Сетевая библиотекаСетевая библиотека
Sune Jüri V. Grauberg Sune on ebatavaline tüdruk ja seda mitte paljalt tumeda nahavärvi tõttu ja selle pärast, et ema ta lastekodu kasvatada jättis. Ta on tüdruk, kes väljub võitjana hirmudeemonite vastasest võitlusest. Ta on tüdruk, kel jagub kindlat meelt ja otsustavust ja kelle hoolivus, soojus ja tarkus sulatavad ka talupidaja Jarmo südame. Tee õnnele pole lihtne. Jarmol tuleb õpetada Sunet tulistama, nad saavad hakkama jälitajatega, on sunnitud tegelema vodooga, lahendavad kooselu probleemi, kuid üheskoos on nad õnnelikud ja võitmatud. Jüri v. Grauberg S U N E Kaanekujundaja SIIRI KASK ISBN 978-9949-88-475-9 (trükis) Auratrükk aura@aura.ee ISBN 978-9949-01-042-4 (epub) I peatükk Jarmo kihutas oma musta BMW-ga linnast kodu poole. Ta oli teinud järjekordse hüppe linna, lõbumajja ning nüüd, tagasi sõites, ootasid teda ees kodutalu, ketti pandud karvane koer, poolteistsada lammast ning marjaaia ääres, sauna kõrval, parajalt suur tiik koos karpkaladega. Marjaaias ootas meest ka kümmekond mesitaru, kus kahjuks vaid pooltes tegutsesid mesilinnud. Talv oli tema mesilastega üsnagi karmilt ringi käinud ja suvi polnud veel niipalju edenenud, et võinuks mõnes tarus uut ema oodata. Abieluvoodis ei oodanud aga meest keegi. Tema voodi oli tühi juba sellest ajast, kui linnatüdrukust abikaasa, Kristel, leidis endale Facebooc'ist soomlasest kallima, ühel päeval oma asjad kokku pakkis ning minema sõitis. Sõitis ära just siis, kui Jarmo oli koos naabrimehega, kes ka mesilinde kasvatas, Tallinna Lillepaviljonis meetooteid müümas. Ja ei osanud Jarmo siis veel arvatagi, et tema naine sõitis laevaga Lillepaviljoni lähedalt mööda ja otse Soome poole. Ühe-otsa- piletiga. Kui mees õhtul koju jõudis, leidis ta köögilaualt ootamatu sõnumi Kristelilt, kus oli kirjas, et temal on villand pidevast lambahaisust ja tema läheb nüüd vabasse maailma värsket õhku hingama. Igaveseks. Sellest oli juba ligi neli aastat mööda läinud. Alguses lootis Jarmo, et Kristel tegi ehk niisama nalja ning tuleb koju tagasi ja ta oleks võtnudki, sest kes see siis ei eksi. Eksimine olevatki ju inimlik. Ja värsket õhku oli siingi küllaga ning lamba haisu võis tunda vaid karjakoplites ja laudas. Ei mujal. Ta isegi ootas mõnda aega oma kaugele eksinud naist aga mida aeg edasi, seda rohkem Kristeli jäljed talus kustusid ja lõpuks hoopistükkis kadusid. Ja kadusid siis, kui Jarmo ühel päeval juhuslikult teada sai, et Kristel tõesti elab ja ka juba töötab Soomes ning ei mõtlegi enam Eestisse tulla. Sel päeval kustus ka Jarmo lootus. Mees oli saatuse poolt ennegi nahutada saanud. Alles see oli, nii viis-kuus aastat tagasi, kui ta ühel talvel mattis kiriku lähedale surnuaeda liiklusõnnetusse sattunud vanemad. Nii ema kui isa ning paar kuud hiljem ka ainsa venna. Kui Jarmo vanemate eluküünla kustutas roolijoodiku karm käsi, siis venna käsi ei värisenud iseenda elule otsa peale tegemisel. Algul kannatas küll viinapudelit tõsta, aga pärast seda ei kannatanud enam autot teel pidada. Ja jälle oli üks teeäärne puu vales kohas kasvama hakanud ning ajapikku nii tugevaks sirgunud, et metallist sõiduauto end tema vastu päris lömmi sõitis. Puul tuli vaid kooretükk tüve küljest lahti ja jäi tükiks ajaks puu külge ripakile. Ühe talvega võttis viinakurat talu inimestest peaaegu tühjaks. Jäi vaid Kristel. Ja hea, et jäi, sest Jarmole mõjus nii vanemate kui venna surm üpris rusuvalt. Läks mitu kuud kuniks mees end jälle leidis ning elurõõm tagasi tuli. Kohus halastas tema vanemad tapnud autojuhile ja see pääses millegipärast vaid tingimisi karistusega. Jarmo pidas juba plaani omakohtu korras mõrvarit karistada, aga Kristel laitis selle mõtte karmilt maha. „Kui sina ei suuda oma ema ja isa mõrvarile halastada, siis ole mees ja halasta vähemalt tema väikestele lastele. Kes neid siis kasvatab kui sa nende isa maha lööd?