhul viivad nad organismi tasakaalust v?lja.

Tangainetest tuleb piirata otra, tatart, maisi, hirssi ja rukist. Kaunviljadest sobivad ainult l??tsed, punane aeduba ja p?lduba, hernest ja valget uba ei soovitata.

Sellele t??bile ei sobi punane liha peale lambaliha (parem linnuliha ja mereannid).

Tuule-inimestele on v?ga kahjulik kuivtoit. Igasugused v?ileivad, kr?binad ja k?igu pealt s??mised ainult halvendavad nende seisundit.

Mitte kasutada suurel hulgal maitseaineid, eriti kibedaid ja teravaid, nagu koriander, petersell, safran ja kurkum. Samuti m?jub neile halvasti kange alkohol.

Puuviljadest ja marjadest ei tasu liialdada ?unte, j?hvikate, pirnide ja granaat?untega.
N?uanne nr 18


P?hireegel sapi-inimestele

Nende inimeste puhul on normaalse eksistentsi p?hitingimuseks m??dukas ja t?pne p?evareziim. Kuna sapp on eriti tundlik igasuguste toksiinide (m?rkide) suhtes, siis ei talu selle t??bi esindajad riknenud toitu, saastunud ?hku ja vett, alkoholi ja sigarette. Peale selle reageerivad nad tugevasti inimloomuse negatiivsetele ilmingutele, nagu vaenulikkus, vihkamine, kannatamatus ja armukadedus. Sapis?steemi inimestel on tugevasti v?ljendunud m??dukuse ja reeglip?rasuse instinkt, neil on vaja kuulata oma sisetunnet, et s?ilitada neid tervisele nii t?htsaid ja vajalikke omadusi.
N?uanne nr 19


Kasulik ja kahjulik sapis?steemile

Neile on n?idustatud m??dukas eluviis ja jahedus: jahe aastaaeg, jahedad ruumid, jahe riietus, jahedad toidud ja joogid. K?ik, mis on kuum, nagu kuum kliima, palav aastaaeg, liiga soojad ruumid ja riided, kuumad, ergutavad toidud ja joogid, tekitavad h?ireid sapi eluprotsessides. M??dukuse ja jahedusega neid h?ireid ka ravitakse.

Sapi eluprotsesse m?jutavad negatiivselt: k?rvetava ja meeldiva maitsega toiduainete kuritarvitamine, kuuma ja terava maitsega toidu rohke tarbimine, pikaaegne tugev viha ja vaen, p?evane uni, intensiivne istuv t??, liigne pingutus raskeid esemeid t?stes ja f??silist t??d tehes, jooks, maadlus, l??gid ja kokkup?rked, liigne liha, ?li ja veini tarbimine.
N?uanne nr 20


Sapifunktsiooni h?ired

Sapis?steemil on samuti s?mptomeid, mis n?itavad, et inimene on valel teel ega p??ra endale t?helepanu. Nendeks on kuumus (kuumustunne rinnus ja k?hus v?i k?rgenenud kehatemperatuur), kibe v?i hapu k?rvalmaitse suus, kuivad ninas??rmed, silmavalgete kollaseks muutumine, torkiv valu ?hes punktis, valutunne toidu seedimisel. V?ib esineda higistamist, tugevat janu, k?hulahtisust ja sapi oksendamist, vistrikul??vet, silmade punetust. Inimene muutub ?rrituvaks ja h?steeriliseks, samas j?lle loiuks ja teda vaevab unetus. Ilmnevad probleemid n?gemisega ja erinevad nahahaigused.

Liigse pingutuse korral t?heldatakse sapi puhul isu k?lma ja jahutatud toidu j?rele ning tundeelundite tegevuse n?rgenemist.

Sapifunktsiooni langus annab n?ole tumeda tooni, alandab kehatemperatuuri ja p?hjustab naha toonuse kaotust.
N?uanne nr 21


Sapis?steemi tasakaalutus

Sapis?steem hakkab sapi t??pi inimestel liigselt domineerima, kui nad elavad kuumas kliimas, harrastavad ?leliia energilist eluviisi, t??tavad liiga intensiivselt, viibivad soojas eluruumis ja kannavad sooje riideid, aga ka siis, kui on tegemist ?lekuumenemisega.

Samuti on sapi kehaehitusega inimesele kahjulik s??a eelk?ige v?i suures koguses hapusid, soolaseid ja teravamaitselisi toiduaineid. Siis toimub suvel ja s?gissuvel oluline sapis?steemi akumulatsioon, mis v?ib s?gisel kaasa tuua erinevate elundite h?perfunktsiooniga seotud haigusi.
N?uanne nr 22


Sappi rahustav dieet

Sapi t??pi inimeste jaoks on soodne k?lm v?i soe, kuid mitte tulikuum toit, mis v?ib olla m??dukalt raske, maitselt kibe, magus v?i kootava toimega, ilma ?li ja rasvata. Seda t??pi inimestel on s?nnip?raselt hea seedimine. Neil ei maksa mitmesuguste dieetidega liiale minna. Kui nad aga s??vad palju soolast, ?leliia haput v?i v?rtsikat toitu ja liialdavad s??giga, nagu neil on kalduvus, v?ib see kaasa tuua ebameeldivaid tagaj?rgi.

Seda t??pi inimestel on sisemine kuumus, seega on neile eriti suvel kasulik jahe toit.
N?uanne nr 23


Sapis?steemi toitumise reeglid

Sapi t??pi inimestele sobivad suurep?raselt salatid ja mitmesugused aedviljad (v?lja arvatud k??slauk, terav pipar, sibul, redis ja tomat). See ohjeldab s??giisu, kuivatab liigse niiskuse ja ?rritab suulage, k?rvaldab liigsest soola ja suhkru tarbimisest tingitud maitseretseptorite tuimuse ning aitab ?htlasi sapi t??pi inimestel piirata oma s??giisu. K?ik, mis toitumist tasakaalustab ja korrastab, aitab sappi rahustada.

Eespool mainitud soovitusi tuleks j?rgida inimestel, kes on kokku puutunud sapi keskmise tasakaalutuse tunnustega, nagu k?rvetised, ?rritus ja liigne janu. Dieeti tuleb j?rgida kuu aja v?ltel.
N?uanne nr 24


Sapile kasulikud toidud

Sapi-inimestele on suvel k?ige kasulikum madala soola-, ?li- ja v?rtsisaldusega k?lm v?i jahutatud toit. K?lmad ja kerged salatid on kas m?ru v?i parkiva maitsega, need tasakaalustavad sappi. H?sti sobivad ka piim ja j??tis.

K?lm puder, leivaviil ja ?unamahl hommikueineks on just see, mida sapi-inimene vajab. Seda t??pi inimesed armastavad s??a liha, kuid taimetoidudieet toob neile rohkem kasu kui teistele. Peale selle peab toidumen??s olema piisavalt piima, tera- ja aedvilju.

Naturaalset sidrunimahla v?ib kasutada m??dukas koguses ??dika asemel. Samuti on sapi rahustamiseks hea taimetee m?ndi ja lagritsajuurega.
N?uanne nr 25


Sapi-inimestele vajalikud toiduained

Kuna sapi-inimestele on kasulik k?lm toit, sobivad neile peaaegu k?ik aed- ja puuviljad. Nad v?ivad s??a sparglit, brokolit, Br?sseli kapsast, lillkapsast, sellerit, rohelist, salateid, kartulit, idandatud teri, magusat pipart, kabat?okki jt. Puuviljadest sobivad ?un, avokaado, kookos, viigimari, mango, melon, pirn, must ploom, viinamari (rosin), apelsin, ananass ja ploom. K?ik puuviljad peavad olema magusad, k?psed ja v?rsked. Kasulikud on seened ja herned, odra-, kaera-, nisutangud, valge riis. V?ga head on piim ja piimatooted: v?rske v?i, lehma- ja kitsepiima vadak, sulatatud v?i, j??tis.

Lihatoodetest on otstarbekas tarvitada linnuliha, mereandidest krabisid ja krevette. Nende juurde sobivad h?sti magusad, m?rud ja parkivad maitseained.
N?uanne nr 26


Sapis?steemile kahjulikud toidud

Sapi ?lek?llus t?stab organismi happesust, mist?ttu tuleb v?ltida soolatud toite, kefiiri, hapukoort ja juustu. Kohvis sisalduv hape ja alkohoolsed joogid tugevdavad sappi oma hapu maitse t?ttu. Pirukad ja mahlad muudavad sapi rahutuks. Sellele kuumale t??bile pole vaja lisasoojust, mida annab rasvane liha.

