Сетевая библиотекаСетевая библиотека

Osho. Emotsioonid

Osho. Emotsioonid
Osho. Emotsioonid Osho „Mis muud on su mõtted kui vaid virvendus järvepinnal? Mis on su emotsioonid, su tujud, su tundmused? Mis on kogu su meel – vaid segadus. Selle segaduse tõttu ei näe sa oma loomust. Pidevalt jääd sa endast ilma. Sa kohtad maailmas kõiki, aga mitte kunagi ennast.” • OSHO • See raamat on lihtne teejuht, kuidas paremini mõista oma emotsioone. Selles Osho armastatumatest esinemistest pärit meeldejäävate ja sisukate tsitaatide valikus võtab ta käsile kolm suurimat emotsiooni: hirmu, viha ja kadeduse. Kui tärkavad need emotsioonid, oleme sageli dilemma ees, kas neid väljendada või alla suruda. Oma tunnete väljendamine võib teisi haavata või tekitada veelgi suurema konflikti ja eksiarvamuse. Aga tunnete allasurumine, isegi heasoovlikkusena näiva „enesekontrolli” abil, ei tee neid tundeid olematuks. Me tunneme end siis endiselt halvasti, või veel halvem, plahvatame mõne tühise asja peale, mis on lahti rebinud vana ravimata emotsionaalse haava. Osho pakub enda väljendamise või allasurumise asemel kolmandat võimalust. Ta pakub süvenemist oma emotsioonide põhjustesse ja harjumust emotsioone nende tärkamisel jälgida, olles avatud õppetundidele, mida need püüavad meile õpetada. Lõpuks leiame, et isegi kõige katsumusterohkemad olukorrad ei suuda meid enam ärritada ega põhjusta meile valu." Osho Emotsioonid hoiatus Selles raamatus kirjeldatud mis tahes nõuanded või õpetused pole mõeldud asendama arsti, psühhoterapeudi või psühhiaatri juhiseid. Samuti pole see mõeldud alternatiiviks professionaalsele meditsiiniabile. See raamat ei paku diagnoosi ega ravi mis tahes konkreetsele meditsiinilisele või psühholoogilisele probleemile. Enne kui alustad mõnes meditatsioonis olevate intensiivsete harjutustega, konsulteeri oma arstiga. sissejuhatus Selle väikese raamatu pealkiri võib tekitada lugejatele mulje, et nad on leidnud veel ühe „kuidas”-raamatu. Üldsegi mitte – see raamat pakub erinevaid dimensioone, kus kõik „kuidas”-küsimused lahustuvad sellesse, et sa tajuksid vahetult oma peidetud tegelikku olemust. Osho ütleb: „Me taandame kõik küsimusele „kuidas”. Igal pool maailmas käib üks suur „kuidas” ning igaühest, eriti tänapäeva moodsast inimesest on saanud „kuidas”-inimene: kuidas teha seda, kuidas teha toda, kuidas saada rikkaks, kuidas saada edukaks, kuidas mõjutada inimesi ja võita sõpru, kuidas mediteerida, isegi kuidas armastada. See päev pole enam kaugel, kui keegi lollpea küsib, kuidas hingata. Kuidas-küsimus pole üldse mingi küsimus. Ära taanda elu tehnikale. Tehnikale taandatud elust kaob rõõmu maitse.” Siit raamatust leiad mõtteid, mille abil jõuda enda ja oma sisemaailma intuitiivsele tajumisele. Mõned neist mõtetest võivad su rahu rikkuda ja minna vastamisi kõigega, mida varem enda arvates teadsid. Teised võivad täita su vapustava äratundmisega, väljendades tõde nii, et äkki tunned – sa oled seda alati teadnud. On, nagu on, lase end lõdvaks … anna sellel aega selgineda, ja jälgi. Tule selle juurde ikka ja jälle tagasi – ja varsti leiad, et ridade vahele kasvavad uued mõistmistasandid, sest sa jõuad üha lähemale oma tõelisele olemusele. Ei, see pole „kuidas”-raamat. See on lamp, mida võid kasutada – olenemata sellest, kes sa oled –, et valgustada oma unikaalse isiksuse varjatud nurki. 