Сетевая библиотекаСетевая библиотека
Pill pinu taga, toru toa taga Eduard Vilde Eduard Vilde 1888. aastal kirjutatud naljajutt. Eduard Vilde Pill pinu taga, toru toa taga PILL PINU TAGA, TORU TOA TAGA See oli just p?ev enne j?ulu-laup?eva, kui kaupmees Jakob Kand oma ?mma ja noore naisega t?lli l?ks. Seletamine, misp?rast riid t?usis, ei tooks lugejale mingit kasu. Iga?ks, kellel ?mm on, teab, et sellega iga v?imaliku ja iga v?imatu, iga t?hise ja iga t?htsa, iga p?hjuse ja iga mittep?hjuse p?rast pahandus v?ib tulla. ?mmaga l?hed riidu, kui sa naist hommikul ei tereta, ja l?hed riidu, kui sa teda liig palju musutad; ?mmaga tuleb t?li, kui sa vara ?les t?used, ja temaga t?useb t?li, kui sa liig kauaks magama j??d. ?mmal ei ole riiu norimiseks iialgi p?hjuste puudust. Ja ?mm on kaval s?japidaja: ta ei s?di ?ksinda, ta v?tab enesele k?ige kardetavama liitlase – see on ta t?tar. ?mma k?ne- ja veenmis-osavus selles suhtes on nii suur, et t?tar sellele harvasti vastu suudab panna. Ja siis on m?lemad ?nnetu mehe „silmil”. Just n?nda oli lugu isand Kannagi majas. T?li t?usis – kust, see j?i m?lemale parteile segaseks nagu m?ne Euroopa s?ja hakatus. V?hemasti tundis Jakob enese s??ta olevat kui s?ndinud lapse, kuna aga ?mm ja naine, ise?ranis ?mm, teda mustemaks p??dsid m??rida, kui k?ige tahmasem sarviline v?ib olla, kes kivis?tega patuste keetmise katlaid k?tab. Aga just see, et isand Kand enda seekord nii ?igena tundis, andis talle vastupanekuks rohkem j?udu kui muidu ja ?rritas teda t?sisele vihale, nii et j?releandmisest juttugi ei v?inud olla. Tema visadus, millega vastased v?he olid harjunud, ajas siis ka riiu v?ga pahale p?nevusele, sest j?ulu-laup?eva hommikul, mil t?li uut hoogu oli v?tnud, seletas ?mm viimaks majesteetliku k?rguse ja k?rkusega: „Siia majasse ei v?i mina kauemini j??da!” Isand Kand pani r??mu p?rast k?ed risti ja sosistas taeva poole: „Jumal t?natud!” ,,Soo, v?i jumal t?natud!” kriiskas ?mm. „Sa tahtsid minust siis juba ammugi lahti saada; sa n?eksid heameelega, et ma juba mullap?ues oleksin?” Isand Kand ei kostnud, aga tema palvetav pilk kostis seda selgemini: jah! „Sa oleksid mu vist juba ammugi ?ra nokitsenud, kui sul seks mahti oleks olnud – mis?” Ka n??d ei vastanud v?imees, aga ta nokutas pooltahtmata pead: „Hirmus, hirmus! Ma n?en, aeg on k?es, et ma p?genen.” Jakob nokutas elavamalt pead. „Aga mitte ?ksi ei l?he ma,” sisistas emand Kask, „seda ?ra m?tlegi! Luise tuleb minuga! Oma t?tart ei j?ta ma pooleks p?evakski enam siia koledasse majasse niisuguse metsalise k??si! Luise, sa tuled minuga, eks, mu armas t?tar?” „Jah, ma tulen!” nuuksus noorik. „Kuuled, ta tuleb minuga!” karjus ?mm v?idur??mul. Oli ta ju oma k?ige k?vema trumbi v?lja m?nginud, sest isand Kand armastas oma noort naist ja temast just j?ulu-laup?eva ?htul ilma olla, see m?te pidi nagu kahe teraga m??k talle s?damesse l??ma. Aga v?imehe visadusel ei n?inud t?na piiri olevat. Ta kostis kuivalt ja rahulikult: „V?ga hea. S?itke aga siis kas v?i Ameerikasse.” „Ka oma naisest tahab ta lahti saada!” kisendas emand k?si ringutades. „Kas on sihukest v?llarooga enne n?htud!” „Jaa,” kosteti talle, „ma tahan m?rglitegijaist lahti saada, sest