Сетевая библиотекаСетевая библиотека
Rebane David Herbert Lawrence Kui Henry pole ettevaatlik, teeb naine ta lolliks oma metsikute, sardooniliste naljadega ja ajab ta farmist ja oma peast igaveseks välja. Ta peab olema ettevaatlik. Ta peab naise kinni püüdma, nagu püütakse hirve või metskurvitsat, kui jahile minnakse. Pole kasu metsa minemisest ja hirvele ütlemisest: "Palun lange mu püssi ees." ei, see on aeglane, õrn lahing. David Herbert Richards Lawrence Rebane The Fox D. H. Lawrence Tõlge eesti keelde © Eva Luts Toimetaja Leiger Luts Kirjastus Fantaasia ISBN 9985-9481-9-X eISBN 978-9949-459-42-1 Digiteerinud Eesti Digiraamatute Keskus 2010 Kaht tüdrukut, Banfordi ja Marchi, tunti tavaliselt nende perekonnanimesid pidi. Nad pidasid kahepeale farmi, kavatsedes selle täiesti ise üles töötada, see tähendab, nad pidid kasvatama kanu, teenima elatist kodulindudega ja pidama sellele lisaks lehma ning üht või kaht mullikat. Kahjuks ei läinud nende asjad hästi. Banford oli väike, prillidega kõhn õrn olend. Tema oli siiski põhiline investeerija, sest Marchil oli väga vähe raha või polnud seda üldse. Banfordi isa, kes oli Islingtonis kaupmees, andis tütrele stardiraha, et too saaks farmis tervist parandada, sest isa armastas teda ja tema arust ei hakanud tütar veel abielluma. March oli talupoeglikum. Ta oli õppinud Islingtoni õhtukoolis puu- ja laudsepatöid. Ta võis olla mees omal kohal. Lisaks elas Banfordi vanaisa alguses koos nendega. Tema oli olnud farmer. Kuid õnnetuseks suri vana mees, olles olnud Bailey farmis vaid aasta. Siis jäid kaks tüdrukut üksinda. Kumbki neist polnud verinoor, see tähendab, nad olid peaaegu kolmekümnesed. Kuid kindlasti polnud nad vanad. Nad alustasid üsna vapralt oma ettevõtmisega. Neil oli palju kanu, musti leghorne ja valgeid leghorne, plaimouthe ja viandotte, samuti ka mõned pardid ja kaks mullikat tarandikus. Õnnetuseks keeldus üks mullikas täielikult püsimast Bailey farmi läheduses. Ei lugenud, kui palju tegi March aedu, mullikas oli väljas põlismetsas või kuritarvitamas naaberkarjamaad, ning March ja Banford ajasid teda taga suurema kiiruse kui eduga. Seepärast müüsid nad mullika meeleheitel maha. Kuid just enne, kui teine lehm ootas oma esimest vasikat, suri vana mees, ning tüdrukud, kartes lähenevat sündmust, müüsid looma paanikas maha ja piirdusid vaid kanade ja partidega. Hoolimata väikesest meelehärmist tundsid nad kergendust, et karja rohkem polnud. Elu polnud mõeldud vaid orjatööks. Mõlemad tüdrukud nõustusid sellega. Ka kodulindudega oli küllalt jändamist. March oli välja kuuri üles pannud tööpingi. Seal ta töötas, tehes pütte ja uksi ja teisi asjandusi. Kodulinnud majutati suuremasse hoonesse, mis oli kunagi olnud kuur ja laut. Lindudel oli ilus kodu ning nad oleksid pidanud olema täiesti rahul. Tõesti, neil paistis hästi minevat. Kuid tüdrukud olid tüdinud nende kummalistest haigustest, rangest eluviisist ja nende keeldumisest, põikpäisest keeldumisest mune muneda. March tegi enamiku õuetöödest. Kui ta oli väljas tööd tegemas, oma sääremähistes ja põlvpükstes, vööga mantlis ja suures mütsis, paistis ta peaaegu mingi graatsilise, vaba kehahoiuga noormehena, sest ta õlad olid sirged ja liigutused kerged ning kindlad, isegi väikese ükskõiksuse või irooniavarjundiga. Kuid ta nägu polnud mehe oma, kindlasti mitte. Neiu tumedate lokkis juuste salgud lendlesid ta ümber, kui ta kummardus, ta silmad olid suured ja pärani ja tumedad, kui ta jälle üles vaatas, kummalised, ehmunud, arglikud ja sardoonilised ühekorraga. Ka tema suu oli kokku surutud, peaaegu nagu valu ja iroonia tõttu. Temas oli midagi kummalist ja seletamatut. Ta võis kanda oma raskuse ühele jalale, vaadates