Сетевая библиотекаСетевая библиотека
Raviteed Gerda Kroom K?esolev raamat on neile, kes hoolivad oma tervisest, tahavad organismi looduslike vahenditega turgutada ning end aromaatsete ja kasulike jookidega hellitada. Raamatus esitletakse taimesegusid, mis aitavad ka kodustes tingimustes haigusi leevendada v?i neist koguni vabaneda. Gerda Kroom (koostaja) Raviteed Eess?na Ravimtaimed on inimelusid p??stnud juba pikka aega enne seda, kui meditsiinist sai teadus. Erinevate haiguste raviks m?eldud leotiste ja t?mmiste retsepte anti edasi p?lvest p?lve, koguti ja s?stematiseeriti. Kogu meditsiini ajalugu p?hineb praktiliselt sellel, kuidas loodusandide raviomadusi kasutada ning erinevatest taimedest ravivahendeid valmistada ja tarvitada. Just see on alati moodustanud m?rkimisv??rse osa professionaalsest ravipraktikast. Alles XX sajandil on inimesed ?ppinud ravimeid katseklaasis s?nteesima. Kas aga praegu, kui oleme end igast k?ljest ?mbritsenud keemilise s?nteesi produktidega, on ikka m?istlik loobuda sajanditepikkusest taimeravi kogemusest? T?si, paljudes situatsioonides on vaja kasutada kiiresti ja efektiivselt toimivaid kaasaegseid ravimeid. Kuid mida t?husam ehk tugevatoimelisem on ravim, seda rohkem avaldab ta m?ju kogu organismile. Ja nii minnakse isegi kerge vaevuse korral "kahurist varblast laskma". Taimepreparaadid aga, vastupidi, toimivad pehmelt ja pikema aja v?ltel, mis on eriti t?htis laste ja eakate inimeste puhul. Kui taastutakse operatsioonist v?i raskest haigusest, pole organism lihtsalt suuteline ?heaegselt v?itlema nii haiguse enda kui ravimitest tingitud komplikatsioonidega, mida tekitavad isegi k?ige enam reklaamitud ja k?ige kaasaegsemad ravimid. Pidage lugu taimeapteegist, mis on inimesi sadu aastaid ustavalt teeninud! Osake ?igesti kasutada taimi iseenda ja oma l?hedaste tervise s?ilitamise nimel! 1. PEAT?KK Ravimtaimede korje ja kasutuse tehnoloogia Selleks et taimed saaksid avaldada oma ravitoimet, tuleb neid ?igesti korjata, kuivatada ja s?ilitada ning ravivahendeid seej?rel ka oskuslikult valmistada. Taimede korjamine, kuivatamine ja s?ilitamine Korjamine Ravieesm?rkidel tuleb taimi korjata kuiva selge ilmaga. Taime?rti ja ?isi on vaja korjata ?itsemisperioodil; juuri s?gisel, taime maapealsete osade n?rtsimise ajal, v?i varakevadel, kui taimede varred ja lehed alles hakkavad kasvama; seemneid ei tohi korjata enne nende t?ielikku k?psemist. Kuivatamine Enamasti tuleb taimi kuivatada varjus v?i h?sti tuulutatavas kohas, n?iteks p??ningul v?i varikatuse all. Kuid on ka selliseid taimetooraine liike, mida peab kuivatama just p?ikese k?es v?i siis soojas ahjus. Juur pestakse tavaliselt enne kuivatamist ja enamasti ka t?keldatakse pikuti, ainult m?ningate taimede (n?iteks takja) juured puhastatakse vaid harjaga mullast. S?ilitamine Kuivatatud taimi peab alati s?ilitama ?lesriputatuna paberist kotikestes v?i paberisse keeratult. Kui ravimtaimi hoitakse kastis v?i karbis, tuleb need vooderdada paberiga. S?ilivusaeg on taime?rdil ?ks aasta, juurtel, viljadel ja seemnetel aga kaks ja isegi rohkem aastat. Kuivatatud taimede hoiuruum peab olema kuiv ja jahe. Taimede ravimpreparaadid Taimeravi puhul kasutatakse sageli erinevaid preparaate, mis on saadud ?he v?i teise farmatseutilise t??tluse tulemusena (ekstraktid, tinktuurid jt). Rahvameditsiin (tunduvalt harvemini klassikaline meditsiin) kasutab taimeosi naturaalsel kujul – enamasti kuivatatuna, harvemini v?rskena (?sja korjatud). Varutud ravimtaimedest, aga ka apteegist ostetud kuivatatud ravimtaimedest ja nende segudest, mida nimetatakse taimeseguks v?i teeks, valmistatakse kodustes tingimustes k?ige sagedamini vesileotist ja keedust, aga ka nastoikat ja teed. Keedused Neid on kahte liiki: ?hed on "pikaajalised", mille puhul taimetoorainet hoitakse eelnevalt (umbes ??p?ev) k?lmas vees ja seej?rel samas vees ka keedetakse, teised on kergemad (infuusid): taimedest valmistatakse tee, mida ei keedeta, vaid lastakse lihtsalt soojas kohas 15–20 min seista. M?lemad keeduseliigid kurnatakse ja s?ilitatakse jahedas kohas mitte ?le ?he ??p?eva. Keedus, mis p?rast valmistamist kauem seisab, pole mitte ainult kasutu, vaid v?ib ka kahju tuua! Tavaliselt valatakse peenestatud toorainele kuum vesi, keedetakse tasasel tulel 20–30 min, seej?rel jahutatakse toatemperatuurini, filtreeritakse ja t?stetakse maht keedetud veega vajaliku tasemeni. Sellise keeduse valmistamise ?ks variante on keeduse hoidmine veevannis temperatuuril, mis l?heneb maksimaalselt keemistemperatuurile. Taimekeedused, mis sisaldavad parkaineid, filtreeritakse kohe p?rast tulelt t?stmist. Keeduseid ei soovitata valmistada tagavaraks. Ideaalne on valmistada keedus iga korra jaoks eraldi, ?tleme, et ?heks ??p?evaks. NB! Isegi kui keedust s?ilitatakse kauem kui ??p?ev tihedalt suletud n?us ja k?lmkapis, on see tarvitamiseks k?lbmatu! Erialakirjanduses on toodud keeduste valmistamiseks kindlad taimetooraine annused. N?iteks 20,0–200,0 t?hendab: 20 g kuiva taimetoorainet 200 ml kuuma vee kohta. Kui pole v?imalik toorainet kaaluda, tuleb arvestada, et 20 g v?rdub 1 supilusikat?ie (spl) (kuhjaga) toorainega, 15 g v?rdub 1 supilusikat?iega (mitte kuhjaga), 10 g 1 dessertlusikat?iega v?i 2 teelusikat?iega (tl), 5 g 1 teelusikat?iega. Leotised Leotiste puhul tuleb tooraine peenestada, paigutada email- v?i klaasn?usse ja kallata peale kuum vesi. Seej?rel asetada n?u pliidile v?i kuuma ahju ja j?lgida, et leotis keema ei t?useks. Hoida 15 min, t?sta tulelt, jahutada ja kurnata. M?nikord hautatakse leotist veel m?ni tund praeahjus v?i ahjus, hommikul kurnatakse ja tarvitatakse samuti nagu keedust. M?ningaid leotisi valmistatakse ilma kuumutamata: toorainele lisatakse keedetud vesi toatemperatuuril ja hoitakse 4 kuni 12 tundi suletud n?us. Siinkohal tuleb meeles pidada, et tavaliselt l?heb valmistamise k?igus teatud osa veest kaduma, mist?ttu p?rast filtreerimist lisatakse keedetud vett, kuni leotise maht saavutab vajaliku taseme. Tavaliselt valmistatakse leotisi arvestusega 1: 10 ehk siis 10 kaaluosast toorainest saab 100 mahuosa leotist v?i keedust. Kevadadoonise, maikellukese ja hariliku tungaltera ?rdist, palderjanijuurest koos risoomiga ja vahulillejuurest leotisi valmistatakse arvestusega 1: 30. Tugevatoimelisi aineid sisaldavatest taimedest valmistatakse leotisi ainult arsti ettekirjutusel ja vahekorras 1: 400. Kui retseptis on n?utud tahkete ravivahendite lisamist, siis lahustatakse need valmis leotise v?i keeduse kurnatud lahuses ja seej?rel kurnatakse uuesti. Siirupid, tinktuurid ja muud vedelikud lisatakse juba valmis leotisele. NB! Leotis on kiiresti riknev ravivahend, seda peab s?ilitama jahedas kohas mitte kauem kui 3–4 p?eva. Hautised Tavaliselt valmistatakse hautisi ?rnematest taimeosadest – ?itest, ?rdist, lehtedest ja viljadest. Hautise valmistamise tehnoloogia on j?rgmine: taimetooraine segada email-, portselan- v?i klaasn?us (mitte metall-anumas!) ja valada peale kuum vesi. Hautise valmistamiseks v?ib panna ka kuuma veega ?le valatud toor-aine ??seks hauduma jahtuvasse praeahju. Kui hautis valmistatakse seespidiseks tarvitamiseks (joomiseks), saab tavaliselt ?hest kaaluosast (g) toorainest 10 osa (ml) hautist. V?lispidiseks kasutamiseks peab hautise kontsentratsioon olema 2–3 korda suurem. Hautis rikneb k?llaltki kiiresti, seep?rast on soovitatav valmistada see iga p?eva jaoks eraldi, kuid hautist v?ib hoida ka 2–3 p?eva k?lmkapis. Sel juhul tuleb hautist enne tarvitamist kuumutada, laskmata keema t?usta. Ravimteed Neid valmistatakse mitme peenestatud tooraineliigi segust. M?ningaid segusid m??akse apteekides, aga neid v?ib valmistada ka ise kodustes tingimustes: segu koostisesse kuuluv taimetooraine tuleb peenestada ja segada retseptis ette n?htud kogustes. Kuivatatud toorainesegude s?ilivusaeg vastab kuivatatud taimetooraine s?ilivusajale. T?helepanu! K?ige parem on tarvitada leotisi, keeduseid ja ravimteesid v?rskena ehk ?sja valmistatuna! Ravimtaimede toimeained Rahvameditsiinis avastati taimede raviomadused enamasti t?iesti juhuslikult ja seej?rel anti kogemused edasi p?lvest p?lve. XV–XVI sajandil asuti Euroopas koostama maarohuraamatuid ehk ravimtaimede retseptikogusid, et neid siis kasutada erinevate haiguste puhul. XX sajandil on enamikku taimeravi retsepte kontrollitud kaasaegse teaduse – biokeemia, f?sioloogia ja farmakoloogia seisukohast l?htudes. Selgus, et paljudel ravimtaimedel polnud neile omistatud ravitoimet, teised, vastupidi, demonstreerisid aga selliseid omadusi ja kasutusv?imalusi, mida varem ei tuntud. K?esolevas kogumikus on v?etud suund enamasti just ravimtaimede teaduslikult t?estatud omadustele. Neil juhtudel, kui toetutakse teaduse poolt kontrollimata rahvalikule kogemusele, osutatakse sellele eraldi. Ravimtaimede raviomadused s?ltuvad neis sisalduvatest toimeainetest ehk siis keemilistest ainetest, mis v?imaldavad avaldada ravitoimet inimese organismile. Toimeaineid v?ib leiduda kas taimes tervikuna v?i ainult selle ?ksikutes osades. Nende hulk s?ltub taime arengu faasist, aga ka kasvukohast ning ?igest varumise ja kuivatamise tehnoloogiast. Seep?rast on ravimtaimede varumisel v?ga t?htis teada, milliseid taime osi millises arengufaasis ja kuidas nimelt korjata ja kuivatada. Toimeained kuuluvad erinevatesse orgaaniliste ?hendite r?hmadesse: alkaloidid, gl?kosiidid, saponiinid, eeterlikud ?lid, orgaanilised happed, vitamiinid, antibiootikumid, f?tontsiidid jt. Alkaloidid on taimset p?ritolu orgaanilised ained, mis sisaldavad l?mmastikku ja on v?imelised ?hinema erinevate hapetega, moodustades sooli. Nad annavad leeliselise reaktsiooni. Enamasti osutavad alkaloidid tugevat ja sageli m?rgist toimet organismile, kuid paljudel neist on ka v?ga suur meditsiiniline t?htsus. Alkaloidid on n?iteks morfiin, atropiin, hiniin, kofeiin, papaveriin, str?hniin, pilokarpiin, efedriin, plat?filliin, nikotiin jt. Alkaloide sisaldavas taimes kohtab k?ige sagedamini mitut alkaloidi. Alkaloidide poolest k?ige rikkamad taimeperekonnad on magunalised, kaunviljalised ja tulikalised. Eri taimedel paiknevad alkaloidid eri taimeosades ja esinevad tavaliselt orgaaniliste (harvem mitteorgaaniliste) hapete sooladena. Gl?kosiidid on taimset p?ritolu orgaanilised ained, mis lagunevad fermentide toimel (samuti keemisel) suhkruks (gl?koos, ramnoos jmt) v?i mittesuhkru osaks – agl?kooniks. Puhtal kujul on gl?kosiidid kibedad kristalliseerunud ained, mis reeglina lahustuvad vees. Gl?kosiidide toime organismile m??rab agl?