Praetud, rasvasel, kuumal, soolasel ja raskel toidul on terve hulk omadusi, mida sapp peab v?ltima. Kulinaartooted ja kiirtoidud on sageli soolased v?i hapud, seega oleks sapi t??pi inimestel parem neist loobuda.
N?uanne nr 27


Sapis?steemile sobimatud toiduained

K?ik, mis tugevdab sisemist soojust ja ergutab seedimist, on sapi-inimestele kasutu, kuna neil on oma soojust piisavalt. Just seet?ttu v?ivad nad vabalt l?bi saada punase lihata ja k?igi teravate v?rtside ja taimedeta (peale grillkastmete, ket?upi, salatikastmete ja v?hese sinepi). Samuti on neil parem piirata pruuni riisi, maisi, hirsi ja rukki tarbimist. Vaatamata sellele et k?lmad toidud ja magustoidud on neile kasulikud, on siiski teatud puuvilju, mis oleks parem k?rvale j?tta, nagu aprikoos, greip, sidrun ja hurmaa, ka ei sobi j?hvikad. Peale selle ei maksa mingil juhul s??a ?ksk?ik milliseid toorev?itu puuvilju.
N?uanne nr 28


Eri rahvaste k??k sapi-inimeste toiduvalikus

T?rklist sisaldav toit ohjeldab sapi-inimeste s??giisu. Just seet?ttu on neile kasulikud kaunviljalised, kartulip?ree v?i kartulipirukas.

Kui sapi t??pi inimestele meeldib eksootika, siis sobib neile v?ga h?sti Jaapani ja Hiina k??k, kus toidud sisaldavad suhteliselt v?he rasva ja liha.

Kohvikus v?i restoranis, kus toiduvalik on ?sna suur, on parem v?tta salatit kuuma supi asemel, leiba v?hese v?iga, aga magustoidust ?ldse loobuda.

Teadmiseks Mehhiko ja India k??gi austajatele – v?rtsikas toit on sapile liiga ?rritav.

Samas tekitab mage toit sapi-inimestes rahulolematust, mist?ttu tuleb olla m??dukas ka soolast ja maitseainetest loobudes.
N?uanne nr 29


Sapi rahustamine

Antud juhul v?ib kasutada nii toitumist kui ka muuta oma eluviisi.

Toitumine: segada 2 tl kooritud piima t?ki sulatatud v?iga ja tarvitada ?htus??gi asemel v?i p?rast kerget ?htueinet. Soovi korral v?ib seda ravimit manustada ka hommikueine asemel. Pole soovitav vaid k?rge kolesteroolitaseme korral.

Sapi kiireks ja efektiivseks rahustamiseks v?ib valmistoidule lisada kardemoni.

Sapih?irete korral aitab viibimine tuulisel merekaldal v?i mujal veekogu ??res. Leebe suhe teiste inimestega rahustab ?rritunud n?rve ja vaigistab ka sappi organismis.

Sooje riideid on kasulik kanda tugeva higierituse esilekutsumiseks. Sapi tekitatud sisekuumust aitavad rahustada jahedad kompressid ja jahe du?? (karastatud inimeste puhul, muidu v?ib k?lmal aastaajal k?lmetuda).
N?uanne nr 30


P?hireegel lima-inimestele

Tasakaalu ja hea enesetunde s?ilitamiseks peavad need inimesed pidevalt arenema ja edenema. Igasugune seisak muudab nende stabiilsuse inertsiks, nad peavad olema kindlad, et liiguvad edasi, ehkki klammerduvad sageli m?ne inimese ja asja k?lge. Sellised inimesed peavad veenduma, et neil on arengustiimul, see annab neile rahuldustunde ja vajaliku energia.

Vastun?idustatud on raske ja k?lm toit, f??silise koormuse puudumine, liigs??mine ja ?hek?lgne t??. Limas?steem annab sisemise korra ja rahu tunde, mis on inimese tervise seisukohalt k?llaltki oluline.
N?uanne nr 31


Limas?steemile kasulik ja kahjulik

Laisklemine, meeldiv kliima, viljarikas pinnas, jahedad ruumid ja riietus, rasvane rammus toit ja jook s?ilitavad lima-inimeste eluprotsesside normaalse seisundi.

Sula ja r?skus ning soe toit ja jook tekitavad k?lmal aastaajal h?ireid. Karmi eluviisi ja range dieediga on need h?ired ravitavad.

Lima eluprotsesse h?irivatest p?hjustest v?ib eraldi v?lja tuua j?rgmised: m?ru ja meeldiva maitsega ning k?lma ja rasvase toidu kuritarvitamine, p?siv tegevusetus p?rast k?lluslikku s??maaega, p?evane uni, viibimine r?skes ?mbruses, pikka aega kestev suplus, marjade, seemnete, puu- ja aedviljade, taime?lide ja suitsutatud toiduainete liigtarbimine ning ?ldse toidu ja jookidega liialdamine. Eriti kahjulik on asuda s??ma, enne kui organism on eelnevalt tarbitud toidu omastanud.
N?uanne nr 32


Limafunktsiooni h?ired

Limas?steemile kahjulike protsesside puhul ilmneb inimesel raskustunne, ta kipub kergesti tukastama, liigesed muutuvad raskeks ja paindumatuks, tuntakse end vanana. Suhu ilmub sageli magus k?rvalmaitse.

Lima liigne suurenemine kutsub esile raskustunde j?semetes, unisuse ja liiga kaua kestva une, liigesen?rkuse ja kahvatuse.

Alanenud limafunktsioon toob kaasa kuivuse, sisekuumuse tunde, t?hjustunde maos ja soolestikus, lihasn?rkuse, janu, j?uetuse, peap??rituse, s?damekloppimise, liigeste l?tvuse ja unetuse.
N?uanne nr 33


Limas?steemi tasakaalutus

Lima-kehaehitusega inimeste puhul muutub limas?steem oluliselt tugevamaks ja akumuleerub talvel k?lma ja r?ske ilmaga, sagedaste jahenemiste korral, liiga kerge riietuse, v?heliikuva eluviisi, laisklemise, k?llusliku ja kaloririkka toidu puhul.

Need toimed s?venevad, kui lima-konstitutsiooniga inimene kasutab toiduks eelk?ige magusa maitsega toiduaineid. Sellistel juhtudel l?heb organism tasakaalust v?lja, limas?steem hakkab domineerima ja ilmuvad haigusn?hud.
N?uanne nr 34


Lima rahustav dieet

Soodsalt m?jub soe kerge ja kuiv toit, mis on valmistatud v?hese veega, minimaalse koguse loomsete ja taimsete ?lide ja suhkruga ning on lisaks ka terava, m?ru ja parkiva maitsega.

Suhkur, suhkrusisaldusega toiduained, ?okolaad ja kakao on ebasoodsad, seda enam, et t?nap?eval on v?ga palju tooteid, mis avaldavad m?ju lima-inimestele.

Ettevaatlik peab olema soolaga, selle liigtarvitamine tekitab tihti vedeliku peetuse organismis. Eelistada tuleks k?ike kerget: tagasihoidlik hommiku- ja ?htueine, kergelt keedetud ja praetud toit, v?rsked aed- ja puuviljad.

V?rtsikas toit parandab seedimist, soojendab keha, m?ru ja parkiv ohjeldab s??giisu.
N?uanne nr 35


Limas?steemiga inimestele kasulikud toidud

V?imaluse korral tuleb eelistada kuuma toitu, mitte suupisteid: kuum hommikus??k on parem v?ileivast, kuum pirukas parem kui j??tis. Tasakaalu m?ttes on alati hea soojendada lima t??pi inimeste k?lma seedimist. Neil tuleks eelistada ilma veeta valmistatud toite (vormiroad, praed) auruga v?i veega keedetutele.

Enne s??ki on s??giisu ?ratamiseks kasulik s??a soolase ja hapu asemel midagi kibedat v?i teravat. Selleks sobib v?ga h?sti ingver (lisandina toidu k?rval v?i koguni ingveriteena). Igati omal kohal on ka vastavad maitseained, nagu k??mned, seesamiseemned, kurkum ja teised (peale m?ndi).
N?uanne nr 36


Limas?steemi inimeste toitumine p?eva jooksul

Lima-inimesed vajavad hommikus??ki ?rkamiseks, mitte k?hu t?itmiseks. Reipuse m?ttes on neil parem juua kohvi ja ?ratada keha kerge, lima v?hendava toiduga: s?mer riis kanaga, k?rvale taimetee, maisik?psetis koos v?hemagusa kohviga.

Reeglina on hea k?ik kuum ja kerge, raske ja k?lm pole kasulik. K?lmad pudrud, k?lm mahl, piim ja suhkrurikkad kondiitritooted tekitavad sageli peetuse organismis, eriti r?sketel talvep?evadel.

Kui hommikuti pole erilist s??giisu, v?ib hommikueine ka vahele j?tta.