1. PEATÜKK mis on emotsioonid? Mis muud on su mõtted kui vaid virvendus järvepinnal? Mis on su emotsioonid, su tujud, su tundmused? Mis on kogu su meel – vaid segadus Selle segaduse tõttu ei näe sa oma loomust Pidevalt jääd sa endast ilma Sa kohtad maailmas kõiki, aga mitte kunagi ennast Sa oled vihane, kuid ei saa igavesti vihaseks jääda. Isegi kõige vihasem inimene naerab vahel, ta peab seda tegema. Viha ei saa olla pidev seisund. Isegi kõige kurvem inimene naeratab ja isegi see, kes pidevalt naerab, vahel nutab ja nuuksub ja ta silmist voolavad pisarad. Emotsioonid ei saa olla pidevalt kestvad. Seepärast nimetataksegi neid „emotsioonideks”! See tuleb sõnast motion[1 - ingl motion – liikumine; ld emovere – esile kutsuma, erutama], liikumine. Need liiguvad, järelikult on emotsioonid. Su emotsioonid muutuvad pidevalt. Sel hetkel oled sa kurb, tol hetkel oled sa õnnelik, sel hetkel oled sa vihane, tol hetkel oled sa väga kaastundlik; sel hetkel oled sa armastav, järgmisel hetkel tulvil vihkamist; see hommik oli ilus, see õhtu on inetu. Nii see jätkub. Laialdaselt on levinud arvamus, et selliste emotsioonide, nagu armastus või viha või vaen, allikas on süda. Nii nagu meel on kontseptuaalsete mõtete allikas, on süda kõige selle allikas, mis on emotsionaalne ja tundeline. Selline on üldine suhtumine. Me oleme traditsiooniliselt eristanud, et kujutlused, tunded, emotsioonid ja tundmused on pärit südamest. Aga su süda on lihtsalt üks pumbasüsteem. Kõik, mida mõtled, kujutled või tunned, on koondatud meelde. Su meelel on seitsesada keskpunkti ja need kontrollivad kõike. Kui selline inimene nagu Buddha räägib „südamest”, siis mõtleb ta su olemise keskpunkti. Ta mõistab seda nii, et su armastus, su viha, kõik tärkab su meelest. Ja minu arvates suhtub ta sellesse täiesti teaduslikult ning kõik psühholoogid nõustuvad minuga. Sa võid ise katsetada. Sa näed, kus su viha tärkab – meeles; kus su emotsioonid tärkavad – meeles. Meel on suur. See hõlmab kontseptuaalset mõtlemist, see hõlmab su emotsionaalseid mustreid, su tundmusi. Tuleb aru saada: emotsioonid on su peas! Aga teadvus pole su peas. Tegelikult on pea su teadvuses! Teadvus on tohutu, lõpmatu. Emotsioonid, soovid, ambitsioonid on su peas – nad kuivavad ära. Kuid isegi kui su pea on õlgadelt maha kukkunud ja maa sisse kadunud, ei kao su teadvus. Sina ei sisalda teadvust, vaid teadvus sisaldab sind – see on suurem kui sina. See on täiesti tõsi. Su emotsioonid, su tundmused, su mõtted – kõik su meeles – on pärit väljastpoolt, manipuleeritud väljastpoolt. Teadus on seda selgelt seletanud. Aga kui teaduslikud uuringud kõrvale jätta, on müstikud tuhandeid aastaid rääkinud täpselt sedasama – et kõik see, millega su meel on täidetud, ei ole üldse sina ise, sina oled neist väljaspool. Sa samastad end nendega ja see on ainus patt. Meel on see, mis mõtleb, ja süda on sellesama meele teine osa, mis tunneb. Tundmine ja mõtlemine, mõtted ja emotsioonid … aga vaatlemine on neist