-kooni keemiline koostis. Agl?koonide mitmekesine ehitus v?imaldab kasutada gl?kosiide erinevate haiguste raviks. Eriti laialdaselt tarvitatakse niinimetatud s?damegl?kosiide. Need on v?ga m?rgised ja neid v?ib tarvitada ainult arsti range j?relevalve all. K?ige v??rtuslikumad gl?kosiide sisaldavad taimed on digitaalis, k?okann, p?ldr?igas, leesikas jt. Gl?kosiidid, nagu ka alkaloidid, avaldavad organismile tugevat toimet. Saponiinid on gl?kosiidid, mis moodustavad vees loksutades tugeva, seebivahtu meenutava vahu. Nad lagunevad samuti suhkruks ja agl?kooniks, mida antud juhul nimetatakse sapogeniiniks ja mille keemiline koostis m??rab saponiine sisaldavate taimede ravitoime. Saponiinirikast nurmenukku, vahulille ja magusjuurt tarvitatakse r?gaeritusvahendina, osi ja neerutee kiirendavad kuseeritust, dioskoor on t?hus skleroosivastane vahend, mandzuuria araalia, zen?enn, korea siilpaanaks ja eleuterokokk stimuleerivad keskn?rvis?steemi ja adaptogeenide tegevust. Siinkohal tuleb silmas pidada, et saponiine sisaldavate kuivade taimede tolmosakeste sattumisel hingamisteede limaskestale tekib ?rritus, k?ha ja aevastamine. Vitamiinid on mitmesuguse keemilise ehitusega ained, mis m?ngivad t?htsat rolli ainevahetusprotsessides, on vajalikud fermentide moodustumiseks. Vitamiinivaegus organismis toob kaasa raskeid haigusi (h?po- ja avitaminoos). T?nap?eval tuntakse ?le 20 erineva vitamiini; paljusid neist sisaldavad ravimtaimed. Vitamiine kasutatakse meditsiinis mitte ainult prof?laktikaks, h?po- ja avitaminoosi raviks, vaid ka k?ige erinevamate haiguste puhul, samuti ?lev?simuse ja kurnatuse puhul. Vitamiinisegusid ja keeduseid m??ratakse tihti ?ldtugevdavate vahenditena p?rast haiguste p?demist, operatsioonij?rgsel taastusperioodil ja traumade korral. Vitamiinirikkad on kibuvits, musts?star, kreeka p?hkel (poolk?ps vili), mitmesugused tsitruselised, m?nd, nurmenukk, astelpaju, k??slauk, pihlakas, n?ges jpt ravimtaimed. Eeterlikud ?lid on v?ga keerulised segud, mis koosnevad erinevatest lenduvainetest, peamiselt terpenoididest ja nende derivaatidest, millel on spetsiifiline l?hn. Nad lahustuvad h?sti piirituses, rasv?lides ja teistes orgaanilistes lahustites. Erineva keemilise koostise t?ttu osutavad eeterlikud ?lid organismile nii mikroobivastast, spasmol??tilist, s?dame t??d parandavat, valuvaigistavat kui seedemahlade eritumist tugevdavat jne toimet. Eeterlike ?lide sisalduse poolest on enam tuntud m?nt, meliss, salvei, k??men, pune, liivatee, koirohi, roos, aniis, kummel, sidrun, mandariin, palderjan jt. F?tontsiidid on erineva keemilise koostisega orgaanilised ained, millel on tugev mikroobivastane toime. Kasutatakse ka m?ningate nakkushaiguste puhul. V?lispidisel kasutamisel toimivad f?tontsiidid desinfitseeriva vahendina. Meditsiinis kasutatakse k??slaugu, sibula, eukal?pti jt taimede f?tontsiide. Laktoonid on ained, mis moodustuvad orgaanilistest hapetest. M?ningatel neist on raviotstarbeline t?htsus. Kumariin n?iteks t?stab organismi tundlikkust valguse suhtes, avaldab m?ju vere koostisele ja ilmutab kasvajatevastast aktiivsust. M?ruained on l?mmastikuvabad kibedad ained. Nad aitavad tugevdada maon??rmete t??d ja neid kasutatakse ka seedimise parandamiseks. M?ruaineid sisaldavad suurel hulgal koirohi, ubaleht, v?ilill jt. Flavoonid on heterots?klilist laadi orgaanilised ?hendid. Nende tuletisi nimetatakse flavonoidideks. Flavoonid ja flavonoidid on kollast v?rvi, lahustuvad vees halvasti v?i ?ldse mitte. Paljudel flavonoididel (rutiin, kvertsetiin, hesperidiin, tsitriin jt) on kapillaare tugevdavad omadused. Neid kasutatakse haiguste puhul, millega kaasnevad sooneseinte l?bitavuse h?ired (allergia, nakkused, kiiritust?bi jt). Lisaks sellele kasutatakse flavonoide soonespasmide, soolestiku ja silelihaselundite spasmide, mao- ja kaksteists?rmiku-haavandite, hepatiidi jt haiguste puhul. Flavoonid ja flavonoidid pole reeglina m?rgised. Neid sisaldavad linnurohi, laukapuu ja teised taimed. Parkained ehk tanniinid on mitmeaatomiliste fenoolide derivaadid, mis ei sisalda l?mmastikku. Neil on parkivad omadused, nad pole m?rgised, haavapinnale ja limaskestale toimides osutavad valuvaigistavat ja p?letikuvastast toimet, ahendavad veresooni, v?hendavad niiskuse ja lima eritumist. Parkaineid kasutatakse laialdaselt meditsiinis mao- ja soolehaiguste, suu- ja limaskesta ning teiste elundite p?letike, nahahaiguste, p?letuste jne korral. Neid sisaldavad tamm, salvei, mustikas, kummel, punanupp, naistepuna ja paljud teised taimed. Orgaanilised happed sisalduvad enamiku taimede rakumahlas sooladena v?i vabas olekus. M?nedel neist on spetsiifiline toime organismile (palderjan-, isopalderjan-, salits??l-, bensoehape jt) ja suur raviotstarbeline t?htsus. Taimetooraines enam levinud (?un-, sidrun-, viinhape ja m?ned teised) orgaanilised happed osalevad organismi sattudes ainevahetusprotsessides ja soodustavad leeliste akumulatsiooni, mis on m?ningate haiguste puhul oluline. M?rkimisv??rses koguses sisaldavad orgaanilisi happeid sidrun, j?hvikas, ?un, s?star, kibuvits, astelpaju, oblikas ja paljud teised taimed. Pektiinid on taime rakukestades sisalduvad k?rgmolekulaarsed ?hendid. Nad seovad soolestikus moodustuvaid v?i