Kui p?eva jooksul ei ?nnestu midagi p?ske pista, aitab j?udu hoida lusikat?is mett kuuma veega, aga ?le ?he lusikat?ie p?evas ei maksa mett tarvitada.
N?uanne nr 37


Kasulikud n?uanded limas?steemile

Kui olete hommikul unine ja justkui liimist lahti (liigse lima tunnus), s??ge veidi mett, jooge kuuma vett sidrunimahlaga. Kuum ingveritee on suurep?rane jook lima-inimestele, kuna see stimuleerib nende organismi ja uhab v?lja liigse lima.

Ehkki paljudel lima-inimestel on raske piirata magusa tarbimist, annab n?dalane suhkruvaene dieet reeglina h?id tulemusi, nad tunnevad end kergete ja energilistena.

Seedimisele aitab kaasa rasvavaba, soovitavalt keedetud piim ja minimaalne kogus teisi piimatooteid. Sai ja leib seesamiseemnetega aitavad neutraliseerida magusa ja raske toidu, mis pole limale samuti kasulik.
N?uanne nr 38


Lima-inimestele kasulikud toiduained

Seda t??pi inimestele on v?ga kasulikud v?rsked puu- ja aedviljad ning salatid, nende kiuline struktuur m?jub h?sti seedetraktile ja lisaks on nad ka parkiva maitsega. Kuid puuviljad ei tohiks olla eriti magusad ega ka v?ga mahlased. Lima s?vendab ka tugevasti praetud toit, nii et praadimisel tuleks v?ltida pruuni koorukese teket. Pole vajadust rasvadest t?iesti loobuda, kuid siiski oleks toitude valmistamisel parem kasutada minimaalselt ?li. Maisi?li soojendab keha ning v?heses koguses on kasulik ka p?evalille?li.
N?uanne nr 39


Limas?steemile kahjulikud toiduained

Peekon ja vorstid, mis sisaldavad soola ja taime?li, kutsuvad esile lima ?genemise.

Lima tasakaalu kaotus viib selleni, et seda t??pi inimesed hakkavad eelistama piima, ?li, j??tist ja maiustusi, mis on neile v?ga kahjulikud, kuna need jahutavad ja koormavad liigselt organismi.

Paljusid raskeid magusaineid sisaldavaid hamburgere, piimakokteile v?i isegi v?ileibu koos piimaga ei tasuks liiga tihti tarbida.

Magusad mahlased aedviljad, samuti tomatid ja kabat?okid kutsuvad esile h?ireid organismi t??s, seep?rast tuleb eelistada tavalisi aedvilju, nagu peet, porgand, kartul, lehtaedviljad jne.
N?uanne nr 40


Eri rahvaste k??k lima-inimeste toiduvalikus

Parim moodus lima tasakaalustamiseks on l?litada toidumen??sse teravaid v?rtse. Seega sobivad k??gid, kus neid kasutatakse, nagu Mehhiko, India ja ?ldse Kagu-Aasia k??gid. Sealjuures tuleb silmas pidada, et teravamaitseline ja v?rtsikas toit ei ole kasulikum mitte suvel, vaid talvel, kui ta kompenseerib lima ?rritava k?lma ja r?skuse.

?ldiselt tuleks lima t??pi inimestel suhtuda restoranitoitudesse ettevaatlikumalt. Kiirtoidu s??gikohtades on toidud sageli kas liiga rasvased, soolased v?i magusad. Samuti oleks m?istlik mitte liialdada salatite k?rvale pakutavate kastmete, lisandite ja maitseainetega.
N?uanne nr 41


?ldised toitumisn?uanded

Kahjulik on s??a ainult tooreid toiduaineid (aed- ja puuviljad jt), kuna seet?ttu v?heneb seede- ja ka kehasoojus.

Pole vaja tarvitada uut toitu, enne kui eelnev on ?ra seedinud, kuna see n?rgestab seedimisprotsesse.

Tarvitatava toidu koguste m??ratlemisel l?htutakse sellest, kas on tegemist raske v?i kerge toiduga. Kerget toitu v?ib s??a seni, kuni isu on t?is, rasket aga kaks korda v?hem. Tarvitatava toidu m??raks on samuti selline toidukogus, mis kergesti ja kiiresti ?ra seedib.

Vajalik on ?hitada mao tulej?ud toidu m??raga, selle koguse ja kvaliteediga.
N?uanne nr 42


Toitumisp?him?tted

Hommikus??k peab olema alati soe, koosnema ?sja valmistatud, termiliselt t??deldud toiduainetest. Hommikusel ajal ei tule kasuks jogurt (omadus – v?ga k?lm), toored aedviljad ega tass kohvi v?ileibadega. S?ltuvalt organismi t??bist on parem s??a putru, omletti ja hautatud aedvilju. Kui s??akse v?ileibu, olgu need v?hemalt kuumad, kui juuakse kohvi, siis koos sooja piimaga.

?ldse pole vaja s??a suurtes kogustes tooreid aed- ja puuvilju, kuna need on raskesti seeditavad. Sama kehtib ka piima- ja hapupiimatoodete kohta: nende tarbimist on vaja korrigeerida vastavalt seedetrakti seisundile.

Pole vaja alustada uut s??maaega, enne kui varem tarvitatud toit on t?ielikult ?ra seedinud. Pidevalt millegi p?ske toppimine on lihtsalt halb harjumus. S??a tuleb siis, kui tekib normaalne n?ljatunne.
N?uanne nr 43


Toitumisp?him?tted 2

Kasulik on, kui toit on iga p?ev erinev. Ei maksa s??a igal hommikul ikka ?hte ja sedasama putru. Muidugi, kui m?ni toit v?ga maitseb ja sugugi ?ra ei t??ta, oleks m?istlik vahetada v?lja v?hemalt p?hitoidu lisandiks olevad toiduained (puuviljad, seened, maiustused, aedviljad).

Ei tasu tarvitada v?rskelt k?lmutatud ja ?lik?rgsagedusel valmistatud toiduaineid, kuna need ei sisalda enam eluenergiat ja selline toit on lihtsalt kasutu. Ei maksa juua k?lmkapist v?etud vett ja mahla, sest need on liiga k?lmad. ?ldse tuleks v?ltida nii v?ga kuuma kui ka v?ga k?lma toitu.

S??gikorda peab alustama ja l?petama sooja toiduga. Sooja toidu vahel v?ib s??a jahedaid salateid ja desserte. V?ga kasulik on alustada p?eva tassit?ie kuuma veega, millele lisada maitse j?rgi mett ja sidrunit. See ergutab magu ja valmistab ta ette t?isv??rtuslikuks t??p?evaks.
N?uanne nr 44


Toitumise kellaajad

Hommikueineks on k?ige sobivam aeg alates kella 7-st kuni 9-ni hommikul. Sel ajal on magu maksimaalselt aktiivne ja suudab seedida igasuguseid toidukoguseid.

Kella 11-st kuni 13-ni on s?da maksimaalselt aktiivne, mist?ttu sel ajavahemikul on parem tarvitada suuremal hulgal toitu. L?unas??k koos s?prade v?i l?hedastega tuleb ainult kasuks.

Kella 15-st kuni 17-ni on kusep?ie aktiivsuse aeg. Ja kui organism on h??lestatud vedeliku v?ljutamisele, tuleb seda aega ?ra kasutada, et puhastada end seespidiselt. Niisiis, see on tee ja kerge desserdi aeg.

Kella 17-st kuni 19-ni on neerude aktiivsuse periood, seega sobivad need tunnid v?ga h?sti ?htus??giks. P??dke mitte s??a vastu ??d, eriti vahetult enne magamaminekut. Ajavahemikul kella 19-st kuni 21-ni vajab organism energiat oma funktsioonide taastamiseks, mist?ttu ei maksa seda raisata toidu seedimisele. Kui te mingil p?hjusel pole j?udnud varem ?htust s??a, siis olgu toidu kogus ja koostis v?hemalt m??dukas.
N?uanne nr 45


Omavahel sobimatud toiduained

Toiduainete eba?igeid kombinatsioone vaadeldakse Tiibeti meditsiinis kui «m?rke». Nende toiduainete ?heaegne tarvitamine osutab v?ga tugevat survet kogu organismile ja n?rgestab seedimissoojust, mis omakorda p?hjustab sageli erinevaid haigusi ja kehaenergia tasakaalutust. Tiibeti meditsiini kaanonite j?rgi ei sobi omavahel kokku j?rgmised toiduained:

? kala piimaga,

? piim puuviljadega,

? piim ja hapu maitsega toiduained,

? piim ja kreeka p?hklid,

? piim ja r?igas,

? piim ja k??slauk,

? j??tis ja alkohol on halb kombinatsioon k?hun??rmele,

? kala ja liha,

? kala ja linnuliha,

? kala ja munad,

? hernesupp ja juust,

? keedetud kaunviljad jogurtiga ja/v?i suhkruga,

? alkohol v?ga v?rske jogurtiga,

? sinepi?lis praetud seened,

? kanapoeg jogurtiga v?i m?ne muu hapupiimatootega,

? mee ja taime?li segu v?rdsetes kogustes,

? liha valgete piimatoodetega,

? liha hapukate alkohoolsete jookidega,

? liha praetud teraviljajahuga,

? toorev?itu piimhappetooted ja v?rske vein,

? muna ja k??slauk on halvad maksale,

? lambaliha ja k?lmad joogid,

? jogurt, banaanid ja pirnid korraga,

? p?hklid ja mesi aeglustavad seedimist,

? praetud sibul ja mesi on v?ga kahjulikud,

? sulatatud v?ile ei tohi peale juua k?lma vett.
N?uanne nr 46


Mida toidu k?rvale juua

Alati tuleb meeles pidada, et k?lma jooki ei tohi juua ei enne kuuma toidu s??mist, selle ajal ega ka p?rast seda. K?rvale tuleb juua sooja jooki, k?ige parem kui lihtsalt keedetud vett. Maole on v?ga kahjulik, kui toidu peale juuakse limonaadi v?i s??akse magustoiduks j??tist.