mõlemast eraldi. Kui sa mõtled, siis vaatleja vaatleb … Möödub mingi mõte või tunned end vihasena – vaatleja vaatleb ikka. Mingi emotsioon läheb mööda, just nagu lähevad pilved, ja sa näed neid. Sa pole hea ega halb. Sa pole meeldiv ega ebameeldiv. Sa pole mõte ega emotsioonid. Sa pole meel ega süda. Armastus ajab alati närvi Sellel on omad põhjused, miks armastus närvi ajab. See tuleb alateadvusest, aga kõik su võimekus asub teadvuses, kõik su oskused, kõik su teadmised on teadvuses. Armastus tuleb alateadvusest ja sa ei tea, kuidas sellega hakkama saada, mida sellega peale hakata, ja see on liig mis liig. Alateadvus on üheksa korda suurem kui teadvus, niisiis, mis alateadvusest ka ei tuleks, see matab meid enda alla. Seetõttu kardavadki inimesed emotsioone, tundeid. Nad hoiavad neid tagasi, nad kardavad, et need tekitavad kaose. Tekitavad küll, aga kaos on kaunis! Kord on vajalik, aga ka kaos on vajalik. Kui kord on vajalik, siis kasuta korda, kasuta teadvust; kui kaos on vajalik, siis kasuta alateadvust ja jäta kaos rahule. Terviklik inimene, täielik inimene on see, kes on võimeline kasutama mõlemat, kes ei luba teadvusel alateadvust segada või alateadvusel teadvust segada. Me usume ellu kogu selle terviklikkuses: päevadesse ja öödesse, päikesesse ja pilvisusse. Me usume, et võime kõike elus nautida. Sul läheb vaja pisut rohkem teadlikkust, pead rohkem teadvustama, mis toimub. Sa pole enda mõistus, sa pole enda keha. Kusagil su sees on vaatleja, kes aina vaatleb meelt, emotsioone, füsioloogilisi reaktsioone. See vaatleja oled sina. See vaatleja on võimeline nautima kõike, kui koondud keskme ümber. Su meel tunneb kurbust, kannatusi; see tunneb igasuguseid emotsioone, kiindumusi, soove ja igatsusi, aga see kõik on meele projektsioon. Meele taga on su tõeline mina, kes pole kunagi kuhugi läinud. Ta on alati kohal. Ära anna hinnangut! Kui oled vihane, siis ole vihane – ja ära anna hinnangut, et miski on hea või halb. Negatiivsetel ja positiivsetel emotsioonidel on vahe: kui saad teadlikuks teatud emotsioonist ja see kaob, siis on tegemist negatiivse emotsiooniga. Aga kui emotsioonist teadlikuks saades sa muutud selleks emotsiooniks, kui see emotsioon seejärel levib ja saab su olemuseks, siis on emotsioon positiivne. Teadlikkus toimib kummalgi puhul erinevalt. Kui emotsioon on mürgine, siis tunned pärast teadlikustamist kergendust. Kui see on hea, õnnistav, ekstaatiline, siis saad sellega üheks. Teadlikkus süvendab seda. Minu kriteeriumiks on, et kui teadlikustamine midagi süvendab, siis järelikult on tegemist hea emotsiooniga. Kui miski tänu teadlikustamisele lõpeb, on tegemist halva emotsiooniga. See, mis ei saa teadlikkuses püsima jääda, on patt, ja see, mis teadlikkuses kasvab, on voorus. Voorus ja patt pole ühiskondlikud kontseptsioonid, vaid sisemine mõistmine. Ma räägin, et isegi negatiivsed emotsioonid on head, kui need on tõelised, ja kui need on tõelised, siis tõelisuse tõttu need järk-järgult muutuvad. Need muutuvad üha positiivsemaks ja tuleb hetk, kui kogu positiivsus ja negatiivsus kaovad. Lihtsalt jää ehedaks: sa ei tea, mis on hea ja mis on halb, sa ei tea, mis on positiivne ja mis on negatiivne. Sa oled lihtsalt ehe. See ehedus laseb sul pilku heita tegelikkusele. Ainult tõeline võib tunda tõelist, tõde võib tunda tõde, ehe võib tunda ehedat su ümber. 