sinna sattuvaid m?rkaineid, peatavad k?hulahtisuse ja takistavad m?ningate haigusttekitavate mikroobide paljunemist soolestikus. Pektiinaineid sisaldavad rohkesti ?un, peet, j?hvikas, kibuvits, apelsin, sidrun, musts?star jt. Lima t?histab l?mmastikuvabasid, erineva keemilise p?ritolu ja koostisega aineid, eelk?ige pol?sahhariide. Neil on pehmendavaid ja siduvaid omadusi. Suurel hulgal lima sisaldab altee, mis on t?htis komponent rinnateede koostises. Vaigud on keerulise koostisega kleepuvad, vees lahustumatud ained, sisaldavad erinevaid l?hnaaineid. ?hed neist osutavad lahtistavat, teised haavu kinni kasvatavat, kolmandad kuseeritust soodustavat toimet. Vaike leidub paljudes okastaimedes, kases, naistepunas, aaloes jt. Rasv?lid ja rasvained on gl?tseriini ja rasvhapete estrid. Tuntud on sellised rasv?lid nagu p?evalille-, oliivi-, aprikoosi-, mandli?li jt. Puhtal kujul kasutatakse rasv?lisid ravivahendina (kastoor?li, m?nikord ka p?evalille?li) v?i lahustina teiste raviainete (n?iteks kampri) puhul ravimite valmistamisel. Rasvainete hulka kuuluvad taimevaha, steriinid ja teised ained. Neil ainetel on tugev toime organismile. Mineraalsoolad on taimedes sisalduvad ained, mille koostisesse kuuluvad elut?htsad keemilised elemendid (kaalium, fosfor, raud, jood jt), mis m?ngivad v?tmerolli organismi ainevahetuses, fermentide ja hormoonide moodustumises ja ka vereloomes. M?ned taimed suudavad koguda valikuliselt mineraal-aineid ?mbritsevast keskkonnast ja neid v?ib kasutada antud aine vaeguse korral organismis. N?iteks ?unad sisaldavad m?rkimisv??rsel hulgal rauda, kusjuures k?ige kergemini omastataval kujul, ja neist on kasu rauapuudusaneemia puhul. Fermendid ja hormoonid on valgup?hised orgaanilised ained, millel on suur t?htsus nii looma kui inimese organismi ainevahetuses. Nad t?idavad katal?saatori rolli, osaledes keerulistes biokeemilistes reaktsioonides. Nii n?iteks sisaldab soja hormoon-ainet, mis on l?hedane ?strogeenile – naise suguhormoonile. Seep?rast soovitatakse naistel tarvitada sojatooteid kliimaksiperioodil, et kompenseerida nende ?strogeenide madalat s?nteesi. NB! Ravimtaimede erinevus keemiliselt s?nteesitud ravimitest seisneb selles, et taim avaldab toimet kogu temas sisalduva ainekompleksiga. Sellist toimet on raske ette ennustada, aga patt on ka sedav?rd mahedat ja tasakaalustatud raviefekti mitte kasutada! Vastun?idustused ?ksikute taimede kasutamisel Taimepreparaatidega ravi puhul peetakse tavaliselt silmas seda, et nad on pehmema toimega, v?hem toksilised ja organismi poolt kergemini omastatavad kui s?nteetilised ravimid. K?ik see vastab t?ele, kuid siinkohal ei maksa siiski unustada, et ka taimedel on organismile teatud spetsiifiline ravitoime ja m?ningatel juhtudel v?ivad nad eba?ige kasutuse korral samuti s?vendada juba tekkinud haigusi. Nii n?iteks: Aaloe – kutsub esile verejooksu v?ikevaagna elundites. On vastun?idustatud maksa- ja sapip?iehaiguste, emakaverejooksude, hemorroidide, ts?stiidi ja raseduse puhul. Arukask – on ?rritava toimega neerudele. Kasepungadest valmistatud leotisi, keeduseid ja tinktuure v?ib kuseeritust soodustava vahendina kasutada vaid arsti kontrolli all. Pikaajaline tarvitamine v?ib esile kutsuda neerup?letiku ?genemise. Hapuoblikas – ei soovitata tarvitada rikutud soolavahetuse (reuma, podagra) ja sellega seotud haiguste, soolep?letike ja tuberkuloosi korral. Harilik kalmus (juured) – ei soovitata kasutada maomahla suurenenud sekretsiooni korral. Harilik pune – ei maksa tarvitada raseduse korral, v?ib esile kutsuda abordi. Harilik soolikarohi – m?rgine taim. Seespidine tarvitamine n?uab ettevaatust ja t?pset doseerimist. Vastun?idustatud rasedatele! Harilik vereurmarohi – k?ik taimeosad on m?rgised, eriti aga juured. Seespidine tarvitamine n?uab suurt ettevaatust ja t?pset doseerimist. Tarvitada arsti kontrolli all. M??dutundetu ja pikaajaline tarbimine tekitab iiveldust, oksendamist, k?hulahtisust ja hingamiskeskuse kurnatust. Hiirek?rv – hiirek?rvapreparaadid on vastun?idustatud k?rge vereh??bimuse, tromboflebiidi ja varikoossete veenilaiendite korral. Kassik?pp (?lelill) – tugev vere h??bimist soodustav vahend. Seda taime tuleb ettevaatlikult kasutada tromboflebiidi korral. K?rge verer?hu puhul ei soovitata pikemat aega tarvitada. Koirohi – m?rgine taim. Seespidine tarvitamine n?uab ettevaatust ja t?pset doseerimist. V?ltida pikaajalist tarvitamist. V?ib tekitada krampe, hallutsinatsioone ja isegi ps??hilisi h?ireid. Koirohi on vastun?idustatud raseduse ja haavandt?ve korral. Kollane mesikas – pikaajaline tarvitamine ja ?ledoseerimine tekitab peap??ritust, peavalu, iivel-dust, oksendamist ja unisust, m?nikord maksakahjustusi, verevalumeid (naha all, lihastes, siseelundites) ja isegi keskn?rvis?steemi halvatust. Naistepuna – m?rgine taim. Seespidine tarvitamine n?uab suurt ettevaatust. Pikaajalisel tarbimisel kutsub esile veresoonte ahenemise ja t?stab verer?hku. Suukaudsete rasedusvastaste vahendite kasutamise korral naistepuna ei soovitata. N?ges – ei soovitata k?rge vereh??bimuse, h?pertooniat?ve ja ateroskleroosi korral. Ei maksa kasutada emaka ja emakamanuste ts?stist, pol??pidest ja teistest kasvajatest tingitud verejooksude korral. Palderjan – ei tohi pikka