Kuum keedetud vesi on suurep?rane vahend seedimissoojuse hoidmiseks ja juba tekkinud seedimatuse raviks. Kasulik on juua kasv?i pool klaasi sooja vett enne s??ki, eriti enne hommikueinet, aga samuti iga j?rgneva s??gikorra eel. Kui mingil p?hjusel on vaja s??a midagi nii-?elda k?igu pealt ehk siis kuivalt (koogid, pirukad, v?ileivad, kr?binad jmt), on parem tarvitada toidu k?rvale mitte teed ega kohvi, vaid hoopis kuuma vett.
N?uanne nr 47


Toit ja vedelik

P?rast s??ki on vaja kindlasti midagi juua, see leevendab janu, aitab toitu peenestada ja seedida, niisutab, tugevdab ja arendab keha. Kuid h??le kaotuse, rohke r?gaerituse, k?ha ja teiste haiguste puhul, mis hakkavad arenema rangluust k?rgemal asetsevates kehaosades, on vedeliku joomine toidu k?rvale kahjulik.

Maotule n?rkuse korral on vaja tarvitada alkoholi. Kui toit halvasti seedib ja peale s??ki tekib k?hupuhitus, on otstarbekas juua p?rast s??ki kuuma vett.

Tugeva k?hnumise korral on vaja tarvitada veidi alkoholi, rasvumise puhul juua vett meega. P?rast piimhappetoodete, alkoholi ja mee tarvitamist on kasulik juua k?lma vett.
N?uanne nr 48


V?ga t?htis on v?rske toit

See toit, mida s??akse kohe t?hja k?hu peale, on maole eriti t?htis. Kui see pole kasulik (kuiv v?i k?lm toit, hommikukohv t?hja k?hu peale), on ta topelt kahjulik, kui see on aga midagi kasulikku (kuum vesi), on ta kahekordselt kasulik.

P??dke alati s??a v?rsket, ?sja valmistatud toitu, mida ei tohiks s?ilitada ?le ?he ??p?eva. Kaua hoitud valmistoit muutub raskeks.

Eespool mainitu ei kehti k?lmutatud toiduainete kohta, need v?ivad s?ilida kaua tahes. Kuid see, mis on juba valmis vaaritatud, tuleb ?ra tarvitada ??p?eva jooksul. Seet?ttu ongi ohtlik osta kauplusest k?lmutatud pooltooteid, sest pole v?imalik kontrollida, kui kaua neid on s?ilitatud.
N?uanne nr 49


Mida on parem mitte s??a

Ei tohi s?ilitada ?li ?le k?mne p?eva pronksist anumas, s??a valkjaks muutunud liha, mis l?hnab hapuka taigna j?rele, ega tarvitada keedetud liha, mida on kaua hoitud kinnises anumas. Ei maksa hapudele toiduainetele piima peale juua ega asuda s??ma, enne kui eelnevalt s??du on ?ra seedinud. Harjumatu ja valel ajal s??dud toit v?ib samuti m?rgiks osutuda.

Omavahel sobimatu ja harjumatu toidu tarbimisele tuleb vajaduse korral ?le minna tasapisi, vastasel juhul kaotavad organismi kolm regulatsioonis?steemi tasakaalu.

Noortel tugevatel inimestel ja neil, kelle magu on harjunud toortoiduga, kel on «tugev maotuli», samuti inimestel, kes tegelevad raske f??silise t??ga ja tarvitavad pidevalt ?li, ei too isegi nende reeglite rikkumine kaasa haigusttekitavaid h?ireid. K?igil teistel oleks parem kinni pidada eespool toodud reeglitest.
N?uanne nr 50


Teraviljade omadused

Riisil, nisul, hirsil, paljasseemnelisel ja metsikul odral, kaeral ja teistel teraviljadel on magus k?rvalmaitse, mille nad s?ilitavad ka p?rast toiduks valmistamist. Toime p?hjal organismile kuulub enamik teraviljadest nende vahendite hulka, mis suruvad maha tuule regulatsioonis?steemi ja stimuleerivad limas?steemi. K?ik nad annavad organismile j?udu, kuid p?rsivad kirge (kui ?ht organismi funktsiooni).

Riis ravib tuule-, sapi- ja limahaigusi, nende tasakaaluh?ireid, t?stab suguv?imet, peatab oksendamise ja k?hulahtisuse. Kuumutatud riis kui soojendaja leevendab valu.

Hirss ja hirsitang soodustavad keha kasvu (t?sedust), parandavad luude kokkukasvamist.

Nisu annab f??silist j?udu, rahustab tuult ja sappi, suurendamata lima, on kasulik tursete puhul.

Oder tugevdab soolestiku peristaltikat ja arendab k?ige paremini f??silist j?udu. Kasulik kurgu- ja ninaneeluhaiguste puhul.
N?uanne nr 51


Kaunviljade omadused

Kaunteraviljad, parkivad ja magusad, sulevad lahtised kanalid (seega peatavad ka n?iteks k?hulahtisuse). Ravivad kuuma- ja limahaigusi. Kuid nende sage tarbimine toob kaasa k?hukinnisuse, mist?ttu on soovitav s??a neid mitte ?le kahe korra n?dalas.

Hernes peatab verejooksu, oksendamise, ravib lima- ja kuumahaigusi.

Aeduba ja soja rahustavad tuult, rohkendavad lima ja sappi, suurendavad suguv?imet ja f??silist j?udu.

L??ts on kasulik m?danakkuste, abstsesside, furunkulite, p?letikuliste nahahaiguste ja k?rge arteriaalse verer?hu puhul.

Seesam t?stab suguv?imet, ravib tuulehaigusi.

Linaseemned leevendavad tuulehaigusi.

Tatar ravib abstsesse, furunkuleid, tarvitatakse nii sees- kui v?lispidiselt (pulbrina).
N?uanne nr 52


Liha omadused

K?ik loomaliha liigid, linnuliha ja kala on magusa (inimesele meeldiva) maitsega. Paljude maismaaloomade lihal on ka jahedad, kerged ja koredad omadused, mis suruvad maha kuumahaigused.

Mereasukate liha on kuum, rasvane, raske, ravib maos ja nimmepiirkonnas esinevaid k?lmahaigusi.

Kala ravib maohaigusi, parandab s??giisu, muudab n?gemise selgemaks, surub maha ja purustab lima, ravib haavandeid ja m?danikke.

Loomade siseelundid ravivad inimese vastavaid elundeid ehk siis neerud on kasulikud neeruhaiguste puhul, maks maksahaiguste korral jne.
N?uanne nr 53


?ksikute lihaliikide ja mereandide omadused

Lambaliha suurendab f??silist j?udu, rahustab tuult ja lima, t?stab s??giisu.

Kitseliha suurendab tuult, sappi ja lima. Kasulik p?letuste korral.

Loomaliha ravib kuuma- ja tuulehaigusi.

Sealiha on kasulik haavandite, haavade ja p?letuste ravis.

Linnuliha (kana, kanapoeg) on v?ga kerge, t?stab suguv?imet, kasulik haavade ja haavandite ravis, samuti h??rdumiste puhul.

K??likuliha suurendab seedimissoojust, peatab k?hulahtisuse.

Kalaliha ravib maot?besid ja limahaigusi, parandab s??giisu. M?ningatel juhtudel on kasulik ka haavade ja haavandite puhul.