“ „Minu vanemad hukkusid, ilma, et neile keegi oleks halastanud, aga mina pean mõrvarile halastama?“ „Jah! Ja halastama just tema laste pärast!“ Lastele jäi nende isa alles. Jarmo püüdis olla halastaja Samaariamees. Olgugi, et vahetevahel hinges kripeldas, kui ta sellele mõtles. Ja nüüd too, kes kutsus meest halastusele, oli ise halastuse ammuilma unustanud ning sõitnud parematele jahimaadele. Soome. Jarmo keeras autoga suurelt teelt ära ja silmas õhtuvidevikus tee ääres kükitavat olevust, kes autotuledesse sattudes kibekähku püsti kargas ning metsa poole liipas. „Kes see seal oli? Kits?“ ehmus mees, aga kuna minema liibanud olevus siiski kuidagi metskitse kuju välja ei andnud, haaras ta kaenla all olevast kabuurist püstoli ja jooksis puude vahele kadunud kogule järele. Oli vaja selgeks teha, kes passis pimedal ajal tema kodutee ääres ja milleks. Õige pea silmaski ta kedagi, kes kui tont, end põõsa taga varjas. Paari hüppega oli mees tondi käsivarres kinni. Jarmo suureks üllatuseks oli metskitseks peetud põgenejaks hoopis tumedanahaline, noor tüdruk. Paljajalu, nägu paiste pekstud, huuled kärnas ja silmaalused… Jah, tüdruku vasekarva nahal tundusid silmaalused päris võikad, peaaegu mustad. „Lase mind kohe lahti…“ vingus tüdruk ja seda sulaselges eesti keeles. „Pa-alu-un!“ „Kes sa selline oled ja mida sa siin metsas teed? Miks sa siin oled?“ imestas Jarmo. „Ma oleksin su äärepealt auto alla ajanud.“ „Jooksin ära….“ nuuksus tüdruk. „Lase mul minna!“ „Jooksid vangimajast ära?“ „Ei-iii!“ „Kust siis? Kodunt?“ Jarmole ei meenunud küll hetkel kusagil olema talu, kus niisuguse välimusega tüdruk elada võis. Temale, kui noorele mehele, oleks niisugune asi kindlasti silma jäänud. „Litsimajast!” „Mis? Kuidas… kuidas…“ jahmus mees. Tuli ju temagi alles ühest niisugusest asutusest. „Millisest litsimajast?“ „Kust mina tean! Ja mis see sinu asi on? Lase mind kohe lahti!“ „Läheme auto juurde ja räägi mulle, mis pull on,“ otsustas Jarmo. Ta vedas vastu puikleva tüdruku autosse ning tõukas esiistmele istuma. Tõmbas igaks juhuks traksid ka kohe peale, sest muidu paneb tüdruk veel enne jooksu, kui tema rooli taha jõuab ja aja siis poolpimedas metsas teist taga. „Lase mind parem kohe maha kui peksma ja vägistama tahad hakata,“ kiunus tüdruk. „Sul revolver olemas!“ „Ma pole mingi mõrtsukas…“ vastas mees püstolit kabuuri tagasi pannes ja uuris, „sa oled peksa saanud… Kes sind peksis ja mille eest? Räägi, kus sul valutab? Äkki on vaja sõita traumapunkti?“ „Ei sõida traumapunkti! Seal saavad nad mu kohe kätte,“ hakkas tüdruk vastu. „Kes?“ „Need kes mu joogi sisse solki panid ja hiljem litsimajja vedasid. Ja siis läbi peksid.“ „Kes need olid?“ „Ma ei tea! Ma ei tunne neist kedagi,“ vastas tüdruk ja turtsus, „mis sa küsid? Mis see sinu asi on? Lase mind parem maha ja ma saan vaevast lahti. Jumal ka ei aita mind!“ „Miks sa tahad, et ma su maha laseksin?“ „Parem on olla surnud kui litsina elada!