aega ega suures koguses tarvitada. Vastasel juhul m?jub ta kurnavalt seedeelunditele, kutsub esile peavalu, iiveldust, ?rritusseisundeid ja rikub s?dametegevust. Sookail – m?rgine taim. Seespidine tarvitamine n?uab suurt ettevaatust, kuna eba?ige doseerimine v?ib esile kutsuda seedekulgla limaskesta p?letiku ja peavalu. Zen?enn – tarvitatakse ainult k?lmal aastaajal. Kui zen?enni pikka aega ja suurtes annustes tarvitada, viib see negatiivsete tagaj?rgedeni, ilmnevad unetus, peavalud, valud s?dames, suguv?ime langus jmt. Upsujuur – nii taim ise kui k?ik sellest valmistatud preparaadid on v?ga m?rgised. Seespidine tarvitamine v?ib esile kutsuda raskeid, kuni surmaga l?ppevaid m?rgitusi. Vaak (leotis ja keedus) – vastun?idustatud raseduse ja neeruhaiguste korral. ?lelill – t?stab verer?hku. Kui on tegemist h?pertooniaga v?i ainult kalduvusega k?rgeverer?hut?veks, siis ei soovitata seda taime kasutada. 2. PEAT?KK N?rvis?steemi haiguste ravi ja prof?laktika N?rvis?steem kindlustab inimorganismi ja ?mbritseva keskkonna vastastikuse toime ja reguleerib otseselt siseelundite tegevust. Kui inimese n?rvis?steem viibib pikka aega ?lierutuse v?i kurnatuse seisundis, toob see kindlasti kaasa terviseprobleeme. Seega tuleb elundite ja elunds?steemide kompleksravis kindlasti tarvitada ka preparaate, mis taastavad erutuse ja pidurduse tasakaalu n?rvis?steemis. Ravimtaimedest valmistatud taimesegud ja teed t?idavad edukalt seda rolli. Rahustava toimega teed ja taimesegud Rahustava toimega teede ja taimesegude p?hialuse moodustavad ammu laialt tuntud rahustava toimega taimed – m?nt, palderjan, s?damerohi, meliss, kannatuslill, pojeng, harilik humal, naistepuna, harilik kanarbik, v?ike igihali. Nende taimede ja neist valmistatud preparaatide omap?ra seisneb selles, et nad ei tekita harjumust ega s?ltuvust (erinevalt k?igist rahustitest ja antidepressantidest!), ei p?rsi m?lu ega t?helepanuv?imet, ei kogune organismi ega riku laste n?rvis?steemi arengut. K?iki siin peat?kis toodud segusid tarvitatakse kergete keedustena (infuusidena) (kui pole antud teisiti) 1 kl ??p?evas jaotatuna 3–4 korra peale. Taimetooraine annused 20,0: 200,0. T?helepanu! Naistepuna ei sobi paljude rasestumisvastaste vahenditega (vt toote instruktsiooni). Teed ja taimesegud unetuse raviks Unetus on t?nap?eva inimese nuhtlus. Et olla alati reibas ja t??v?imeline, tarvitame stimuleerivaid jooke, ja kui tuleb aeg puhata, ei suuda me l?dvestuda ega uinuda. Tekib v?simus ja ?rritus, me ei suuda t?isv??rtuslikult puhata ega oma j?udu taastada. Edukaks v?itluseks kauakestva unetusega ei tasu loota lihtsatele ja ?hekordsetele lahendustele: "V?tan tableti (pitsi konjakit) ja j??n s?gavasti magama!" Vaevalt k?ll… Uinumine on keeruline f?sioloogiline protsess ja kui see on juba nurjunud, siis ?he korraga ta ei normaliseeru. Vaja on tervet abin?ude kompleksi, mis sisaldab endas nii p?evakorra muutusi (p?eva teisel poolel tuleb v?listada ?rritavad momendid, rasked otsused, erutavad telesaated ja ergutavad ja stimuleerivad joogid), f??silise aktiivsuse t?usu (lihtsam on uinuda f??silise v?simuse korral kui p?rast vaimselt v?sitavat t??d ja ?leelamisi) kui ka rahustavate taimevahendite tarvitamist kas eraldi v?i kompleksselt. K?ik see v?tab aega, v?hemalt mitu n?dalat. Komplekssegude retseptid tuuakse ?ra selles peat?kis. • V?rdsetes osades: palderjanijuur ubalehe lehed piparm?ndilehed Juua 1/2 kl soojalt ?htul 30–40 min enne magama-minekut, v?ib lisada ka 1 tl mett. • V?rdsetes osades: palderjanijuur rosmariinilehed piparm?ndilehed melissilehed naistepuna?rt humalak?bid Juua 1/3 kl ?htul 30–40 min enne magamaminekut. • Paakspuukoor – 1 osa palderjanijuur – 8 osa ubalehe lehed – 8 osa piparm?ndilehed – 8 osa teekummeli?ied – 1 osa Juua 1/3 kl ?htul 30–40 min enne magamaminekut. • Palderjanijuur – 3 osa kikkaputkejuur – 3 osa ubalehe lehed – 2 osa piparm?ndilehed – 2 osa Juua 1/3 kl ?htul 30–40 min enne magamaminekut. • Palderjanijuur – 2 osa melissilehed – 1 osa kanarbiku?rt – 1 osa Juua 1/3 kl ?htul 30–40 min enne magamaminekut. • Palderjanijuur – 6 osa piparm?ndilehed – 4 osa lavendli?ied – 5 osa teekummeli?ied – 6 osa Juua 1/3 kl ?htul 30–40 min enne magamaminekut. • V?rdsetes osades: melissilehed rosmariinilehed lavendli?ied nurmenuku?ied Juua 1/3 kl ?htul 30–40 min enne magamaminekut. • Sigurijuur – 2 osa palderjanijuur – 3 osa paakspuukoor – 3 osa vesikressi?rt – 4 osa kibeohakas – 2 osa mailase?rt – 4 osa Juua 1/3 kl ?htul 30–40 min enne magamaminekut. • Paakspuukoor – 2 osa palderjanijuur – 2 osa piparm?ndilehed – 1 osa melissilehed – 2 osa teekummeli?ied – 2 osa humalak?bid – 1 osa Juua 1/3 kl ?htul 30–40 min enne magamaminekut. • V?rdsetes osades: piparm?ndilehed k??mneviljad fenkoliviljad teekummeli?ied Juua 1/3 kl ?htul 30–40 min enne magamaminekut. • V?rdsetes osades: melissilehed kadakamarjad p?ldosja?rt humalak?bid Juua 1/3 kl ?htul 30–40 min enne magamaminekut. • V?rdsetes osades: palderjanijuur piparm?ndilehed humalak?bid Juua 1/2 kl ?htul 30–40 min enne magamaminekut. Teed ja taimesegud depressiooni ja neurasteenia raviks Depressiooni iseloomustab pidev negatiivne meeleolu, huvi puudus elu vastu, apaatia, loidus, alanenud vaimne ja f??siline