Krabiliha suurendab vaprust, annab juurde t?sedust ja kehakust, ravib m?danakkusi, abstsesse ja k?rvetisi.
N?uanne nr 54


Piima omadused ja kasulikkus

Piim toetab keharammu, parandab naha seisundit, annab suurep?rase meeleolu, rahustab tuult ja sappi, annab mehele j?udu ja suurendab lima.

Lehmapiim aitab kopsuhaiguste, nakkusliku kuumuse ja diabeedi korral, muudab intellekti selgemaks ja teravamaks, suurendab laktatsiooni rinnaga toitvatel naistel.

Kitsepiim k?rvaldab k?igist teistest piimaliikidest k?ige paremini hingamisraskusi (n?iteks bronhiaalastma puhul).

Lambapiim rahustab tuult, kuid kahjustab s?dant ja n?ristab m?tteteravust.

M?rapiim n?ristab m?tteteravust, kuid taastab kopsude seisundi.

Kaamelipiim stimuleerib toidu seedimist.
N?uanne nr 55


Erinevate piimaliikide omadused

V?rske jahutatud piim tugevdab limahaigusi.

Toores piim ergutab tuult. Keetmisel muutub piim kergemini omastatavaks.

Soe keedetud lehmapiim on kasulik kopsuhaiguste, lokaliseerumata valude ja sagedase urineerimise korral.

Soe vastl?pstud piim on organismile justkui nektar.

Kooritud (rasvavaba) piim ravib nakkuskuumust, k?lmetust, traumade ja f??silise ?lepinge kuumust, erutavat kuumust soojendavast toidust (n?iteks v?rtsidest), k?hulahtisust. Sunnib haigust lokaliseeruma.

Kondenspiim on raske ja halvasti seeditav.
N?uanne nr 56


Hapupiimatoodete omadused

Hapupiim ?ratab s??giisu, ravib tuule- ja kuumahaigusi, aitab k?hukinnisuse puhul.

V?rske petipiim on kootava toimega, hapu, ravib p?rna- ja k?hun??rmehaigusi, hemorroide, suurendab organismi j?uvarusid.

Hapupiimavadak puhastab kanaleid seestpoolt, toimib lahtistina.

Juustuvadak k?rvaldab liigse lima, suurendamata sealjuures tuult ja sappi.

Keedetud hapupiim k?rvaldab k?hupuhitused, ravib verist (v?i kuumaga kaasnevat) k?hulahtisust.

Hapupiimavadak lahtistab, puhastab veresooni, juustuvadak p?rsib lima, ?rritamata samas tuult ja sappi.
N?uanne nr 57


?lide omadused

Taime?lisid, aga ka loomset p?ritolu ?lisid ja rasvu v?ib kasutada v?lispidiselt nahale, sealhulgas ka peanahale h??rumiseks, klistiiride tegemiseks, silma, k?rva ja ninasse tilgutamiseks ja seespidiseks manustamiseks.

Vastavalt mao sekretsiooni tasemele peab ?li tarbimisega kaasnema ka m??dukas, keskmine v?i tugev toit. Mida k?rgem on happesus, seda rohkem v?ib ?li kasutada.

Kui inimene tarvitab pidevalt ?li ja rasva, peab ta s??ma koredat toitu. Sel juhul on vaja ?lile lisada soola. Lisaks peab ?li k?rval olema kindlasti ka kuum jook.

Kui ?li tarbitakse ravieesm?rkidel, ei tohi sel ajal tarvitada haput ega toorest, vaid hoopis sooja ja kergesti omastatavat toitu, kusjuures sedagi v?hesel m??ral.

?liravi ajal ei soovitata teha v?sitavat f??silist ja vaimset t??d, p?evasel ajal magada, ujuda ega viibida tuule ja suitsu k?es.
N?uanne nr 58


Sulatatud v?i kasulikkus

Selleks et elada k?rge eani, tugevdada kehas tuld ja soojust, s?ilitada selget m?lu ja teravat m?istust, peab tarvitama sulatatud v?id. Seda on parem teha talvel.

V?sinud ja kurnatud inimestele, samuti vanakestele ja lastele ning ?ldse neile, kellel tuli on n?rgenenud ja kehasoojus alanenud, v?ib anda sulatatud v?id lihapuljongiga, praetud odra ja riisiga, mee ja t?rklisesiirupiga, need eelnevalt h?sti l?bi segades. See segu on kergesti omastatav ja suurendab keharammu.

Kui tarvitada v?id enne s??ki, s??gi ajal v?i p?rast seda, avaldab ta toimet vastavalt ?lemisele, keskmisele ja alumisele kehaosale. L?dvestuseks on hea tarvitada sulatatud v?id koidikul, t?hja k?hu peale.

Kui v?ljaheide on muutunud normaalseks, kasvab kehasoojus ja kaob soov v?id s??a, mis annab tunnistust sellest, et ravikuur oli edukas ja v?i tarvitamise v?ib l?petada.

Teadmiseks! V?i liigs??misel kaob s??giisu ja inimene tunneb end j?lle halvasti.
N?uanne nr 59


?lide ja rasvade kasulikkus

Need, kelle tuul on tugev ja keha kidurav?itu, peavad kaalus juurdev?tmiseks tarbima taime?li. Seda oleks k?ige otstarbekam teha suvel.

S?nnitusj?rgse kuumuse, tugeva v?simuse, kurnatuse ja veresoonte ummistumise korral on vaja tarvitada luu?di ja kondirasva. K?ige parem on seda teha kevadel ja p?evasel ajal.

Haavandite, p?letuste ja valude korral luudes-liigestes, k?huvalude, g?nekoloogiliste patoloogiate, k?rva- ja peavalude korral on hea kasutada loomset p?ritolu rasvu.

Kevadine ?li tarbimine v?ib ?rritada lima ja sappi, talvel v?ivad rasva seespidise manustamisega kaasneda k?lmatundlikkus ja seedimatus. Neid n?htusi peab ravima n?lja, janu ja kompressidega, tuleb s??a herneid ja riisi ning vanu piimhappetooteid ja tarvitada selget alkoholi.
N?uanne nr 60


V?i omadused

V?rske v?i t?stab meeste suguv?imet, parandab nahav?rvi, suurendab f??silist j?udu ja ravib sapi kuumust.

Vana v?i (v?i, mida on hoitud k?lmas, n?iteks k?lmkapis 9 kuud ja kauem) aitab halva m?lu, minestushoogude ja haavandite puhul. V?ib kasutada sulatatud v?id, mida on s?ilitatud ?ks aasta.

Selitatud sulatatud v?i (hea kvaliteediga v?id hautada tasasel tulel, korjata vahtu, kuni v?i on l?bipaistev) teravdab m?istust, parandab m?lu, annab f??silist j?udu ja pikendab eluiga.

Lambapiimast valmistatud v?rske v?i ravib k?lma- ja tuulehaigusi. Lehma- v?i kitsepiimast valmistatud v?rske v?i ravib kuuma- ja tuulehaigusi.
N?uanne nr 61


Taime?lide ja v?i omadused

Seesami?li annab k?hnale inimesele t?idlust juurde, t?sedad aga muudab saledamaks. Toiduks peab seda ?li tarvitama soojalt v?i kuumalt. Ravib tuulehaigusi. Kahjulik tugeva kuumuse korral.

Sinepi?li ravib tuulehaigusi, kuid tugevdab lima ja eriti sappi. V?ib tarvitada mitte rohkem kui 0,5–1 tl p?evas.

Luu?di ravib tuulehaigusi, annab seemne- ja munarakkudele j?udu. Suurendab veidi lima.

Rasvad (?ksk?ik millised) on kasulikud p?letuste, tuulehaiguste, k?rva-, peaaju- ja emakahaiguste, luu- ja lihasvalude ning nahap?letike puhul.

Suvel ja talvel on kasulik taime?li, kevadel vana ?li, s?gisel aga v?rske v?i.
N?uanne nr 62


Kapsa kasulikkus

Valge peakapsas p?rsib gaaside kuhjumist ja spasmide teket k?hus, soodustab und, aitab gastriidi korral, on prof?laktiline vahend tuulega seotud s?damehaiguste puhul ja hea v?hi prof?laktikaks. L?ikivaid pealmisi lehti v?ib kasutada nahal haavade, rakkude, m?dapaisete ja s?geluse raviks. Kahjulik lima- ja k?lmahaiguste korral.

Brokoli kapsas vedeldab verd, ravib p?letikke, h?vitab parasiite, tugevdab mao t??d ja toimib prof?laktiliselt diabeedi vastu. Kahjulik lima- ja k?lmahaiguste korral.

