Сетевая библиотекаСетевая библиотека
Velsandi plika Jakob M?ndmets Jakob M?ndmetsa 1914. aastal ilmunud novell. Jakob M?ndmets Velsandi plika Algus Koputati. “Sisse!” See oli vana Ruup. Juba enne tuppatulekut oli ta peosse kahmanud rasvast ja ?list l?ikivaks v?idunud m?tsi, kuna ta ise ukse k?rvale seisma j?i ja hoides pahemas k?es m?tsi, paremaga ?le sagris juuste l?kates neid veidi korraldas. “Ah sa tulid juba? Hea k?ll, ma panen enese riide. Tuul on hea?” “Jah. Paljuks siit maad minna on.” Aknast l?ikis rohekas merepind. Neem, mille peale majakas oli ehitatud, ulatus kaugele merre, l?ppedes poole versta pikkuse kariga ja paari rahuga. Mind saadeti Lundi majaka ?lemaks, aga kohe sain aru, et see on t?ieline vangip?li. Alla kahek?mne versta ei leidunud ?htegi inimest, kellega oleksid v?inud k?nelda kui omasugusega. Pikuti randa m??da kalameeste k?lad ja nende selja taga verstade kaupa lagedat n?mme. See oli t?na esimene kord, kus m?tlesin s?ita rannak?lla. “Noh, mis k?la pool uudist kuulub?” “Ei tea midagi.” “Kas tantsivad ka k?rtsis?” “Eks ikka ka. T?na on ju p?hap?eva ?htu.” Tahtmatult naeratasin. Randlased tantsivad! Aga olgu peale – eks me n?e. “Kas k?las on ka ilusaid t?drukuid?” “Eks ole ikka ka.” “Noh, kes?” “Eks ole mitugi. K?ik jumala loodud.” “Aga sa ei tea ?htegi nimetada. Missugune sinu meelest see k?ige ilusam on?” “Mis n??d minust seal r??kida. Eks iga mees vaata omamoodi.” “Ei noh – usun, k?llap ka sinulgi silmad. Eks nimeta siis m?ni nimi. Siis mul ka nagu ette teada.” “Eks ole nii m?nigi, kellel kena n?olapikene. Aga seda Velsandi plikat kiidavad k?ik. Eks see ole ikka t?druk k?ll.” Vanamees l?ks veidi elavamaks. Algul oli temaga k?nelemine alati nagu kivikaalumine. “Velsandi plika? Kuidas tal niisugune nimi on? Kas ta on alles laps?” Minu teadmatus tegi vanamehele nalja. “Ei ta n??d laps ole k?ll ?hti,” k?neles ta naerdes. “No ega ta vana ka ole, paras niisugune noor t?druk. Eks see nimi ole talle pandud ?sna ?ieti. Ema tuli teisega Velsandist, aga siis ta oli k?ll alles laps, ?sna pisikene. Siin rannas on ta ?les kasvanud. Aga ega tal ole ema n??d ?htegi enam. Teda h??takse ikka Velsandi plikaks.” “Ah on ilus t?druk?” “Ega v?i ?telda ?hti. Eks h?rrad ise n?evad.” “Sooh! Noh, s?idame siis!” * Kui keegi tuttavatest oleks minu poole sel ajal tulnud, oleks ta igatahes vaimustuses h??dnud: kui tore k?ll siin elada! Selles olen kindel. ?mberringi meri, mis ilmaski ei vaiki. Tormi ajal seisavad karil alaliselt kroonilised veekuhjad ja ?le rahude m?rinal veerevad ja k?rgele s??stvad lained. Vaadates merele, ei j??nud pilk enne seisma, kuni ta j?udis taevarannale, sinna, kus tume vesi ja hall taevas ?hte sulades t?mbavad silmapiirile sinkja kriipsu. Majaka juurest viib paari versta pikkune k?rge kivine selg ?leskuhjatud j?ana maale. Sealt hakkabki rand, lage, m?ne kidura kadakaga, kivine n?mm, millel ei n?e otsa ega ??rt. ?le lahe paistavad kalameeste madalad onnid. Need lommutavad seal argselt voogude l?hedal nagu haudujad veelinnud omil pesil. Esimesel silmapilgul v?ib see vaade olla ju suurep?rane, seda ma usun. Aga ma ?tlen – ainult esimesil ajul. See ?hetasane mere m?hin, see ?htesoodu kuulduv kajakate kisa, see piiritu ruum, kus pilk peagi hulkumisel v?sib, need ?helaadilised kaldad ja kivid – see muutub peagi v?sitavalt vastikuks, t??tavalt ?hetaoliseks. Sul hakkab igav. Viis majakameest – k?igil ?hesugused tuhmid pilgud, kust ka k?ige teravam silm ei suuda leida ei kurbust ega r??mu, ei rahulolemist ega erutust. Alati ?hesugused hallid n?od, nagu need kividki seal kaldal, mis aastasadade jooksul ei muuda oma kuju. Kui tahad saada nende suust s?nu, siis pead selle nagu killu raudkivi k?ljest lahti taguma. Kindel v?id olla, et ka see ainuke kild ongi, mis siis langeb. Mingil tingimisel mitte rohkem. Ma olin alles teist n?dalat siin, aga oleksin siit l?inud lennates. Iga m??das?itva laevaga r?ndasin ?hes ja olin enese saatuse peale tulivihane, mis mind asendas siia vangi. Ei lootnud ma sellest k?last ja k?rtsist ka mingit head – aga ometi tahtsin kord s?ita. Mul oli aega oma saatuse ?le m?telda, olles k?liti paadis, mis hea tuulega liugles kuulmatult ja kiirelt. “Hop – olemegi kohal!” ?tles Ruup, kargas p?sti ja laskis purje t?rinal alla. Valgmas oli koos salk randlasi. Enamasti k?ikide pruuniks p?lenud n?gusid piiras l?hikeseks p?gatud habemetara. Kehad olid neil vajunud veidi v?mmi, abud ?lem??ra laiad ja tugevad, kuna k?ed kehaga v?rreldes olid veninud liiga pikaks, jalad aga v?lja arenenud hoopis viletsalt. Nende liikumised olid kohmakad, k?nnak tatsuv, paindumatu. Sain aru, et nad vaatasid mind kui uut majaka?lemat uudishimuga. Minu imestuseks muutus aga Ruup siin hoopis elavamaks. Demonstreerivalt p??dis ta n?idata randlastele, missuguse t?htsa mehega ta ?hes s?idab. “Ah see ongi Pikaneeme k?la. Mitu peret siin on?” k?sisin ma, j??des nende juurde seisatama. “Mis siin neid n??d on,” ?tles ?ks vanematest meestest, sellejuures astudes paar sammu teiste hulgast v?lja ja kalki suust ?ra v?ttes. “Eks neid oli ikka t?kki 20.” “Teie olete k?ik ikka p?ris kalurid?” “Kuidas siis muidu, h?rra.” “Kas teil on p?ldu ka?” “Mis t?hja p?ldu meil on. Eks ole aastate jooksul ?les urgitsetud siit ja sealt m?ni lapike.” “Mida seal siis kasvatate?” “Mis seal kuivas liivas siis ?ige kasvab. Saab m?ne vaka kartulid, hea k?ll.” “Kust siis leiva saate?” “Eks ikka kalade eest.” “Kas siia randa l?heb ka laevu hukka?” “Enne tuli seda ette. Hundikari alla l?ksid. Aga ega n??d enam l?he, on ju majakas.” Teadsin seda, et randlased ei suutnud temaga leppida oma hinges. Ise?ranis vana p?lv. Neil oli p?hjust kanda majaka vastu vaenu, sest ta t?rjub ?ra jumala ?nnistuse. Endisel ajal andis kaugele merre ulatuv veealune kari neile tihti v?ltavat teenistust ja rikkalikku saaki. Majakas aga riisus selle neilt. Eemalt tuli salkkond t?drukuid. Kui nad meid n?gid, j?id eemale seisma, misjuures nad, hoides kobarasse, naerda itsitasid. Nende p?evitanud paksud k?ed helendasid vererohkusel. Pea k?igil paistsid tugevad rinnad ja punasetriibulised l?hikesed seelikud katsid ainult pooleni j?medaid s??ri. Nende puusad olid k?rged ja j?rsud, juuksed aga pea k?igil lamekollased. Jalas olid neil raudpannaldega tugevasti ?mmeldud, paksude taldadega ja j?medate kontsadega kingad. Vaadeldes nende kehaehitust on h?lbus aru saada, kuidas ranna naisterahvas jaksab mehega k?rvuti s?uda k?mneid versti. Aga ?ks oli nende hulgas silmapuutuvalt teistsugune. Kasvu poolest oli ta teistest hoopis ?rnem, kogu