“ „Võib-olla…“ venitas mees ja käivitas auto. Ta tuli ise ka just litsimajast ning see andis ainet mõtlemiseks. Näiteks kasvõi see, et miks sealsed tüdrukud litsideks hakkasid? Kas vabatahtlikult või hoiti neid surma ähvardusel paigal? „Kus see litsimaja asub, kust sa ära jooksid? „Ei tea. Kusagil mändide all.“ „Millal sa sealt ära jooksid ja kuidas?“ „Kaks meest peksid mind niikaua, kuni ma mõistuse kaotasin ja läksid siis minema. Kui ma jälle midagi taipama hakkasin, siis oli uks lukku pandud ja välja ei saanud,“ seletas tüdruk vaikselt nuuksudes. Tundus, et tal oli ükskõik, mis temast saab. Ta ei küsinud isegi kuhu Jarmo sõidab. Vaatas vaid ükskõikselt autotuledes välkuvaid teeäärseid puid. “Kui märkasin, et aken on natukene irvakil siis pugesin sealt vahelt välja. Ja kui jalad õues maha sain, panin otsejoones põõsaste vahelt metsa poole jooksu.“ „Kuhu poole sa jooksid ja kui kaua?“ „Ma ei tea kuhu poole ma jooksin. Tahtsin vaid kaugemale saada. Mingil ajal sattusin linnast välja viivale teele ja jooksin kuni jaksasin. Kui valgeks läks, siis läksin tee äärde peitu ja olin seal kuni pimedani ning siis hakkasin jälle jooksma.“ „Kaua sa siis niimoodi jooksid?“ „Teisel ööl tahtsin ka veel joosta, aga enam ei jaksanud ja keerasin suure tee pealt ära. Ja siis tulid sina,“ vastas tüdruk ja päris, „kes sa oled ja mida sa minust tahad? Ah, vahet pole… Peksa või surnuks, aga litsiks ma ei hakka!“ „Kuula nüüd! Sõidame minu talusse,“ vastas Jarmo rahulikult. „Seal pesed end puhtaks ning siis vaatame üle kõik su muhud ja sinikad. Katsume sind natukene tohterdada aga kui arsti peaks vaja minema, siis sõidame traumapunkti. Kui muud üle ei jää… Ja politseisse on ka vaja teatada.“ „Kui teatad politseisse, siis on need pätid, kes mind peksid, kohe mul jälle turjas kinni ja viivad litsimajja tagasi. Politseiga ei tohi sõnagi rääkida. Lase mind siis parem kohe maha!“ „Kust need pätid sinu elukoha teada saavad?“ „Politsei ütleb!“ „Ei ütle midagi,“ arvas Jarmo. „Pättidele antakse minu avaldus lugeda ja seal on ju kõik kirjas, nii minu nimi, isikukood kui elukoht.“ „Kust sa seda tead?“ imestas mees. „Paaril lastekodu poisil oli narkotsi ja politseiga tegemist ning pärast olid neil diilerid ukse taga…“ seletas tüdruk. „Diilerid said poiste aadressi teada vaid politseist, ei mujalt.“ Neiule mõjus vist lõpuks Jarmo rahulikkus, ta ei pidanud meest enam ohtlikuks. Nutu ja nuuksumise lõpetanud, istus ta rahulikult autoistmel. II peatükk Koer võttis tulijad sõbralikult haukudes vastu. Jooksis, ketiga traadi külge kinnitatult, rõõmsalt edasi tagasi ja hüples vahepeal üles-alla, aga autoni ta ei ulatunud. „Ära karda, ega ta ei hammusta ja niikuinii siiani ei ulatu.“ „Kas koer teab, et ta ei hammusta?“ küsis neiu kohe. „Teab, teab!“ kinnitas Jarmo ja nägi alles nüüd, et tüdruk oli paljajalu ning mõlemad jalatallad jätsid verised jäljed. „Jumal küll!“ Ta valis veidi kobades kähku välisukse koodi ning haaranud tüdruku sülle, astus esikusse. „Lase mind lahti, kohe…“ hakkas tüdruk rabelema. „Löö parem maha aga sinu litsiks ma ei hakka!“ Jarmo oli temast aga tüki tugevam ja neiu ei suutnud mehe sülest maha rabeleda. „Ära mässa ilmaaegu,“ rahustas ta teda. „Ma viin su teisele korrusele duširuumi. Seal saad end pesta. Niikuinii tahad ju pesta? Pärast vaatame, mis saab sinu jalgadega teha… Need on sul ju jumala verised ja teed veel põrandavaibale verejäljed peale. Sellepärast ma su sülle võtsingi.