Hiina kapsas alandab palavikku, kurgup?letikku ja h??le k?hedust, aitab mao- ja soolehaavandite ning verejooksude korral. On kahjulik p?rna ja kopse puudutavate kergemate tuuleh?irete korral, aga ka k?hulahtisuse ja spasmide puhul k?hus.
N?uanne nr 63


Kaunviljaliste ja nuikapsa kasulikkus

S??daoad ja hiireherned on kasulikud k?rge lima ja tuule korral, neist on abi astman?htude, r?ga kogunemise ja hemorroidide puhul. V?ivad aidata hambahaiguste korral, kuid vere- ja sapihaiguste puhul v?ivad olukorda halvendada.

Hernes aitab koguda kahjulikke aineid kehas, on hea k?rge sapi puhul, haavade ja haavandite korral, aitab aedvilju seedida, suurendab s??giisu, k?rvaldab kehast ?leliigse ?likoguse ja on t?hus struuma ravis. Herne?ied on kasulikud verejooksu ja neeruhaiguste korral. Hernes on kahjulik lima-, tuule- ja k?lmahaiguste korral.

Aeduba rahustab tuuleh?ireid, suurendab f??silist j?udu ja spermat. Kahjulik lima- ja sapihaiguste puhul.

Nuikapsas noorendab keha, k?rvaldab palaviku, ravib haavu, tugevdab n?rvis?steemi. Kahjulik lima- ja k?lmahaiguste korral.
N?uanne nr 64


Kartuli ja teiste aedviljade kasulikkus

Kartul aitab gastriidi, maospasmide ja k?hukinnisuse puhul, ennetab iiveldust. Kuid samas on kahjulik limahaiguste, rasvumise, astma, suguelundite haiguste, diabeedi ja impotentsuse korral.

Kabat?okk on kasulik kogu kehale, soodustab rinnapiima teket, on hea l?hede ja abstsesside puhul rinnanibudes, seemned aitavad h?vitada baktereid.

Mais alandab sapi tugevnemisest tekkinud kuumust, aga ka p?letikke, on kasulik valgevooluse, kusepeetuse, m?rgituste ja k?hukinnisuse korral. V?ib esile kutsuda lima- ja k?lmahaiguste v?hese ?genemise.

Baklazaan on soodne vere- ja kuumahaiguste korral (p?letikud, m?rgitused), aitab haavandilise koliidi korral, ravib l?hesid piiman??rmetes, nahahaigusi (s?gelus) ja kusepeetust, alandab ka k?rget verer?hku. Kahjulik kroonilise k?hulahtisuse ja n?rga seedimise korral.
N?uanne nr 65


Porgandi, kurgi ja tomati kasulikkus

Porgand taastab verd, tugevdab maksa, rahustab kuumust, aitab m?rgituste, n?gemise n?rgenemise (selitab n?gemist) ja k?hukinnisuse korral, pehmendab karedat nahka ja on hea v?hi prof?laktikaks. V?ib olla kahjulik n?rga seedimise korral.

Kurk rahustab kuumust, leevendab tugevat janu, aitab kusepeetuse, kuumast tingitud k?hulahtisuse, k?rge verer?hu ja gastriidi puhul. V?ib olla kahjulik n?rga seedimise ja k?lmahaiguste korral.

Tomat ravib verehaigusi (?ldtoksikatsiooni p?letikud), leevendab palavikku, kustutab janu, peatab verejooksu, aitab seedida seedimata toitu, parandab n?gemist ja on hea h?pertooniat?ve korral. V?ib olla kahjulik nahale, toorelt tarvitades ei sobi l?mfihaiguste ja peavalude korral. Keedetuna on kahjulik sapi- ja verehaiguste korral.
N?uanne nr 66


Soja, kasek?sna, merikapsa ja p?evalille kasulikkus

Soja p?rsib tuult, v?itleb m?rkidega, soodustab kuseeritust ja alandab turseid.

Kasek?sn on kehale kasulik, ergutab kopse, peatab verejooksu ja leevendab valu.

Merikapsas (lehtadru) on v?ga kasulik struuma ja kurgup?letiku korral, aitab seedida toitu, on abiks neelamisraskuste ja vedelikupeetuse puhul, kasulik kaariese prof?laktikaks. Kahjulik n?rga maotegevuse ja ?ldse n?rga tervise korral.

P?evalill parandab neerufunktsioone, annab j?udu n?rvidele ja lihastele, aitab limast tingitud k?ha ja r?ga kuhjumisel, on kasulik tuuleh?irete, peap??rituse, k?rvakohina ja rasedustursete puhul. Kahjulik tugevama sapi ja k?rge palaviku korral.
N?uanne nr 67


K??slaugu, r?ika, naeri ja rabarberi kasulikkus

K??slauk rahustab tuulehaigusi, aitab k?huspasmide, kasvajate, tursete, bakteritest tingitud nakkuste, l?mfihaiguste, astma ja k?lmetuse puhul, sobib m?rgituste tagaj?rgede raviks, t?stab kehatemperatuuri, tugevdab mao t??d ja parandab s??giisu. Samuti on kasulik unetuse korral. Kahjulik sapihaiguste ja urkep?letiku puhul, kutsub esile k?rvetisi suus ja maos.

R?igas toetab seedimist, v?ljutab r?ga, aitab kurguhaiguste, haavade ja tuulehaiguste puhul, on hea prof?laktiline vahend k?lmetuse ja ts?sti puhul. M?jub h?sti astma, kusepeetuse ja k?hulahtisuse korral. Kahjulik sapi-, vere- ja kuumahaiguste korral.

Naeris leevendab tuuleh?ireid ja turseid, p?letab rasvu. Kahjulik tugeva sapi ja k?hulahtisuse korral.

Rabarber ravib lima ja t?stab s??giisu.
N?uanne nr 68


Peedi, selleri ja spargli kasulikkus

Peet tugevdab verd, aitab palaviku, tugeva sapi, m?rgituse, d?senteeria, nahahaiguste, vistrike ja rakkude puhul. On kasulik ka haavandite ja vereoksendamise korral. Kahjulik, kui magu on n?rk.

Seller alandab kuumust, aitab kopsuhaiguste, pohmeluse ja janu puhul, t?stab s??giisu, on abiks mao kuumusest tingitud oksendamisel, vereseguse uriini ja kusepeetuse puhul, alandab verer?hku. Kahjulik lima- ja k?lmahaiguste ja madala verer?hu puhul.

Spargel parandab vere seisundit, annab kehale j?udu, p?letab kuhjunud r?ga ja rasvu, aitab diabeedi, v?simuse ja impotentsuse puhul. Kahjulik k?hulahtisuse, kusetrakti nakkuste, podagra ja p?iatursete korral.
N?uanne nr 69


K?rvitsa ja roheliste kultuuride kasulikkus

K?rvits aitab r?ga puhul kopsudes, hingamisprobleemide, hemorroidide ja parasiitide esinemisel organismis, m?da tekke ja kusepeetuse korral, annab energiat maksale ja neerudele. Kahjulik n?rga seedimise ja r?humise korral rinnus ja selja ?laosas.

Lillkapsas rahustab p?letikke, ravib tuuleh?ireid ja toetab kaalu. Kahjulik lima- ja k?lmahaiguste, podagra ja artriidi puhul.

Salat parandab vere seisundit, suurendab rinnapiima hulka ja reguleerib peristaltikat.

Spinat parandab maksa ja vere funktsioone, kustutab janu, aitab toitu seedida, on hea k?hukinnisuse, kanapimeduse, hemorroidide ja kipituse korral suus, keelel ja nahal, on kasulik rinnaga toitvatele emadele, parandades nende piima kvaliteeti. Kutsub esile verer?hu t?usu ja k?hulahtisuse.
N?uanne nr 70


Maitserohelise kasulikkus

Salatkress on hea vere ja l?mfivedeliku puhastamiseks, p?letike raviks ja r?ga puhul kopsudes, v?hendab vedelikupeetuse t?ttu tekkinud turseid. Kahjulik nende haiguste korral, mille puhul p?rn on suurenenud.

Sibul aitab kaasa seedimisele ja soodustab und, aitab tuule- ja limahaiguste puhul, peatab verejooksu, on hea prof?laktiline vahend j?mesoolev?hi korral. Kahjulik tugeva sapi, palaviku, samuti halva kehal?hna ja ohtra higistamise puhul.

Porrulauk parandab toidu seedimist, aitab tuule- ja limahaiguste puhul, bakteritest p?hjustatud haiguste, kasvajate ja tursete ning kurgup?letiku korral. Kahjulik sapist tingitud kuumuse ja urkep?letiku korral, kutsub esile ebameeldiva kehal?hna.
N?uanne nr 71


Puuviljade kasulikkus

Banaan ravib ?huhaigusi.

Apelsin ravib sapihaigusi.

Sidrun ravib sapi- ja limahaigusi.

Greip ravib ?huhaigusi.

Arbuus ravib ?hu- ja sapihaigusi.

Melon ravib ?huhaigusi.

