Сетевая библиотекаСетевая библиотека
Kuida unen?od t?ide l?hevad Eduard Vilde Eduard Vilde 1891. aastal kirjutatud naljajutt. Eduard Vilde Kuida unen?od t?ide l?hevad KUIDA UNEN?OD T?IDE L?HEVAD „Ega sina ikka mehele soa!” Kramsu Peeter oli muidu va tossike, kelle suust ei tulnud naljalt paha s?na, aga seda kiuslikku v?rdamist pidi Truuta temalt tihtigi kuulma. Kas ta n?nda v?itis oma aimdust m??da v?i ehk sellep?rast, et ?de virgemale mehen?utamisele ergutada, see j?i teadmatuks. Arvata on aga, et ta soovis k?igest s?damest ?de tanu all n?ha, sest siis v?is temagi naisev?tmise peale m?elda. Isa oli nimelt surmatunnil m??ranud, et ta v?ib alles siis koha t?iesti enda k?tte saada, kui Truuta on mehele l?inud, ja ka alles siis naist v?tta. Truuta meheleminekuga pidi vara jaotatama; nii kaua aga, kui ?de veel neiu, pidid m?lemad koos Kramsu kohta pidama. „Ega sina ikka mehele soa!” Lugu n?is olevat ka t?esti nii, kuis Peeter ?tles ja kartis. Kes lugejaist oskab v?lja arvutada, kui palju on 32 korda 365, see saab t?pilt teada, kui mitu halli p?eva Kramsu Truuta siin pr?gises ilmas juba neitsina on elanud. Lugeja leiab selle arve j?rgi ?htlasi nime, mis Truuta vanadusele on omane ja millega teda valla kosjaealised noormehed tavaliselt ka kutsusid. Truuta ise aga ei kaotanud julgust ega lootust. Kui vend oma ?lalmainitud kiuslikku ohet kordas, sai ta iga kord nii kibedasti nina peale, et ei tihanud kolmel p?eval oma jutukehva suud enam avada. Truuta oli k?igiti kindel, et ta saab mehele, ja missugusele mehele veel! Truuta teadis seda lihtsalt unen?gudest. Ta oli endale harjumuseks v?tnud igal ??sel kosilastest und n?ha, ja mida inimene tahab, seda ta v?ib. Selles ei kahtle vist keegi. Aga ka selles loodetavasti mitte, et unen?od t?ide l?hevad. Kui n?iteks tuli v??ras mullikas Kramsu kaera, mis see siis muud oli kui Truuta kosilane? Kuid iga kord ei tule kosilane mullika n?ol ega k?i kaeras. Niisama h?sti v?ib olla ka hunt, karu, hobune, oinas, h?rg ja hani v?i m?ni veelgi rumalam loom, pea-asi, et ta k?ib Kramsul, Ja Kramsul k?is s??raseid elukaid pea igal ??sel – Truuta unes muidugi. ?hel ilusal ??l oli n??d Truutal hoopis isev?rki unen?gu. Ta seisis parajasti oja ??res ja virutas takust kangast. Seal tegi oja oma suu lahti ning voogudest ronis v?lja kentsakas koll. Oli teine poolsikku, poolhobust. Siku peast sirgus kullatud sarvepaar ja siku koonust rippus pikk kullakarvaline habe ning tagumine hobusekujuline pool oli v?rvilt v?ik ja l?ikis kui rasvaga v?itud. See imeloom tungis n??d suure tuhinaga Truuta kallale. Piigake jooksis, aga jookse siis unes, kui sulle sihuke koll j?rele tikub! Lugu l?ppes sellega, et sikkhobune sai Truuta k?tte ja neelas ta ?he lonksuga k?htu. Seal aga oli v?ga pime. Truuta koputas k?ll hoolega k?hu seintele ja nuttis haledasti, aga p??su polnud kusagilt loota. Ent korraga hakkas koll teda v?lja l?kastama. Kui Truuta rinnust saadik juba veidra t?pra kurgust v?ljas oli, ?rkas ta, sest vend Peetri h??l h??dis pahaselt: „?ra m?ga nii palju, ka mina tahan und n?ha!” Truuta-piigake ei olnud p?rmugi kahevahel, et seegi unen?gu kosilast t?hendas. Aga et ta mitmes ?ksikasjas nii tume ja keeruline ja veider oli, siis kulus va L?mmu Marilt minna seletust n?utama. See oli ?mbruskonna osavaim ja eksimatuim kaardimoor ning unen?gude seletaja, kes elas l?hedal naabervallas. ?hel p?hap?eval toppis Truutake paar naela villu r?tti, puistas m?ne toobi tangu, ube ja herneid kotti ning l?ks L?mmu Mari poole teele. K?lak?rtsist v?ttis veel pudelikese kibedat, sest Mari kasutas s??rast vedelikku oma vanade ja kangete kontide noorendamiseks. Rahakopikas oli sel aastal napp, seda ei t?idinud targale viia. L?mmu Mari v?ttis Truutakese lahkesti vastu, sest ega ta temale tundmata olnud; nii mitugi korda ennemalt oli ta temale kosilaste alal kaarte v?lja pannud ja unen?gusid seletanud, nii m?nigi kord oli ta temale peigmehe tulekut kindlasti ette kuulutanud. Kui nad ei tulnud, v?i see siis Mari s?? oli; ega ta v?inud poissi k?ppapidi Truuta poole tirida, kui poiss ei tahtnud, ja vahel polnud Truuta ka niiviisi und n?inud, nagu kord ja kohus. L?mmu Mari laskis seekord toodud kingitused s?na lausumata v?lja laduda, kehitas siis ?lgu ja laskis alumise moka ripakile, mis n?is p?lglikku pettumust t?hendavat. Siis jutustas Kramsu piiga oma laup?eva?ise pentsiku unen?o talle ?ra, vahtides seejuures punnis silmil targa otsa ja pidades hinge kinni, kuni eit hakkas huuli maigutama, mida ta enne seletamahakkamist ikka tegi nagu m?tete kogumiseks ja korraldamiseks. ,,Mida sa siis sest unen?ost ise arvad?” k?sis ta. Truuta kogeles punastades midagi kosilastest, sest muud t?hendust ei v?ivat ju s??rasel unen?ol olla. „Kosilaste peale m?tled?” naeratas tark tigedalt. „Oh seda edevusekest – v?i j?lle kosilased! Ja kosilastest tahad kuulda paari toobi tangude ja pihut?ie villade eest! – Selle hinna eest ei v?i aus ja ?iglane tark muud ennustada kui ?nnetust – ainult ?nnetust! Kui peab su unen?gu kosilast t?hendama, siis puudub veel palju. Kortel prostoid, natuke herneid ja tangu – ning kohe kosilased! Pudel head kristalli, paar rublakest sulalt, pealekauba veel m?ndagi krimpsu-krampsu – siis, kulla t?tar, ehk hakkame veidi ka kosilastest juttu tegema, kas m?istad? Ehk k?ll sellegi eest veel ei v?i noort ega rikast pakkuda.” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/eduard-vilde/kuida-unenaod-taide-lahevad/?lfrom=390579938) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.