keha n?is olevat habras, v?is kergesti aru saada, et see on istutatud siia hoopis teiselt taimelavalt. Tal olid k?ll ka kollased juuksed, aga see ei olnud lamekollane v?rv, vaid rohket mahla avaldav meeldiv hele vahakarv. P?ikese kiirte all andsid need paksud juuksed otse helki. Minul tuli ette, nagu oleksid need juuksed kokku palmitud ehaaja merepinna virvendusest. Ta n?gu oli intelligendim, n?ojooned puhtad, n?oehitus m??dukas. Suu oli v?ikene, veidi paksupoolsete helepunaste huultega, p?ris suudlemiseks loodud huuled ja selleks valmiski k?psenud. Ta sinised silmad viskasid veidi edvistavaid pilke ja hebutades loopis ta oma kingaotsaga ?mmargusi kive eemale. Keha oli teiste omadest palju saledam, ta puusad ei olnud nii k?rgele kuhjatud ja ta liikumised esitasid vallatut painduvust. T?drukute kobar liikus edasi piki mereranda. N??d erines neiu, kes oli k?itnud minu t?helepanu, l?ks veepiireni ja katkus kalda ??res kasvavate pilliroogude tutte. “Kes see seal on, kes praegu l?ks mere ??rde?” k?sisin k?rtsi poole minnes Ruubilt. “Eks see ole ju seesama Velsandi plika.” “V?i nii. Kelle t?tar ta siis ?ieti on?” “Kes jumal seda teab. Siin ?eldakse ikka, et ta tulnud merest. Aga eks see ole t?hi jutt, k?llap on ikka niisama inimese laps nagu iga teinegi.” J?udsimegi rannak?rtsi. 2 Vihaselt ja inetult vahtis rannak?la k?rts meile vastu n?mme servalt. Laisalt ja lohakalt tee ??res koonutava k?rtsi paks samblakorraga kaetud katus oli n?kku vajunud ja koristamata esiselt lehvis vastik s?nniku ja virtsa hais. K?rtsi ees lonkisid kaks suurt siga venivalt, laisalt ringi ja ainult suure hurjutamise peale liikusid nad r?hkides k?rvale. K?rtsis istusid leti ??res paar rannavahti ja j?id toop?lut. Teisel oli mitmest kohast jahukliistriga lapitud harmoonika p?lve peal, mida ta k?ed masinlikult k??ksutasid. Poisikesed vaatasid m?nguriista, lahti unustades selle juures oma paksude mokkadega suid. Mind n?hes t?usis k?rtsmik viisakalt ?les, painutas oma h?lgetaolist pehmet rasvast keha, p?hkis varrukaga ?le leemendava laua ja palus meid istuda. Mu eelk?ija oli olnud tal lugupeetud k?laline. J?ime krobelisest savikruusist ?lut, pidasime v?itlust k?rbestega, kes tikkusid meie joogin?usse, ja vaatasime, kuidas randlasi k?rtsi kogunes. Varsti keerutasid paarid p?randal. Vaatasin randlaste tantsu. Tantsuks ei oleks ma seda vahest kutsunudki, lihtne iselaadi h?ppamine, trampimine. Aga nad h?ppasid suure s?didusega, j?uga, h??ritasid t?drukuid nii v?imsalt, et need nende k?es tagasihoidmatult karjatasid. Vaatasin meeleheaga Velsandi plikat. Kuidas ta oli liikumises vilgas ja painduv. Oma paksude lahtiste juustega hebutades p??dis ta teha ennast t?helepandavaks ja minu kohta j?udes l?kkas ta oma ettevajunud juuksesalgud k?rva taha. “Merelt on ta tulnud,” tuli mulle Ruubi ?tlus meelde ja minu meelest oli see selle t?druku kohta v?ga kohane. Ruubiga ?hes tulid m?ned poisid mu laua l?hedale. Ma ostsin neile ?lut ja viina, ise ?htlasi ka tublisti juues. “Ka mina tahan teiega tantsida,” ?tlesin ma ?les t?ustes ja sammudes t?drukute juurde. “Kes tuleb minuga tantsima?” Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/jakob-m-ndmets/velsandi-plika/?lfrom=390579938) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.