Viinamari ravib kuumust, on kasulik kopsudele, ravib ?hu- ja sapihaigusi.

Virsik on kasulik s?damele, ravib ?huhaigusi.

Aprikoos ravib sapihaigusi.

?un ravib ?hu- ja sapihaigusi.

Maasikas ravib sapi- ja limahaigusi.

Ananass ravib ?hu- ja limahaigusi.

Vaarikas ravib tuule- ja kuumahaigusi.

Astelpaju ravib limahaigusi.

Mango, k?doonia, hurmaa ravivad maohaigusi.

Granaat?un ravib lima- ja tuulehaigusi, on kasulik s?damele ja maole, t?stab s??giisu.

Kuslapuu ravib limahaigusi.
N?uanne nr 72


P?hklite ja v?rtside omadused

Enamasti v?ivad k?ik p?hklisordid (kreeka p?hkel, maa-, kookos-, seedrip?hkel, fundukk jt) tugevdada keha energiat, mist?ttu neid kasutatakse energiavaegusega seotud haiguste (tuulehaigused) raviks. Samas tuleb inimestel, kel on tugev limas?steem, nende tarbimist piirata v?i neist ?ldse loobuda.

Sool toob v?lja toidu maitse, parandab toidu seedimist ja reguleerib p?rasoole funktsioone.

Must pipar ravib limahaigusi ja t?stab s??giisu.

Punane pipar ravib tuulehaigusi, suurendab kehasoojust ja soodustab head seedimist.

K??men ravib tuule-, sapi- ja limahaigusi.

Harilik v?rtsk??men rahustab tuult, ravib limahaigusi ja seedimatust, on kasulik ka kuumaga kaasnevate kopsuhaiguste puhul.
N?uanne nr 73


V?rtside kasulikkus

Koriander on kasulik intensiivse tuule puhul, ravib kuumaga kaasnevaid maohaigusi, limahaigusi ja kustutab janu.

Kurkum on hea m?rgituste puhul ja palaviku ajal.

Ingver tekitab soojust, suurendab mao v?imet toitu seedida, soodustab s??giisu, ravib tuule- ja limahaigusi.

Kaneel tugevdab mao ja maksa t??d, ravib k?hulahtisust ja tuulehaigusi.

Muskaatp?hkel ravib tuulehaigusi ja seedimatust, on parim s?damehaiguste puhul.

Kardemon (tavaline) ravib neerude k?lmust (ebapiisavat t??d) ja tuulehaigusi.

Kardemon (aromaatne, must) parandab mao, p?rna ja k?hun??rme ebapiisavat t??d.

Nelk ravib tuulehaigusi ja kurgu k?hedust.
N?uanne nr 74


Magusad maitseained

Valge suhkur ravib sapihaigusi ning kuuma- ja verehaigusi (p?letikuprotsessid).

Pruun suhkur (v?i siirup) on hea tuulehaiguste puhul, parandab seedimist ja annab neerudele energiat. Ei tasu tarbida puhtal kujul, vaid ainult koos pudru, tee ja v?iga.

Mesi ravib l?mfihaigusi (ehk enamikku nahahaigustest, peamiselt m?rgi, paljusid liigesehaigusi, erinevaid turseid). Hea k?hnumiseks, annab peaajule energiat, toetab p?rna ja nahka. Kasulik ka siis, kui organismis kombineeruvad kuum ja k?lm.
N?uanne nr 75


Vee omadused ja kasulikkus

Vesi rahustab sappi ja suurendab tuult.

Parim vesi on see, mis voolab puhtas kohas, p?ikese, kuu ja tuule m?ju all. Selline vesi ei tee kahju maole ega kurgule ning hoiab tervist.

Kuivemates paikades on vesi hea ja kerge, niisketes aga halb ja raske. K?ige halvem on vesi neis kaevudes, mis j??vad p?ikesele, kuule ja tuulele k?ttesaamatuks, selline vesi on soolane ja sogane.

Vihma- ja j??vesi on jahe, kerge ja pehme, kustutab h?sti janu, leevendab haigusi ja muudab selgemaks m?istuse, olles justkui ravimi eest. Kuid t?nap?eva ?koloogiat silmas pidades pole vihmavesi enam nii tervislik.

J?evesi on hea reostamata kuivades paikades, mis p?eval soojenevad p?ikesevalguse toimel, ??sel aga jahtuvad kuu- ja t?hevalguse m?jul.

Merevesi on k?llastunud soolast, see ergutab tuult, sappi ja lima.

Metsavett v?ib tarvitada ainult keedetult.
N?uanne nr 76


Mineraalvee omadused

Raviomadustega mineraalveed, mida v?ib tarvitada seespidiselt:

? magusamaitseline vesi ravib tuuleh?ireid;

? m?rumaitseline puhastav (lahtistav) vesi ravib sapih?ireid;

? hapul veel on oksendama ajav toime, ravib limah?ireid;

? hapukasmagus m?rumaitseline vesi ravib kroonilisi haigusi, millega kaasnevad kahjustused maos, maksas ja soolestikus;

? m?rumagus vesi ravib tuule- ja sapihaigusi;

? m?ruhapu vesi ravib lima- ja sapih?ireid:

? magushapu vesi ravib lima- ja tuuleh?ireid.
N?uanne nr 77


Vee kasulikkus

Jahe voolav vesi k?rvaldab peap??rituse, minestuse, iivelduse, m?rgituse, pohmeluse, k?rge kehatemperatuuriga kaasneva sapi v?i vere ?lek?lluse, v?simuse, janu ning keha liigse t?seduse.

Keedetud vesi soodustab seedimist, ravib limast tingitud k?hupuhitusi, v?rsket k?lmetust ja nakkuslikku kuumust. Kui aga keedetud vett s?ilitatakse kauem kui ?ks ??p?ev, siis ergutab ta tuult, sappi ja lima.

Kui on vaja vett keeta selleks, et muuta ta joogik?lblikuks, tehakse seda teatud kindlal moel:

? suvel ja talvel, aga ka ?htlase niiskusega paikades keedetakse vett nii, et 2/3 lastakse ?ra aurata ja j?etakse j?rele vaid 1/3 kogusest;

? kevadel ja niiskes paigas, kus vesi t?stab p?hjast sadet, keedetakse vett nii, et 3/4 lastakse ?ra aurata ja j?etakse j?rele vaid 1/4 kogusest;

? s?gisel ja kuivades paikades, kus vesi on kerge, aurutatakse vett seni, kuni j??b j?rele 1/2 kogusest.
N?uanne nr 78


Riisitoitude toime

Vedel riisipuljong hajutab haiguse riismeid, normaliseerib seedimise, tasakaalustab keha funktsioone, kustutab janu, viib tuule, sapi ja lima tasakaalu, suurendab mao v?imet toitu seedida ja muudab kanalid seestpoolt paindlikeks.

Paksem riisipuljong t?stab mao v?imet toitu seedida, kustutab n?lga ja janu, taastab tasapisi n?rgenenud keha ja k?rvaldab gaasidest tingitud k?hukinnisuse.

Riisipuder peatab k?hulahtisuse, t?stab s??giisu ja kustutab janu.

Need riisikeedused on head k?hulahtisusest tingitud kurnatuse korral.

Ravieesm?rkidel tuleb riisi keeta veega ja lisada v?rtse (ingver, pipar jmt). Kui keeta riisi liha-puljongi v?i piimaga, on ta raske ja halvasti seeditav.

Praetud riis (v?i riisi popkorn) peatab k?hulahtisuse ja aitab luumurdudel paraneda.
N?uanne nr 79


Teraviljasupid

Poolk?psetest teraviljadest keedetud supp tekitab k?hukinnisust ja aeglustab mao t??d, mist?ttu see on kahjulik.

Kui teri pisut praadida, on neid kergem seedida.

K?lmad, veidi praetud odraterad suurendavad f??silist j?udu, aga jahuks jahvatatuna ja klimpidena keedetuna muutuvad nad kergeks ja h?sti seeditavaks.

Kergelt praetud odraterad koos kuuma vee, tee v?i veiniga on kergesti seeditavad, nad soodustavad k?hnumist ning k?rvaldavad tuule, sapi ja lima puudused.

Lihapuljongid taastavad kurnatud keha, pakuvad f??silist rahuldust ja ravivad tuulehaigusi.
N?uanne nr 80


Toidu s?ilimise t?htajad

Veega valmistatud toite (supid, pudrud jt) ei tohi s?ilitada ?le ?he ??p?eva, ka mitte k?lmkapis, sest muidu muutuvad nad raskesti seeditavaks ja p?rsivad mao t??d.

Leib, saiakesed ja vormiroad on tahked toiduained, neid k?psetatakse, seega v?ib neid ka kauem s?ilitada.