t??v?ime. Neurasteenia, vastupidi, n?ib ?rritunud n?rkuse-seisundina. Emotsioonipuhang, mida pidevas ?rritusseisundis viibival inimesel on raske kontrollida, kustub kiiresti ja asendub n?rkuse, unisuse ja masendusega. Nii kummaline kui see ka pole, on m?lema seisundi aluseks ?ks ja seesama haiguslik protsess – aju erutus- ja pidurdusprotsesside regulatsiooni h?ired. Seep?rast on ka ravimtaimesegud nende seisundite korral ?hed ja samad. Selles peat?kis toodud segusid tarvitatakse 1/3–1/2 kl 3–4 korda p?evas 4–8 n?dala v?ltel, kui pole osutatud teisiti. • V?rdsetes osades: aedvaagijuur piparm?ndilehed melissilehed l?hnav varjulill kollase mesika ?rt humalak?bid • V?rdsetes osades: nurmenukujuur palderjanijuur piparm?ndilehed rosmariinilehed lavendli?ied • V?rdsetes osades: melissilehed piparm?ndilehed koriandriviljad Depressioon Zen?ennijuur – 3 osa siilpaanaksijuur – 3 osa v?ikese igihali lehed – 3 osa kibuvitsamarjad – 5 osa linnutatra?rt – 3 osa viirpuu?ied – 4 osa Valmistada leotis v?i keedus (20,0: 200,0). Juua 1/2–1/3 kl 3 korda p?evas 1–2 n?dala v?ltel. Neurasteenia Araaliajuur – 4 osa palderjanijuur – 4 osa maralijuure risoom – 3 osa aniisiviljad – 3 osa viirpuu?ied – 3 osa humalak?bid – 3 osa Valmistada leotis v?i keedus (20,0: 200,0). Juua 1/2–1/3 kl 3 korda p?evas 1–2 n?dala v?ltel. Neurasteenia h?posteeniline vorm Neurasteenia h?posteeniline vorm kujutab endast sellist haiguse kulgu, mille puhul juhtivaks haigustunnuseks on arteriaalse verer?hu langus koos teiste neurasteenia s?mptomitega. • Siilpaanaksijuur – 2 osa roosa rodiooli juur – 2 osa n?geselehed – 1 osa viirpuumarjad – 2 osa kibuvitsamarjad – 2 osa naistepuna?rt – 1 osa Juua leotist 1/2 kl 2–3 korda p?evas. Tarvitada toniseeriva vahendina. • Hariliku kalmuse risoom – 3 osa aedvaagijuur koos risoomiga – 2 osa hariliku punandi ?rt – 1 osa vereva viirpuu ?ied – 4 osa Tarvitada leotist 1/2 kl hommikul ja ?htul. • Mandzuuria araalia juur – 2 osa maralijuure juur – 2 osa kibuvitsamarjad – 2 osa hariliku pihlaka marjad – 1 osa kolmisruskme?rt – 1 osa hariliku saialille ?ied – 2 osa Juua leotist 1/2 kl 2 korda p?evas. Tarvitada stimuleeriva vahendina. Teed ja taimesegud neurooside raviks S?dameneuroosid (kardiofoobia, valud s?dames, muutused EKG-s) ja nendega kaasnev unetus Palderjanijuur – 8 osa piparm?ndilehed – 6 osa fenkoliviljad – 2 osa hariliku maikellukese ?ied – 2 osa teekummeli?ied – 2 osa Juua leotist (20,0: 200,0) 1 kl 3–5 korraga p?eva jooksul. Sagenenud s?damepekslemine, unetus, ?rritus, kiire v?simine, n?o punetus P?ldosja?rt – 4 osa linnutatra?rt – 6 osa viirpuu?ied – 10 osa Valmistada leotis v?i keedus (20,0: 200,0). Juua 1/2–1/3 kl 3 korda p?evas 1–2 n?dala v?ltel. • Palderjanijuur – 4 osa k??mneviljad – 10 osa kummeli?ied – 6 osa Valmistada leotis v?i keedus (20,0: 200,0). Juua 1/2 kl 2 korda p?evas 2–4 n?dala v?ltel. Neuroos, mille puhul esineb kalduvus arteriaalse verer?hu t?usuks Palderjanijuur – 1 osa piparm?ndilehed – 1 osa ubalehe lehed – 1 osa s?damerohu?rt – 1 osa Valmistada leotis: valada 1 spl segule 1 kl kuuma vett, lasta 30 min t?mmata ja seej?rel kurnata. Juua ?ra 3 korraga p?eva jooksul. Tormilised emotsionaalsed reaktsioonid (pisarad, s?damepekslemine, millele j?rgneb ?kiline n?rkus) V?rdsetes osades: palderjanijuur s?damerohujuur piparm?ndilehed kibuvitsamarjad kummeli?ied Valmistada leotis v?i keedus (20,0: 200,0). Juua 1/2–1/3 kl 3 korda p?evas v?hemalt 6 n?dala jooksul. • Murakalehed – 5 osa terava kroonohaka lehed – 2 osa veise-s?damerohu?rt – 4 osa mets-kassiurva?rt – 3 osa liivatee?rt – 2 osa l?hnava varjulille ?rt – 4 osa Valada 1 spl segule 1 kl kuuma vett ja lasta 30 min t?mmata. Juua 1/2 kl 3 korda p?evas tund aega p?rast s??ki. ?ldtoimega rahustavad teed Need teed rahustavad h?sti, normaliseerivad une ja avaldavad l?dvestavat toimet n?rvis?steemile. Erinevalt selles peat?kis eespool toodud retseptidest v?ib neid segusid tarvitada mitte mitmen?dalaste ravikuuridena, vaid ?hekordselt (olenevalt olukorrast) v?i l?hikeste kuuridena 2–7 p?eva v?ltel, aga samuti prof?laktilistel eesm?rkidel neil p?evil, kui on ette n?ha n?rvipinge t?usu. • Palderjanijuur koos risoomiga – 1 osa kanarbiku?rt – 4 osa s?damerohu?rt – 3 osa kassiurva?rt – 3 osa Hoida 4 spl segu 1 l kuuma veega 12 t praeahjus, kurnata. V?tta 1 spl 4 korda p?evas. • Leesikalehed – 1 osa s?damerohu?rt – 1 osa Valada 2 spl segule 3 kl vett, keeta, kuni j??b alles 2/3 vedelikku, seej?rel kurnata. Juua 1/2 kl 3–4 korda p?evas tund aega p?rast s??ki. N?rvis?steemi suurenenud erutuvus, h?steeriahood Murakalehed – 5 osa s?damerohu?rt – 4 osa kassiurva?rt – 3 osa liivatee?rt – 3 osa l?hnava varjulille ?rt – 4 osa Panna 4 spl segu 1 l kuuma veega 2–3 tunniks seisma. Juua 1/2 kl 4 korda p?evas tund aega p?rast s??ki. • K??mneseemned – 1 osa fenkoliseemned – 1 osa s?damerohu?rt – 1 osa • Palderjanijuur koos risoomiga – 3 osa ubalehe lehed – 4 osa piparm?ndilehed – 3 osa • Kikkaputkejuur – 3 osa palderjanijuur koos risoomiga– 3 osa ubalehe lehed – 2 osa m?ndilehed – 2 osa • Palderjanijuur koos risoomiga – 1 osa ubalehe lehed – 2 osa m?ndilehed – 2 osa humalak?bid – 1 osa Rahustava tee valmistamine: lisada 1 kl kuumale veele 1 spl segu, lasta tund aega seista ja kurnata. Juua soojalt 