“ Duširuumis, nähes, et tüdruk ei kavatsegi kleiti seljast ära võtta, et pesema minna, tegi Jarmo selle asja ise üks-kaks-kolm ära. Neiu kattis näo kätega ja hakkas valjult ning lohutamatult ulguma. Tal polnudki rohkem midagi seljas. „Mis sa nüüd, mis sa nüüd…“ ehmus noormees. „Ma ei tee sulle ju midagi.“ Ta keeras dušivee lahti, reguleeris parajaks ning aitas tönniva tüdruku kabiini. „Pese ja ära lõuga. Šampooni pesemiseks ja ka švammi leiad siitsamast, kabiinist. Anna minna!“ Jarmo läks oma magamistuppa, mis oli sealsamas duširuumi kõrval ja otsis riidekapist pesu ning riideid, mis võisid tüdrukule sobida. Leidis paari sokke ja ühe lühikeste varrukatega heleda särgi ja lisaks ka veel venivad aluspüksid. „Ehk mahuvad jalga,“ arutles ta mõttes, sest tüdruku kopsakas tagumik oli talle tahestahtmata silma jäänud. Võttis siis riidepuult Kristeli hommikumantli, mille too maha oli unustanud või jätnud, kapiriiulilt suure saunalina ning läks ja piilus duširuumi ukse vahelt sisse. Tüdruk oli dušikabiinist välja tulnud ja istus sealsamas WC poti kaanel ning tukkus. Tema vasekarva ihul pärlendasid veepiisad. „Mis sa siis nii…“ kohmas mees. Katnud tüdruku õlad saunalinaga, tõmbas ta istuja püsti ning hakkas teda kuivatama. „Ära tee! Ma ei taha! Ma tahan magada…“ kiunus tüdruk, aga Jarmo ei jätnud enne järele, kui oli tüdruku ära kuivatanud ning võttis ta jälle sülle ja viis oma suurde, kaheinimese voodisse ning peitis teki alla. „Ära hakka mind siin ometi vägistama ja peksma! Jumal küll, miks sa mind ei aita?“ „Ole rahulik! Ma aitan ju… Midagi halba sinuga ei juhtu,“ rahustas ta neidu, „ja ma hakkan nüüd sinu jalataldu tohterdama. Palun ära hakka jälle lõugama!“ Jarmo tõi köögist medikamentide komplekti, mis tal seal igaks juhuks seinal rippus ja otsis ravimeid, millega saaks jalataldadel olevad haavandid puhastada ja sisse määrida ning tõmmanud voodi lähedal oleva tumba enda alla, istus sellele. „Kuidas sa niisuguste jalgadega küll joosta said?“ imestas ta ja tegi tüdruku jalataldadega mis vähegi sai ja oskas. Asjaga ühele poole saanud, oli ta päris kindel – jalatallad nägid igatahes palju paremad välja. Jarmo oli kunagi teinud läbi esmaabiandmise koolituse ja päris võhik ta sel alal polnud. Tüdruku silmnäoga ei osanud ta muud teha, kui pani paistetanud kohtadele lahjendatud viina kompressid ning lõhki pekstud huultele salvi, mis pidi haavad parandama. Igatahes niimoodi oli kirjas infolehel, mille ta ühe tuubi karbist leidis. Tohterdamisega ühele poole saanud, tõi ta köögist ühe banaani ja klaasitäie apelsinimahla, raputas tüdruku ärkvele ja pakkus juua. Mahl võeti heameelega vastu aga banaan mitte. „Ma pole ahv!“ „Jeevel küll,“ ehmus Jarmo. „Ega ma siis nüüd niimoodi mõelnud!“ Vastust ei tulnud. Tüdruk magas kui surnu. Noormees riietus lahti, puges samuti teki alla ja võttis tüdruku kaissu. Too ei teinud teadmagi. Ju ta siis oli niivõrd väsinud. Jarmole ei tulnud aga tükk aega und. Ta ei teadnud, mida leitud vasevärvi tüdrukuga peale hakata ja ei osanud arvata, kui palju too talle tõtt rääkis. Ainus, mis paistis tõsi olevat, oli see, et teda oli pekstud ning tüdruk oli paljajalu mööda karedat asfalti pika tee maha jooksnud. „Oh… hommik olevat õhtust targem…“ arvas mees ja võttis tüdruku tugevamini kaissu. Ta ei saanud salata, et see poleks talle meeldinud. III peatükk „Kas sa siga vägistasid mind öösel?