Tooreste aed- ja puuviljade omadused k?lmas hoituna praktiliselt ei muutu. Toore k?lmutatud liha omadused muutuvad p?rast mitu kuud kestnud s?ilitamist soojemaks ja seep?rast pole see kahjulik.
N?uanne nr 81


Toitumine kevadel ja s?gisel

Kevad (aprill-mai). Talvest on loodusesse j??nud k?lm, v?heliikuva eluviisi ja k?lma t?ttu on inimkehasse kogunenud lima. Kevadel lima valguse ja soojuse m?jul sulab, tekitades limahaigusi. Sel perioodil on hea m?ru, k?rvetava ja parkiva maitsega, kore ja kerge toit: vana oder, mesi, keedetud vesi, ingverikeedus, v?rtsid, laagerdunud vein.

S?gis (oktoober-november). Suve v?ltel koguneb sapp, mis s?gisel «?rkab». Seep?rast on n??d kasulik magusa, m?ru ja parkiva maitsega, omadustelt jahe toit ja jook: riis, oder, kaunviljalised, mesi, valge suhkur, piim, hapupiimatooted.

Ei sobi rasvane toit, seesami?li, alkohol.
N?uanne nr 82


Toitumine suvel

Varasuvi (juuni-juuli). Sel perioodil kaotab organism tugeva p?ikesekuumuse t?ttu oma j?udu. Pole tingimata vaja palju s??a, pigem peab toit olema kerge, jahe ja ?lirikas, samuti on vajalik tunnetada magusat, m?rult parkivat maitset. Sobivad h?sti keedetud riis, piim, v?rske v?i, sea-liha, hapupiimatooted, keedetud ja jahutatud piim koos suhkruga ning veega lahjendatud alkohol.

Hilissuvi (august-september).Maa auramine, tuul ja vihmadest tekkinud sogane vesi v?ivad kahjustada toidu seedimist. Sel perioodil sobivad hapu, soolase ja magusa maitsega kerged, soojad ja ?lirikkad toidud ning toiduained: praetud oder, praetud riis sulatatud v?iga, kanaliha, aprikoosid, rosinad, virsikud, kirsid ja p?hklid.
N?uanne nr 83


Toitumine talvel

Varatalv (detsember-jaanuar). Sel ajal on nahapoorid k?lma t?ttu sulgunud. Kuna seedimise kuumus on tugev, tuleb korralikult toituda. Kui tarvitada toitu ebapiisaval hulgal, siis keha mandub. Eelistatud on hapu, soolase ja magusa maitsega soe, ?lirikas toit: lihapuljong, lamba-liha, sulatatud v?i, rasvad, kondipuljong ja kange alkohol.

Hilistalv (veebruar-m?rts). Neil kuudel on poorid kehas suletud ning kehasse koguneb lima. S?venevad k?ik eelmiste kuude omadused, seega olgu toit sama rammus ja soe.

Sel perioodil on kahjulik n?lgida, lasta aadrit ja liigselt jahtuda.
N?uanne nr 84


M?ned toitumisreeglid

P?rast s??ki peab magu olema t?is: pooleldi tahket toitu, veerandi jagu vedelikku ja veerand peab j??ma t?itmata, et j??ks ruumi seedimisele.

P?rast s??ki on vaja juua piisavas koguses vedelikku, et saada toidust rahuldust. Kuid h??le k?heduse, bronhiidi, ?ldise k?lmetuse ja haiguste korral, mis lokaliseeruvad kaelast k?rgemale, on kohe p?rast s??ki kahjulik juua.

Liha k?rvale tuleb juua veini s??gi ajal v?i p?rast seda, kui magu seedib n?rgalt toitu.

Seedimatuse ja pundunud k?hu puhul on v?ga kasulik juua p?rast s??ki keedetud kuuma vett.
N?uanne nr 85


Kehakaalu muutused

Neile, kes soovivad kehakaalu t?sta, on kasulikud vein ja piim meega. Head on valget v?rvi toiduained (piim, hapukoor, riis, suhkur, valge siirup jne).

Kehakaalu langetamiseks soovitatakse tarvitada vedelikku enne s??ki, p?rast s??ki tund aega mitte juua. Kasulik on juua sooja vett koos v?hese meega.

Kui juua vedelikku s??gi ajal, siis kehakaalus see ei peegeldu.

Kui s??a v?he, ei muuda see kehakaalu ega suurenda f??silist j?udu, kuid s?vendab k?iki tuulehaigusi.

Kui s??a liiga palju, suurendab see lima, tekitab seedimatust ning blokeerib tuule funktsioone, seedimissoojus (toidu seedev?ime) n?rgeneb ja kolm energiat (tuul, sapp ja lima) muutuvad erksamaks.
N?uanne nr 86


N?lgimine

N?lgimine tugevdab tervist, t?stab immuunsust, v?ljutab j??kaineid, puhastab verd, muudab normaalseks organismi sisefunktsioonid, t?stab vastupanuv?imet haigustele, soodustab siseelundite vastastikust abi. Kuid n?lgimist ei v?i kasutada sugugi iga?ks.

Kui inimene tunneb n?rkust v?i viibib haiguse ?gedas faasis, siis n?lgida ei tohi.

Tuleb arvestada, et n?lgimiseks on k?ige soodsamad teatud kuud aastas. Suvel ei tohi n?lgida. K?ige parem aeg selleks on hooajavahelised kuud (m?rts, aprill, mai, oktoober, november), kuna sel ajal viibib inimorganism loodusega tasakaalus.

S?ltuvalt haigusest on n?lgimiseks v?ga palju erinevaid mooduseid. Parem on valida endale sobiv moodus koos selle ala spetsialistiga.
N?uanne nr 87


Paast

Paastuda ja n?lgida on kasulik neile, kelle puhul v?ib t?heldada lima ?lek?llust, keskmiselt kasulik on see sapi ?lej??gi puhul ja kahjulik neile, kel on ?lekaalus tuul.

N?lgimine on kasulik seedimatuse, r?hitiste ja t?isk?hutunde korral p?rast s??ki.

N?lgimist (lima t??bile) on t?iesti v?imalik ?hitada t??ga, n?lgida on parem puhta keedetud veega v?i keedetud veega, millele on lisatud v?hesel hulgal sidrunimahla liigsest limast vabanemiseks. N?lgida soovitatakse mitte ?le kolme p?eva.

Parim aeg n?lgimiseks on kevad, mil organismis on palju talve jooksul kogunenud lima. Samuti on soodne s?gise ja talve vaheline periood, kui k?ik j??b looduses soiku. Talvel on kahjulik n?lgida, sest siis kaovad j?ud ja kehasoojus.

Kui p??da v?hev??rtusliku toidu arvel kaalust alla v?tta v?i lausa k?hnuda, toob see kaasa l?mfi ja lima suurenemise kehas.
N?uanne nr 88


Regulatsioonis?steemi kurnatuse s?mptomid

Tiibeti meditsiin ?petab, et oma organismi tuleb kuulata ja mitte oodata, kuni see niiv?rd n?rgaks muutub, et inimene ei suuda enam jalgel seista.

Organismi kolme regulatsioonis?steemi kurnatuse s?mptomid on j?rgmised:

? tuules?steem: aktiivsus alaneb, inimene muu-tub s?nakehvaks ja seltsimatuks, langeb t?helepanuv?ime, m?lu on ebaselge, tekib ebamugavustunne ja limas?steemi tunnused s?venevad;

? sapis?steem: kehasoojus v?heneb, nahk muudab v?rvi, n?gu muutub tumedamaks, inimene k?lmetab ja v?riseb;

? limas?steem: peap??ritus, s?damepekslemine, k?igi liigeste ja ligamentide n?rkus.
N?uanne nr 89


Regulatsioonis?steemi ?lek?lluse s?mptomid

Igal aastaajal v?ib m?nda organismi regulatsioonis?steemi koguneda energiat. Sellele tuleb t?helepanu p??rata, et mitte lasta haigusel edasi areneda.

Tuule suurenemise s?mptomid: keha «kuivab», n?gu tumeneb, k?ht muutub k?vaks ja pinguldub, inimest t?mbab soojuse poole, tekivad lobisemishimu, unisus ja peap??ritus, j?ud v?heneb, ?htlasi muutuvad k?ik aistingud t?pseks ja selgeks.

Sapi suurenemise s?mptomid: uriin, roe, silmad ja nahk muutuvad kollaseks, n?lg ja janu tugevnevad, pea valutab, keha kuumeneb, tekib unetus, p?evasel ajal unisus, janu ja k?hulahtisus.
Конец ознакомительного фрагмента.


Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/gerda-kroom/tervise-ja-pikaealisuse-saladused-365-idamaist-tervisen-uannet/?lfrom=390579938) на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.