2. PEATÜKK emotsioonid ja sentimentaalsus Emotsioon on puhtus, sentimentaalsus on trikk. Sa oled selle triki ära õppinud. Naine teab, et kui ta nutma hakkab, on ta võidumees. Vahel ei tule nutt kuidagi, sest nutmist ei saa kergesti esile kutsuda. Aga ta püüab nutta, teeb näitemängu, teeskleb. Need pisarad on võltsid. Isegi kui need silmist voolavad, on need võltsid – sest need ei tule ise, vaid on esile kutsutud. Sentimentaalsus on tehtud, kavalalt manipuleeritud emotsioon. Ratsionaalsus on üks asi, ratsionaliseerimine on mõtlemisega manipuleerimine, just nagu sentimentaalsus on emotsiooniga manipuleerimine. Kui oled ratsionaalne, tõeliselt ratsionaalne, saab sinust teadlane. Kui oled tõeliselt emotsionaalne, saab sinust poeet. Need mõlemad on ilusad. Aga ikkagi, tõeline dialoog ratsionaalse inimese ja emotsionaalse inimese vahel pole mitte ainult võimalik, vaid ka lihtne. Ratsionaliseerides ja sentimentaalselt on see väga raske, aga mõistuse ja emotsiooniga pole üldse nii raske. Ehkki on raskusi, on selles ka kaastunne ja pingutus teineteise mõistmise nimel. Paljud inimesed arvavad, et sentimentaalsus on hingelisus. Aga emotsioonid on sama mõistuspärased kui mõtted ja see, mida sa nimetad südameks, on sama palju su peas nagu su pea ise. Sa võid väga kergesti emotsionaalseks muutuda. Sa võid nutta ja halada ja pisarad võivad voolata, suured pisarad nagu pärlid – aga selles pole midagi hingelist. Pisarad on sama füüsilised kui kõik muudki asjad. Silmad on osa kehast ning emotsioonid on füüsilise energia häire. Sa võid nutta ja halada – muidugi tunned pärast enda tühjaks nutmist kergendust ja pingelangust. Sa tunned kergendust. Kõik naised maailmas teavad seda. Nad teavad hästi, et see aitab. Nad nutavad ja halavad ja tunnevad siis kergendust. See on katarsis, aga midagi hingelist selles pole. Kuid inimesed eksivad – nende asjade kohta, mis pole hingelised, mõtlevad nad ikka, et on. Allasurumine ja enesekontroll Sa ei näe kunagi loomi sõtta minemas. Muidugi võitlevad nad vahel, aga need on isiklikud võitlused – mitte maailmasõjad, kus kõik ida varesed võitlevad kõigi lääne varestega, või kõik India koerad võitlevad kõigi Pakistani koertega. Sellist asja pole olemas. Koerad pole nii rumalad ja varesed ka mitte. Jah, vahel nad võitlevad, ja selles pole midagi hullu. Kui nende vabadus on ohus, siis nad võitlevad, aga see võitlus on isiklik. See pole maailmasõda. Aga mida teie olete teinud? Te olete inimkonna alla surunud ja pole lasknud inimestel vahel vihane olla – ehkki see on loomulik. Selle lõpptulemuseks on, et inimene muudkui kogub oma viha, surub oma viha alla, ja siis ühel päeval on keegi mürki nii täis, et see plahvatab maailmasõjana. Maailmasõda on vaja iga kümne aasta tagant. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/bhagavan-radzhnish-osho/osho-emotsioonid/?lfrom=390579938) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом. notes 1 ingl motion – liikumine; ld emovere – esile kutsuma, erutama