ma armastan rahu. Ise?ranis j?ulu-laup?eva ?htul.” „See on ilmkuulmata, see on p?rgulik kangekaelsus,” l?rmitses vanamoor. „Oma naise tahab ta p?hal ?htul ?ra lasta minna, oma naise, kellega ta altari ees abielusse astunud!” „Jaa,” vastas kaupmees, „just sellesama.” „Ja see on sinu viimane s?na? Sa lased oma naise minna ja minu ka – minu ka?” „Jaa, jaa – ja sinu ka!” „Ja sa ei palu meilt oma s??d mitte andeks, oma naiselt ja minult?” „Mitte!” „No n??d langegu taevas kokku! Luise, k?si sina temalt veel kord, kas ta meilt andeks ei taha paluda ja meid t?esti laseb minna!” Luise k?sis. Isand Kand, riiust juba t?dinud, andis n??d juba m?riseva vastuse: „Jaa, jaa, jaa! Ma lasen teid minna, nagu te ise tahate, ja ei palu teilt mitte andeks, sest mul ei ole midagi andeks paluda. S?itke jumala nimel, kuhu ise soovite!” Sellega oli siis asi ?hel k?ljel. „Meie l?heme! Kas kuuled, meie l?heme!” ragistas ja puristas ?mm, v?imehele otse nina alla astudes. „Meie l?heme t?esti!” k?distas ta veel ukse alt, kuhu ta seisatama j?i, nagu ootaks p?nevusega, et v?imees ometi veel alla annab. Aga ei, see ei vastanudki enam, ei teinud neist asjagi, vaid v?ttis kassi maast s?lle ja hakkas teda silitama. Emand Kask rebis nooriku k?ttpidi teise tuppa. Seal algas kohe suur k?rin ja m?rin, jooksmine ja otsimine: reisivarustus hakkas peale. Isand Kand j?i rahulikuks, pilkav naeratuski lehvis ta huultel. Ta tundis neid kaunisti ja teadis, et asi nii hull ei olnud, kui n?is. P?ev on pikk ja naisterahva meel heitlik – kes teab, kas ?htuks k?ik reisilust ei ole kadunud. Veidi imestama pidi ta siiski, kui ?mma h??l l?una paiku t?drukule h??dis: „Miina, mine postijaama ja telli meile hobused! Meie s?idame kahe tunni p?rast Linguveresse!” Neil oli siis t?si taga! Ja Linguveresse! Seal elas ?mma vend, nooriku onu, m?isavalitsejana. Raudtee ei puutunud sinna ja n?nda pidi siis posthobustega s?idetama. Kand ei v?inud enesele salata, tal oli abikaasa lahkumisest v?ga kahju. K?ll ei v?inud ?raolek kaua kesta, seda teadis Jakob, kes Luise armastust tundis. Lepitus pidi varsti tulema, sest ainult ?mma ?ssitus oli nooriku nii visaks teinud. Aga j?releandmine ei pidanud tema poolt tulema, selle juurde tahtis Kand kindlaks j??da. N?gi ta ju, et nii ?mm kui ka Luise just tema alalise j?releandmise p?rast ikka enam s?dant v?tsid. Kand ei olnud aga sugugi mees, kes ennast tuhalabida alla tahtis lasta suruda. Palju enam hakkas ta endamisi aru pidama, kas tigedat ?mma ja ka Luisekest nende kangekaelse tembu p?rast kuidagi ei saaks karistada. Ta l?ks alla poodi ja m?tles ka kauplemise juures selle ?le ?htepuhku j?rele. Viimaks oli tal n?u k?es. Ta l?ks poest ?les elutuppa, t?mbas kasuka selga ja t?ttas sedamaid postijaama. Jaamapidaja oli ta hea tuttav. „Meilt telliti hobused Linguveresse,” algas ta lahke teretamish??lega. „Telliti k?ll, nad ongi juba ees,” kostis jaamapidaja. Kes need kaks h?rrast siis on, kes teilt j?ulu?htul linnast v?lja s?idavad?” „Minu naine ja ?mm. Aga ka mina olen n?uks v?tnud s?ita.” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/eduard-vilde/pill-pinu-taga-toru-toa-taga/?lfrom=390579938) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.