1/2 kl 3 korda p?evas, viimane kord ?htul enne magamaminekut. Rahustav tee lastele Alteejuur – 2 osa magusjuure juur – 2 osa hariliku orasheina risoom – 2 osa fenkoliseemned – 1 osa teekummeli?ied – 1 osa Valada 2 tl segule 1 kl kuuma vett, keeta 10 min, seej?rel kurnata. V?tta soojalt 1 spl 2 korda p?evas. Toniseeriva toimega teed ja taimesegud Asteenia Asteenia on haiguslik seisund, mis avaldub tugeva v?simuse ja kurnatusena, ??rmiselt ebastabiilse meeleolu, n?rgenenud enesevalitsuse, kannatamatuse, k?rsituse ja uneh?iretena ning v?imetusena taluda pikemat aega vaimset ja f??silist pinget, valjusid helisid, eredat valgust ja teravaid l?hnu. Tugeva n?rvipinge, erutuse, raskete, tihti kauakestvate ?leelamiste ja konfliktide tagaj?rjel tekkinud asteeniat nimetatakse neurasteeniaks (vt eespool). Toniseerivad taimed jaotuvad tinglikult kahte r?hma: toniseerivate omadustega taimed, neist k?ige tuntumad on tee ja kohv; ?ldtugevdavate omadustega taimed ehk adaptogeenid. Sellesse r?hma kuuluvad zen?enn, mandzuuria araalia, eleuterokokk, sidrunv??ndik ja teised. Eraldi vaadeldakse sugufunktsiooni m?jutavaid toniseerivaid taimi – kiima-johimbepuu, leeskputk, bergeenia ja teised v?hem tuntud taimed. • Zen?ennijuur – 5 osa maralijuure risoom – 4 osa piparm?ndilehed – 4 osa m?giarnika?ied – 3 osa viirpuu?ied – 4 osa Valada 2 spl segule 1 kl kuuma vett ja lasta seej?rel v?hemalt pool tundi t?mmata. Juua 1/2–1/3 kl 3 korda p?evas 1–2 n?dala v?ltel. • Roosa rodiooli risoom – 4 osa aedsellerinarmikud – 5 osa aniisiviljad – 3 osa pune?rt – 4 osa Valada 2 spl segule 1 kl kuuma vett ja j?tta v?hemalt pooleks tunniks t?mbama. Juua 1/2–1/3 kl 3 korda p?evas 1–2 n?dala v?ltel. Lihasn?rkus • Mandzuuria araalia juur – 2 osa vaagijuur – 4 osa magusjuure juur – 4 osa hiina sidrunv??ndiku viljad – 4 osa pihlakamarjad – 6 osa Valmistada leotis v?i keedus (20: 200). Juua 1/2–1/3 kl 3 korda p?evas 1–2 n?dala v?ltel. ?ldtoimega toniseerivad teed • Roosa rodiooli juur – 1 osa kahelehine bergeenia – 1 osa murakalehed – 1 osa maasikalehed – 1 osa vaarikalehed – 1 osa mustas?stralehed – 1 osa Valada 2 spl segule (kuhjaga) 1 l kuuma vett ja lasta tund aega seista. Juua 1 kl 2–3 korda p?evas. Segu ei sobi tarvitada ?le 2 ??p?eva! Raskest vaimsest ja f??silisest t??st tingitud ?lev?simus, k?lmetus, ainevahetush?ired Maralijuure juur – 3 osa kahelehise bergeenia lehed – 3 osa vaarikalehed – 2 osa angervaksalehed – 1 osa mustas?stralehed – 1 osa pune?rt – 1 osa h?rjasilma?rt – 1 osa Valada 3 spl kuivale taimesegule 1 l kuuma vett ja lasta tund aega seista. Juua 2–3 kl p?evas, lisades maitse j?rgi suhkrut v?i mett. • Roosil?hnalise kuldjuure juur koos risoomiga – 2 osa mesiohakaviljad – 1 osa kibuvitsamarjad – 3 osa k?rven?gese?rt – 2 osa naistepuna?rt – 1 osa V?tta 2 spl segu 1/2 l kuuma vee kohta. Tarvitada v?rdses koguses 3–4 korda p?evas enne s??ki. Ei soovitata k?rgverer?hu korral, n?idustatud h?potoonia puhul. M??dukas ?ldtugevdav toime, immuunsuse tugevdamine Roosil?hnaline kuldjuur – 1 osa meeste-magusristiku juur – 1 osa kahelehise bergeenia lehed – 2 osa pohlalehed – 1 osa mustikalehed – 1 osa ahtalehise p?drakanepi lehed – 1 osa mustas?stralehed – 1 osa liivatee?rt – 0,5 osa Valada 3 spl peenestatud taimesegule 1 l vett, keeta tasasel tulel 5 min ja lasta soojas 30 min t?mmata. Juua 2–3 kl p?evas, lisades maitse j?rgi suhkrut v?i mett. • V?rdsetes osades: murakalehed mustas?stralehed maasikalehed p?ldm?ndilehed melissilehed Valada 4 spl segule 1 l kuuma vett ja lasta soojas kohas tund aega seista. Juua 1 kl 3 korda p?evas. Valmis segu on tarvitamisk?lblik kuni 48 tundi! • Roosil?hnalise kuldjuure juur koos risoomiga – 4 osa korea siilpaanaksi juur – 2 osa kibuvitsamarjad – 2 osa viirpuuviljad – 3 osa k?rven?gese?rt – 3 osa naistepuna?rt – 2 osa V?tta 1 spl segu 1 kl kuuma vee kohta. Jaotada 2–3 portsjoniks ja tarvitada enne s??ki ??p?eva jooksul. H?potoonia, millega kaasnevad peavalud, neurasteenia, peap??ritus ja minestus V?ilillejuur – 4 osa aedvaagijuur – 1 osa kaselehed – 4 osa maasikalehed – 2 osa m?ndilehed – 1 osa mustas?stralehed – 2 osa sinise mesiohaka viljad – 4 osa kibuvitsamarjad – 5 osa k?rven?gese?rt – 2 osa hariliku mailase ?rt – 4 osa hariliku iisopi ?rt – 2 osa terava kroonohaka ?rt – 10 osa p?ldosja?rt – 2 osa Puistata termosesse 3 spl taimesegu, valada peale 500 ml kuuma vett ja lasta ?? l?bi seista. Juua j?rgmisel p?eval soojalt 3 korral 20–40 min enne s??ki. • Aedvaagijuur koos risoomiga – 1 osa maasikalehed – 4 osa vaarikalehed – 2 osa piparm?ndilehed – 1 osa teelehe lehed – 2 osa kaselehed – 6 osa kibuvitsamarjad – 4 osa k?rven?gese?rt – 4 osa linnurohu?rt – 4 osa • Hariliku maajala ?rt – 2 osa raudrohu?rt – 2 osa terava kroonohaka ?ied ja lehed – 2 osa Valada 2 spl taimesegule 1 l kuuma vett, lasta seista termoses 6 tundi ja siis kurnata. Juua 3–4 korda p?eva jooksul. 