“ oli tüdruku esimene küsimus, kui nad hommikul ärkasid. „Polnud mõtteski,“ turtsatas Jarmo. „Miks sa kogu aeg vägistamist kardad?“ „Meestel ju muud polegi mõttes…“ tüdruk lausa kiljus. „Need küll mehed pole, kes niimoodi mõtlevad,“ arvas Jarmo ning tuli teki alt välja. „Tõuse ka üles ja läheme alla kööki ning vaatame endile midagi süüa. Ja üldse, millal sa viimati sõid?“ „Ei mäleta…“ „Läheme alla!“ „Mul pole midagi selga panna!“ „Ah soo, ja just…“ meenus noormehele, et kõik see, mis ta eile tüdrukule selga leidis, jäi ju duširuumi. Ta läks ja tõi sealt vajaliku ning viskas voodile. „Näita korraks mulle oma päkkasid ka!“ Tüdruk lükkas kuulekalt jalalabad teki alt välja ning Jarmo määris need jälle salviga kokku. „Nüüd on okay. Tõmba sokid otsa ja tule alla.“ Selleks ajaks, kui tüdruk trepist alla koperdas, oli Jarmol juba kümmekond kartulit kooritud. „Sul on valus käia?“ „Jah…“ „Istu siia, köögilaua taha ja räägi. Ma teen niikaua meile midagi süüa.“ „Mida ma rääkima pean?“ „Ma ju võiksin teada, keda ma oma kodus tohterdan ja kellele süüa teen või mis sa ise arvad…“ torises mees sõbralikult ja päris, „mis su nimi on?“ „Sune Traore. Sune pidi mingis Aafrika keeles päikest tähendama.“ „Mina olen Jarmo Põlluaas. Olen selle talu peremees. Kasvatan lambaid, iseenda tarbeks karpkalu ja paar aastat tagasi müüsin mett ka, aga möödunud talvel said pooled mesilaspered kahjuks otsa ja sel suvel pole tõenäoliselt midagi müüa. Hea kui endilegi talvemee korjavad.“ „Miks nad ära surid?“ „Minu viga kindlasti… Kas jäi talveks sööta väheks või lihtsalt läks tarusse mingil moel niiskust,“ arvas mees ja jätkas, „mõned sead on mul ka. Jälle vaid oma tarbeks.“ „Sul on päris maamehe nimi ka.“ „Ega kõlalt sinu nime vastu ikka ei saa küll. Sul ju nii eksootiline nimi,“ naeris Jarmo ja uuris, „kust sa pärit oled?“ „Ma ei tea… Ema andis mu kohe, kui sündisin, lastekodusse ära ja seal olengi kogu elu olnud,“ tunnistas tüdruk. „Väikelaste sõimes olevat mulle ka nimi pandud.“ „Kes su ema on?“ „Ei tea… Tahtsin ta üles otsida, kui lastekodust linna läksin, aga kahjuks ei jõudnud. Enne rööviti mind baarist ära ja topiti litsimajja.“ „Mida imet sa sinna baari otsisid?“ „Ma töötan seal ju… koristajana,“ vastas Sune. „Õigemini töötasin. Enam ma sinna oma jalga ei tõsta. Ma ei näita üldse linnas oma nägu enam. Mitte kunagi!“ „Mida sa kavatsed edasi teha?“ küsis Jarmo. „Politseisse tuleb ju avaldus kirjutada…“ „Ja siis on neil kaabakatel kohe teada kus ma olen. Ütlesin sulle juba,“ ärritus Sune ja lisas siis natukene rahulikumalt, „praegu nad vähemalt ei tea mind siit otsida.“ „Sul vist pole praegu ka dokumente?“ „Ei ole jah. Nad võtsid mult ju kõik ära. ID-kaardi ja ka pangakaardi. Õnneks ei tea nad koode.“ „Mida sa kavatsed edasi teha?“ päris mees uuesti. „Ei tea. Pole jõudnud veel sellele mõeldagi,“ ohkas tüdruk. „Võib-olla saan ehk millalgi lastekodusse tagasi. Sinna tööle… Aga praegu ma ei saa veel käiagi. Jalatallad on katki ja kogu ihu on valus. Silmad on ka ju veel paistes…“ „Käime ehk traumapunktis ikkagi ära?“ pakkus Jarmo. „Las vaatavad su igaks juhuks üle.“ Конец ознакомительного фрагмента. Текст предоставлен ООО «ЛитРес». Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/j-ri-v-grauberg/sune/?lfrom=334617187) на ЛитРес. Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
КУПИТЬ И СКАЧАТЬ ЗА: 930.72 руб.