kodulinde paterdamas koduõuel künkanõlval ebameeldivas paksus mudas ja kutsudes oma lemmikut valget kana, kes hüüde peale tema juurde tuli. Kuid Marchi suurtes, tumedates silmades oli peaaegu satiiriline helk, kui ta vaatas oma kolmevarbalist karja padistamas oma pilgu all, ning ta hääles oli samasugune pisut ohtlik satiir, kui ta rääkis oma lemmiku Patty’ga, kes toksis sõbralikkuse märgiks Marchi saabast. Kodulindudega Bailey farmis asi ei edenenud, hoolimata kõigest, mis March nende heaks tegi. Kui ta pakkus neile hommikul sooja toitu, nagu nõuti, märkas ta, et see muutis nad tundideks rasketeks ja uimasteks. Ta teadis juba, et nad nõjatuvad kuuripostide vastu oma loius seedeprotsessis. Ja ta teadis päris hästi, et nad peaksid elavalt ringi siblima ja tuhnima, et sellest midagi välja tuleks. Seepärast otsustas ta anda neile õhtuks sooja sööki ja lasta neil magama jääda. Mida ta ka tegi. Kuid mingit vahet polnud. Sõjaaeg oli väga ebasoodne kanakasvatuseks. Toitu sai harva ja see oli halb. Ja kui Päevavalguse Säästmise Seadus vastu võeti, keeldusid linnud kangekaelselt magama minemast, nagu tavaliselt, kell üheksa suveaja järgi. See oli tõesti hilja, sest enne rahu ei saanud, kui nad olid vait ja magasid. Nüüd kõndisid nad lõbusalt ringi, oma kuuri poole pilkugi heitmata, kuni kella kümneni või veel kauem. Nii Banford kui March ei uskunud, et elatakse vaid töötamiseks. Nad tahtsid lugeda või käia õhtuti jalgrattaga sõitmas, või ehk soovis March maalida portselanile kõverjoonelisi luiki, rohelise tagapõhjaga, või teha suurepäraseid kardinaid viimistletud tubase tööga. Sest ta oli kummaliste tujude ja rahuldamata kalduvustega olend. Kuid kõigest sellest hoidsid teda eemal rumalad kanad. Üks häda oli teistest suurem. Bailey farm oli väikene, vana puukuuri ja madalaviilulise elumajaga, asudes vaid ühe põllusiilu kaugusel metsaservast. Sõja ajal oli rebane deemoniks. Ta kandis kanu minema otse Marchi ja Banfordi nina all. Banford ehmus ja vahtis teda läbi oma suurte prillide suurisilmi, kui veel üks kaagutus ja rabistamine tema selja pöörates aset leidis. Liiga hilja! Veel üks valge leghorn oli läinud. See ajas meeleheitele. Nad tegid, mis suutsid, et seda vältida. Kui lubati rebaseid tulistada, pidasid nad püssidega vahti, mõlemad, vabadel tundidel. Kuid sellest polnud kasu. Rebane oli nende jaoks liiga kiire. Nii möödus veel üks aasta ja teinegi, ja nad elasid oma kahjumist, nagu Banford ütles. Nad lahkusid üheks suveks oma farmimajast ja elasid raudteevagunis, mis oli jäetud välimajaks põlluserva maha. See lõbustas neid ja aitas majanduslikult. Ikkagi paistsid asjad ebameeldivad. Kuigi nad olid tavaliselt parimad sõbrad, sest Banford, kuigi närviline ja tundlik, oli soe, lahke hing, ja Marchis, kuigi iseenesest nii tabamatus ja hajameelses, oli teatud suuremeelsust, siiski kaldusid nad pika omavaheloleku tõttu teineteise vastu pisut pahased olema, üksteisest väsima. March pidi tegema neli viiendikku töödest, ning kuigi tal polnud midagi selle vastu, ei paistnud puhkust tulevat, ning see pani ta silmad vahel kummaliselt välkuma. Siis võis Banford, tundes end närvilisemalt kui kunagi varem, muutuda ükskõikseks, ja March võis temaga teravalt rääkida. Kuude möödudes paistsid nad kuidagi taganevat, lootust kaotavat. Nemad üksi põllul metsa keskel, lai maailm sirutumas õõnsa ja ähmasena ümarate Valge Hobuse küngasteni seal kaugel, nad paistsid elavat liiga omaette. Keegi ei paistnud neid julgustavat - ja lootust polnud. Rebane vihastas tõesti neid mõlemaid. Niipea, kui nad olid linnud välja lasknud, varajasel suvehommikul, pidid nad võtma oma püssid ja valvele asuma, ja niipea, kui õhtu hakkas küpsema, pidid nad