3. PEAT?KK S?dame ja veresoonkonna haiguste ravi ja prof?laktika S?dame ja veresoonkonna haigustest on osa seotud n?rvis?steemi h?iretega, teised tekivad ateroskleroosi (v?i muu veresoonepatoloogia) ja s?damelihase hapnikuga varustamise h?irete pinnal, kolmandad on keerulisemat p?ritolu. Seet?ttu on raske loetleda taimi, mis avaldavad m?ju s?dame ja veresoonkonna s?steemile tervikuna. S?dameneuroosid ja teised s?dameh?ired S?dameneuroos koos s?damepekslemisega Palderjanijuur koos risoomiga – 2 osa melissilehed – 2 osa raudrohu?rt – 3 osa naistepuna?rt – 3 osa Valada 1 spl taimesegule 2 kl kuuma vett, lasta m?ni tund seista ja seej?rel kurnata. Juua 1/2 kl lonksu kaupa 1 kord p?evas. Ravikuur 3–4 n?dalat. • Palderjanijuur koos risoomiga – 4 osa piparm?ndilehed – 3 osa fenkoliseemned – 2 osa maikellukese?ied – 1 osa Valada 1 spl taimesegule 2 kl kuuma vett, lasta tund aega seista ja kurnata. Juua 1/4 kl 1–2 korda p?evas 4–6 n?dala jooksul. S?dameneuroos koos s?damepekslemise, l?mbuse, peap??rituse ja n?rvih?iretega S?damerohu?rt – 3 osa kassiurva?rt – 3 osa viirpuu?ied – 3 osa teekummeli?ied – 1 osa V?tta 1 spl taimesegu ja panna 1 kl kuuma veega 8 tunniks seisma, misj?rel kurnata. Juua 1/2 kl 3 korda p?evas tund aega p?rast s??ki. S?dameneuroos koos s?damepekslemise ja unetusega Melissilehed – 3 osa viirpuuviljad – 10 osa raudrohu?rt – 10 osa • Piparm?ndilehed – 3 osa fenkoliviljad – 2 osa kummeli?ied – 1 osa hariliku maikellukese ?ied – 1 osa Valmistada leotis (20: 200). Juua 1/3 kl p?evas 4–6 n?dala jooksul. S?dameneuroos koos s?damepekslemise, unetuse ja ar?tmiaga Palderjanijuur – 1 osa hariliku aniisi juur – 2 osa piparm?ndilehed – 1 osa melissilehed – 1 osa kibuvitsamarjad – 2 osa raudrohu?rt – 1 osa p?ldosja?rt – 2 osa linnutatra?rt – 3 osa ruudi?rt – 1 osa viirpuu?ied – 5 osa Valmistada leotis (20: 200). Juua 1/3 kl p?evas 4–6 n?dala jooksul. • K??mneviljad – 1 osa fenkoliviljad – 1 osa s?damerohu?rt – 2 osa lavendli?ied – 1 osa Valmistada leotis (20: 200). Juua 1/3 kl p?evas 4–6 n?dala jooksul. Osutab ka rahustavat ja kram-pidevastast toimet. S?damelihase, perikardi ja s?dameklappide kroonilised muutused • Rosmariinilehed – 3 osa musta leedri ?ied – 2 osa arnika?ied – 2 osa • Melissilehed – 4 osa s?damerohu?rt – 3 osa hanijala?rt – 3 osa • Piparm?ndilehed – 3 osa fenkoliviljad – 2 osa hariliku maikellukese ?ied – 1 osa • Melissilehed – 2 osa k?okannu?rt – 1 osa • V?rdsetes osades: rosmariinilehed k?okannu?rt ruudi?rt lavendli?ied • V?rdsetes osades: lodjapuukoor s?damerohu?rt kuldvitsa?rt • Humalak?bid – 2 osa palderjanijuur – 3 osa melissilehed – 3 osa raudrohu?rt – 2 osa Valmistada k?iki loetletud taimesegusid leotisena (20: 200). Tarvitada 1/3 kl p?evas 4–6 n?dala jooksul. Ateroskleroosiga seotud s?dame ja veresoonkonna haigused Soovitatud ravimtaimesegud ei saa k?ll olla peamiseks ravivahendiks s?dame ja veresoonkonna s?steemi haiguste puhul, mis seotud veresoonte aterosklerootiliste kahjustustega, kuid seevastu on neid hea kasutada efektiivse prof?laktilise vahendina ravimikuuride vaheaegadel. • Igihalilehed – 4 osa valge puuv??riku ?rt – 4 osa raudrohu?rt – 6 osa p?ldosja?rt – 3 osa viirpuu?ied – 3 osa Valmistada leotis. Juua lonksu kaupa 1 kl p?eva jooksul. Soovitatav teha 6–8 n?dala pikkusi ravikuure 4–8 n?dalaste vaheaegadega. • Paiselehe lehed – 2 osa maasikamarjad – 1 osa tilliseemned – 3 osa naistepuna?rt – 2 osa s?damerohu?rt – 5 osa soo-kassiurva?rt – 5 osa p?ldosja?rt – 2 osa Valmistada leotis. Juua 2/3 kl 3 korda p?evas enne s??ki. Ravikuur 8 n?dalat. • Eleuterokokijuur – 3 osa takjajuur – 2 osa kaselehed – 2 osa kassialehed koos viljadega – 2 osa porgandiviljad – 2 osa kibuvitsamarjad – 3 osa neerutee?rt – 2 osa soo-kassiurva?rt – 2 osa Valmistada leotis. Juua 1/3–1/2 kl 3 korda p?evas p?rast s??ki. Ravikuur 6 n?dalat. • Paakspuukoor – 2 osa maisikaelad koos narmikutega – 2 osa pohlalehed – 2 osa merikapsas – 2 osa viirpuuviljad – 3 osa arooniamarjad – 3 osa s?damerohu?rt – 2 osa ruskme?rt – 2 osak kummeli?ied – 2 osa Valmistada leotis. Juua 1/3–1/4 kl 3 korda p?evas p?rast s??ki. Ravikuur 8–12 n?dalat. • Hobukastaniviljad – 2 osa Siberi korkputke juur – 5 osa ?lelille?ied – 2 osa kibuvitsamarjad – 5 osa igihalilehed – 2 osa Valmistada leotis v?i keedus. Juua 1/3–1/2 kl 3 korda p?evas. Eriti soovitatakse tarvitada s?dame ja veresoonkonna haigustega kaasnevate peaaju veresoonte ateroskleroosin?htude korral. • Kibuvitsamarjad – 5 osa maisinarmikud – 4 osa linaseemned – 3 osa p?ldosja?rt – 3 osa vahelmise kuldpalderjani ?rt – 3 osa humalak?bid – 2 osa Valmistada leotis. Juua 1/3–1/2 kl 3 korda p?evas. ?ksikud s?dame ja veresoonkonna haigused Ar?tmia • V?rdsetes osades: palderjanijuur s?damerohu?rt k??mneviljad tilli(fenkoli)viljad Valmistada leotis. Juua 1/2 kl 3 korda p?evas. • P?ldosja?rt – 2 osa linnutatra?rt – 3 osa viirpuu?ied – 5 osa Valmistada leotis. Juua 1/3–1/4 kl 3 korda p?evas. Ateroskleroos • Igihalilehed – 4 osa valge puuv??riku ?rt – 4 osa raudrohu?rt – 6 osa p?ldosja?rt – 3 osa viirpuu?ied – 3 osa Juua leotist lonksu kaupa 1 kl p?evas. Ravikuur 1,5–2 kuud, vaheaeg 4–8 n?dalat. • Paiselehe lehed – 2 osa metsmaasikad – 1 osa tilli(fenkoli)seemned – 3 osa naistepuna?rt – 2 osa s?damerohu?rt – 5 osa soo-kassiurva?rt – 5 osa p?ldosja?rt – 2 osa Valmistada leotis. Juua 2/3 kl 3 korda p?evas enne s??ki 6–8 n?dala v?ltel. M?jub positiivselt d?s-lipoproteineemiale ja sooneseinte l?bilaskvusele. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/gerda-kroom/raviteed/?lfrom=390579938) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.