jälle minema. Ja see loom oli nii kaval. Ta lipsas ringi sügavas rohus; teda oli sama raske märgata kui madu. Ja ta paistis tahtvat tüdrukuid ninapidi vedada. Kord või kaks oli March märganud ta valget sabaotsa või tema punakat varju sügavas rohus ning ta oli tulistanud. Kuid loom ei hoolinud sellest. Ühel õhtul seisis March, selg päikeseloojangu poole, püss käe all, juuksed mütsi alla lükatud. Ta pooleldi vaatas, pooleldi mõtiskles. See oli ta tavaline olek. Tüdruku silmad olid teravad ja tähelepanelikud, kuid ta sisemus ei märganud, mis ta nägi. Ta langes sageli sellesse kummalisse, süvenenud olekusse, suu üsna kokku pigistatud. Polnud aru saada, kas ta mõistis, et oli seal, või mitte. Puud metsaserval olid täisvalguses tumepruunid ja rohekad, sest oli augusti lõpp. Tagapool särasid õhus mändide paljad vasesarnased tüved ja oksad. Lähemal helkis niitmata rohi oma pikkade pruunikate kõrtega päikese käes. Linnud olid ümberringi - pardid ujusid tiigis mändide all. March vaatas seda, nägi seda kõike ega näinud ka. Ta kuulis, kuidas Banford rääkis eemal lindudega - ega kuulnud ka. Millest ta mõtles? Taevas teab. Ta teadvus oli, nagu sageli ikka, unelmais. Ta langetas pilgu ja nägi äkki rebast. Too vaatas üles tema poole. Naise lõug oli alla surutud ja rebase pilk üles suunatud. Nende pilgud kohtusid. Ja rebane tundis tüdrukut. Too oli tummaks löödud - ta teadis, et rebane tunneb teda. Nii vaatas loom tüdruku silmadesse ja tolle mõtted läksid segi. Loom tundis teda, ta ei kartnud. March võitles, segaduses tuli ta mõistusele ja nägi looma lahkumas, aeglaste hüpetega üle mõne langenud oksa, aeglaste, häbematute hüpetega. Siis vaatas rebane üle õla ja jooksis sujuvalt minema. March nägi tema saba, mis oli sile nagu sulg, ta nägi looma valgeid taguotsakarvu vilkumas. Ja rebane oli läinud, pehmelt, vaikselt nagu tuul. Tüdruk tõstis püssi õla juurde, kuid siis prunditas suud, teades, et oleks rumalus teeselda tulistamist. Seepärast hakkas ta aeglaselt rebasele järele minema, samas suunas, aeglaselt, visalt. Ta lootis rebast leida. Südames oli ta otsustanud rebase leida. Mida ta pidi tegema, kui looma uuesti näeb, ei suutnud ta välja mõelda. Kuid tüdruk oli otsustanud ta leida. Seepärast kõndis ta hajameelselt piki metsaserva, suurte, elavate, tumedate silmadega ja kerge punaga põskedel. Ta ei mõtelnud. Kummalises hajameelsuses kõndis ta sinna-tänna. Viimaks taipas ta, et Banford hüüab teda. Ta koondas pingutades tähelepanu ja tõi vastuseks kuuldavale mingi kileda hüüde. Siis hakkas ta kodu poole astuma. Punane päike laskus, kanad pagesid õrre poole. Ta vaatas neid, valgeid olendeid, musti olendeid kuuri kogunemas. Ta vaatas neid lummatult, neid nägemata. Kuid ta masinlik mõistus ütles talle, mil oli aeg ust sulgeda. Ta läks sisse õhtust sööma, mis Banford oli lauale pannud. Banford lobises lõbusalt. March paistis kuulavat, oma kaugel, mehelikul viisil. Aeg-ajalt vastas ta mõne sõna. Kuid kogu aeg oli ta nagu tummaks löödud. Ja niipea, kui õhtusöök oli möödas, tõusis ta jälle, et välja minna, ütlemata, miks. Ta võttis jälle oma püssi ja läks rebast otsima. Sest loom oli talle otsa vaadanud ja ta teadev pilk paistis olevat tunginud tüdruku ajju. Mitte et March oleks temast nii palju mõelnud; ta oli temast lummatud. Ta nägi rebase salapärast, kavalat, häbitut silma temasse vaatamas, teda tundmas. Ta tunnetas, et loom on nähtamatult tema vaimu isand. Ta mäletas, kuidas rebane langetas lõua, kui ta üles vaatas, ta nägi tema koonu, kuldpruuni ja hallikasvalget. Ja jälle nägi ta rebast üle õla tema poole vaatamas, poolkutsuvalt, poolpõlglikult ja kavalalt. Nii läks March, suured ehmunud silmad helkimas, püss käe all, metsaserva poole. Vahepeal saabus öö ja suur kuu tõusis mändide kohale. Ja jälle kutsus teda Banford. Siis läks ta sisse. Ta oli vaikne ja tegevuses. Ta uuris oma püssi ja puhastas seda, mõtiskledes hajameelselt lambivalgel. Siis läks ta jälle välja, suure kuu alla, et näha, kas kõik on korras. Kui ta nägi mändide tumedaid latvu veripunase taeva taustal, põksus ta süda jälle rebasele, rebasele. Ta tahtis loomale järgneda, oma püssiga. Läks paar päeva, enne kui ta rääkis loost Banfordile. Äkki ühel õhtul ütles ta: “Laupäeva õhtul nägin otse oma jalge ees rebast.” “Kus?” küsis Banford oma prillide taga silmi avades. “Kui ma seisin just järve kaldal.” “Kas sa tulistasid?” hüüdis Banford. “Ei, ei tulistanud.” “Miks mitte?” “Noh, arvan, et olin liiga üllatunud.” March oli alati rääkinud niisugusel vanal, aeglasel, lakoonilisel viisil. Banford uuris oma sõpra mõne hetke. “Sa nägid teda?” hüüdis ta. “Oh jah! Ta vaatas minu poole, täiesti rahulikult.” “No tõesti,” hüüdis Banford, ”otse näkku! Nad ei karda meid, Nellie.” “Oh ei,” ütles March. “Kahju, et sa ei tulistanud teda,” ütles Banford. “Kas pole kahju! Olen otsinud teda sellest ajast peale. Kuid ma ei usu, et ta jälle nii lähedale tuleb.” ”Mina ka mitte,” ütles Banford. Ja ta unustas selle, välja arvatud, et oli eriti põlglik kerjuse jultumuse üle. Ka March ei teadnud end rebasele mõtlevat. Aga kui ta langes oma poolunelmaisse, kui ta oli pooleldi kütkestatud ja pooleldi mõistuslikult teadlik, mis kujutluspilte ta nägi, siis oli see rebane, kes kuidagi valitses ta alateadvust, valitses ta mõtete tühje pooli. Ja nii kestis nädalaid ja kuid. Polnud tähtis, kas ta ronis puu otsa õunte järele või peksis alla viimseid kreeke või oli kaevamas kraavi parditiigi juurest või koristamas kanalat, kui ta oli lõpetanud või end sirgu ajanud ja lükanud juuksesalgud laubalt tagasi ja prunditanud jälle huuli kummalisel krussis kombel, väga palju vanemal viisil kui tema aastaile kohane, siis meenus talle kindlasti rebase vana nõidus, nagu siis, kui loom teda vaatas. Ja tüdrukule tundus, nagu võiks ta sel ajal rebase lõhnagi tunda. Ja see juhtus alati ootamatult, just siis, kui ta magama läks või valas teekannu vett, et teha teed - see oli rebane, kes tuli talle peale nagu nõidus. Nii möödusid kuud. Ta otsis rebast ikka veel alateadlikult, kui metsa poole läks. Loom oli ta vaimu tugevalt mõjutanud, tekitanud niisuguse pidevalt ilmneva oleku, mitte püsiva, kuid alati jälle tagasituleva. Ta ei teadnud, mida ta tundis või mõtles, ainult tundis, nagu vaataks rebane teda veel kord. Kuud möödusid, tulid pimedad õhtud, raske, pime november, kui March käis ringi oma kõrgetes saabastes, pahkluuni mudas, kui õhtu hakkas saabuma kell neli ja päev ei koitnud kunagi piisavalt valgelt. Mõlemad tüdrukud kartsid neid aegu. Nad kartsid peaaegu pidevat pimedust, mis sulges nad üksildasse väikesesse farmi metsa lähedal. Banford kartis füüsiliselt. Ta kartis hulkureid, seda, et keegi tuleb lähedusse luusima. March mitte nii väga ei kartnud, kui tundis end ebamugavalt ja häiritult. Ta tunnetas ebamugavust ja süngust terves oma kehas. Tavaliselt jõid kaks tüdrukut teed elutoas. March süütas hämaruses tule ja pani kaminasse halud, mis ta oli päeva jooksul raiunud ja saaginud. Siis seisis ees pikk õhtu, pime, vettinud, kottpimedusega väljas, üksildane ja üsna rõhutud seespool, pisut masendav. March oli vaikimisega rahul, kuid Banford ei suutnud vakka püsida. Kuulata vaid tuult männipuudes või vee tilkumist oli tema jaoks liig. Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/devid-gerbert-lourens/rebane/?lfrom=334617187) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
КУПИТЬ И СКАЧАТЬ ЗА: 277.73 руб.